Naistuttavale oli minu ja peigmehe lahkuminek kingitus.

Miks ta siis selle nimel 2 aastat vaeva nägi ?

Minuga siin ju pahandatakse, et naistuttaval oli OKSEMAIK SUUS.
Selle peale ütlesin, kes sundis minuga suhtlemist üldse alustama, kui tal oksemaik suus oli.

Naistuttava suhtumine minusse oli ALGUSEST PEALE halvustav.

Mina ju ei kurda, et mul oli oksemaik suus suhtlemisest, seda öeldakse siin mulle, et naistuttaval oli minuga suhtlemisest tülgastus.

Mina ei ole ju kurtnud, et mul oksemaik või tülgastus on.

Mina muidugi oleksin edasi suhelnud, siiamaani oleksin suhelnud ja ei oleks vanu asju meelde tuletanud, kui naistuttav ise provotseerinud ei oleks.

Täna sul siis selline lauluke, P.
Alles pool aastat tagasi on lauluke teistsugune ja veel varemalt veel teistsugune.
Sööd oma sõnu ja unustad la-laa-laaa ära.
MIda sa erutud teise oksemaigu peale, aaaah, tobuke.

Kuidas ma ei ole ennast süüdistanud ?
Otse loomulikult olin süüdi, et lasin naistuttaval oma elu juhtida.

Kordan veel üle.

Mina ei tuletanud naistuttavale poole sõnagagi meelde, et tema käsul aborti tegin ja peigmeest ära ajasin.

See oli nii vastik teema ja mul ei olnud kavaski naistuttavaga sellest rääkida, valus ja ebameeldiv oli minu jaoks.
Vastik oli, ma ei suutnud.

Alles peale minu üle irvitamist olin 2 aastat hiljem võimeline sellest telefonis rääkima.

No näiteks ma helistasin, kuulsin, kuidas naistuttav oma uue sõbrannaga itsitas, et opakas helistab

Alles peale selliseid asju olin lõpuks võimeline midagi ütlema.

Mitte midagi ei öelnud pool aastat tagasi teisiti.
Muidugi oli peigmees kõige suurem kingitus ta praegusele naisele.

Olidki süütunded nii naistuttava kui praegu naise ees.
Mõlemad mõjutasid mind, uus naine küll kaudselt, sest temaga ma meie suhte ajal kokku ei puutunud.

Mitte midagi ei ole unustanud.
Kõik on detailideni meeles.

Ei kirjuta ma praegu mitte midagi teisiti.

Sina siin ajad oma teemat ja siis plõksid teiste peale. Tänulik tuleb olla, et sinuga üleüldse veel viitsitakse rääkida.

Kogu see info sinu loos on sinu nägemus sinu mättalt vaadatuna ja ei teised tea, kus lõpeb tõde, kus algab luulu.

Oleksid võinud teha teema nt nii : Aidake, kuidas saada tagasi sõbranna ja mida teha, et ta tahaks minuga elu lõpuni kokku jääda.

Nüüd tuulutad ääri veeri umbmäärast luulut kokku ja mängid solvatud ka veel, kui teised su udust aru saa.

Mis mängu sa mängid, Pille?

kirjutad ikka küll teisiti ja väänad oma sõnu, niiet ära manipuleeri siin midagi ja mängi õiget.

Kas otsin su tekstid lagedale ja laon siia ritta su vastukäiva jutu.
Tahad.
Tuletame teistele ka su sõnad meelde nagu v?

Kirjutasin sellest, mida tundsin ja tean täpselt, mida mõtlesin ja tundsin.

Ära hakka provotseerima.

Mind mõjutas nii naistuttav oma näägutamisega, et jäta maha, siis praegune naine, et kuidas teine nüüd nii õnnetu on, siis see, et ma ei ole nii head meest väärt.

Samuti tundsin süümepiinu, et peigmees 5 aastat noorem.
Naistuttav muudkui ässitas takka, jäta peigmees maha, sõbranna kõige tähtsam.

Peale maha jätmist see nn. " kõige tähtsam " mind enam ei tundnudki.

Absoluutselt mitte midagi vastukäivat ei ole.

Võid tuua, mina kirjutan sellest, mida tundsin ja mõtlesin.

