see, et sina eeldasid naistuttavat käituma nagu sina soovisid, pole mingi põhjendus.
sina ju võisid mõelda, et sõprus nii ja naa, sina ju võisid loota, et tuleb ilus ja igavene sõbrasuhe....
naistuttav samamoodi, kust tema pidi ette teadma, et olukord selliseks muutub nagu ta lõpuks teil oli.
tema vähemalt ei kujutanud ette elukestvat sõprust, tema ikka püüdles oma elu suunas, kus perekond on.
tal polnud mingitki kasusaamist silme ees, kui ta su juurde tuli. ta ei teadnud ette, mis teie omavahel olemisest saab.
sina, nagu väidad, et olid nii alaväärne, et laskusid kohe maoli maha ja hakkasid sõbranna silmist tema soove lugema ja neid pimesi täitma, lootes seejuures, et oi, nüüd lõpuks on õnn minu õuele tulnud, mul on lootust sõbranna saada, mul on keegi, kes minuga tegeleb....oi, nüüd olen õnnega koos, nüüd ma ei või seda õnne käest lasta....
võib vabalt olla, et isegi naistuttav arvas algul, et mis siis ikka, keegi teine minust välja ei tee, olgu siis P vähemalt, oleme ikkagi veits sarnased alaväärsed ja eluga sassis õnnetukesed..., ehk meil siiski sobib omavahel ajapikku...jne. me ju ei tea, mida tema arvas või tundis, just ei tea sina ka, P.
sa oletad siin takkajärgi ainult.
Aga sinu roomamine ja pugemine hakkas kahjuks talle vastu ja nii kõik järgnev aset leidiski. mis imeteadust sa siit otsid. täiesti inimkäitumisele sobiv muster. ennegi nii olnud ja tuleb peale sind ka.
ja nii ta siis oksemaik suus sinu juurest põlastusega lahkuski oma elu lõpuks elama. väga hea, et tal see õnnestus, kas pole.
muide, enamus alaväärseid inimesi, eriti need, kes ISE hullult seda usuvad, kalduvadki pugema vaid selle eest, et nendega paar sõna vahetatakse, neile tähelepanu pööratakse.
see tundub neile suur õnn olema ja õnne ei taha keegi käest anda ja õnne nimel tehakse ühtkomateist.
tapetakse ka, kui ikka tahetakse kellegi kiitus välja teenida. poetakse või peeessse, et mitte ilma jääda sest erakordsest võimalusest.
teenetga välja teenitud sõprustunne, võiks sinu ja sõbranna suhte kohta öelda. niiet ikkagi omamoodi kasu sinu jaoks.
ja see, et sina arvasid elu ja asju nagu arvasid, ei tähenda, et teised oleksid TÄPSELT sinuga ühtmoodi arvama ja mõistma.
inimestel ongi igal omamoodi elutee ja arusaamad ja pole ühtki, mis oleks täpipealt sarnane teisega.
vahid usa tõsielusarju, kas sa pole siis vähemalt sealtki midagi õppinud.
mis sind nii ärritab selle omakasu asjus.
sa saad siitki ju doosi omakasu.
ja mina saan ja teised saavad.
mina saan siin sinuga arutada, sulle oma mõtteid ja arusaamasid seletada ja seegi on omamoodi omakasu.
olen nt nii mõndagi probleemi ja olukorda tänu sulle paremini mõistma hakanud.
see ju minu kasu ikkagi.
sinu kasu ka, saad südamelt ära, saad vaielda, eitada, teisi 3 aastasteks jaburateks ja rumalateks nimetada. sa tunnetad oma üleolekut, kui teistele kohta kätte näitad, kas pole.
ainult, et pugema/lömitama ei hakkaks ma sellegi poolest, nimeta mind või sündimata tobuks, kui meeldib.
vahet märkad?