Olingi suhtlemise eest TÄNULIK.
Just nimelt TÄNUTUNDEST ma naistuttava sisse lasin, sest tundsin, olen talle selle vähese suhtlemise eest tänu võlgu.
Ma ei olnud midagi võlts.
Olin PÄRISELT TÄNULIK.
Naistuttav oli võlts, tegi vahel head nägu, ise mind ei sallinudki.
Eriti suhtlemise algul olin SIIRALT TÄNULIK, et mul nüüd ka lõpuks sõber on.
Olin lihtsalt nii naiivne, uskusin, et naistuttav on samamoodi tänulik, et enam ei pea üksinda konutama.
Huvitav - huvitav, KES KEELAS NAISTUTTAVAL MINUGA NORMAALSELT KÄITUDA, NORMAALSELT RÄÄKIDA.
Mina käitusin temaga viisakalt, normaalne oleks olnud, kui ta mulle samaga vastaks.
Kui aga tundis, et ma olen liiga pehme, minuga saab ülbitseda, no kes sundis teda siis minuga käituma, kui leebe loomus nii ärritavalt mõjus ????????????
Sa nii väga kaitsed teda.
Aga naistuttav oli ise samasugune pehme ja tossike teiste naistega.
Sa nimetad seda pugemiseks.
Niisiis naistuttav puges TEISTELE NAISTELE, ta käitrus teiste naistega TÄPSELT SAMAMOODI, nagu mina käitusin temaga.
Ütled, pugejaid ei sallita.
Sellisel juhul ei sallinud naistuttav ka iseennast, sest teiste naistega käitus ta sellise pugajana, puges või nahast välja.
Mina vähemalt käitusin kõikidega ühtemoodi.
Naistuttav TEISTE NAISTE ees lipitses ja puges, minuga ülbitses.
Teised naised aga ülbitsesid naistuttavaga, neile ei julgenud ta midagi vastu öelda.