19.47
Olengi tänulik.
Olen ka seda mitu korda kirjutanud.

Kirjutan nii, nagu asjad olid.

Mida naistuttav täpselt mõtles, kui minu kallal õelutses, seda ma küll ei tea.

Tõenäoselt uskus, et tal on õigus õelutseda, sest mina olen viletsam ja nõmedam.

Igal juhul mingeid süümepiinu ta minu tümitamise pärast ei tundnud.

Kui näen kedagi ennast alandamas ja roomamas, eriti kui teda veel mõnitatakse ja halvustatakse, siis arvan kohe, et tegu RASKE ALAVÄÄRSUSEGA.

Selline mõtegi ei tule pähe, et isik roomab omakasu pärast.

Tavaliselt on seal taga ränk alväärsuskompleks ja oskamatus teisti käituda.

Mind kasvatati nii, et kõik tüdrukud on nii head, tublid, andekad, targad ja mina pean kõiki ümmardama.

Nii ma käitusin ka naistuttavaga, sest teist käitumise moodust ma ei teadnud.

Uskusin, et ma olen puudulik ja ma teistmoodi käituda ei oska, sest olen puudega.

Hämmastav, kui erinevad on inimesed ja mõtted, kui erinevalt näiteks mina ja sina mõtleme.

täna käisin koolitusel ja seal öeldi:Inimest,kes lõikab teiste negatiivseid tagajärgi,kutsutakse kaassõltlaseks. ja teine ütlemine: Iga inimene peaks lõikama oma külvatud vilja tagajärgi,nii positiivseid kui negatiivseid.

Issand
Olin siin naistuttava kaassõltlane, tuleb välja.

Et siis

Niimoodi ei kirjuta ükski normaalne inimene teisele juubeliks: sa oled RÕVE vanamutt.

Mul ei tule pähegi kellelegi niimoodi öelda, liiati inimesele, kellega suhelnud on.

Pealegi ta ju ise sama vana, samasugune rõve vanamutt seega.

Saad sa aru

Sul on ühe koha pealt kohe kinnisidee.

Ei hoidnud ma midagi kellestki kinni.

Käitusin alandlikult sellepärast, et mind oli nii KASVATATUD käituma.

Kodus õpetati, et pean olema vait ja tegema seda, mida teised tüdrukud ütlevad.

Nii ma siis täiskasvanuna käitusingi, see oli mul nii veres, sest TERVE ELU OLINGI NIIMOODI KÄITUNUD.

Absoluutselt kõikide naistega käitusin niimoodi.

Mulle oli selline käitumise mster pähe raiutud lapsest peale ja ENDA ALANDAMINE, NAISTE EES KOOGUTAMINE TULI MUL AUTOMAATSELT.

Mitte mingit tagamõtet sel ei olnud.

Mind ja naistuttavat KASVATI ERINEVALT.

Mind kasvatati NAISI AUSTAMA JA ENNAST ALANDAMA.

Naistuttavat kasvatati kõigest teerulliga üle sõitma, kes alla jäävad.

Ah, vaevalt sa sellest aru saad, sa oled omakasu ja teab mille veel kinnisideena endale pähe võtnud.

Kirjutan teise veel otsa.

Vaata, mul oli nii madal eneshinnang ja kohustus idioodi kombel käituda, sest ma pidasin ennast idioodiks.

Olin väga rangetes kammitsates ning oma käitumist muuta ma ei suutnud.

Uskusin päriselt, et olen lollakas ja lollakad peavad nii käituma.

Ahh, mis ma kirjutan, sul on omad kinnisideed ja sa nagunii minust aru ei saa.

Ma ei olnud 20 - ndates veel nii kaugele arenenud, et oleksin olnud võimeline senist käitumist muutma.

Liiatigi veel aru saama, et teistmoodi käituda üldse võimalik on.

Isegi kui lõpuks sain aru, siis ma EI OSANUD enesekindlana käituda, kuna ma olin TERVE ELU ÜHTEMOODI KÄITUNUD.

P, sellest tegelikult pole midagi, kui tunned viha.
seda emotsiooni ei pea isegi õigustama või ilustama. ei pea ka uuesti ja uuesti süüdistama kedagi, ei pea meenutama kõiki inetusi, see on ikkagi sisuliselt enese õigustamine, et teine tegi halvasti ja sul nüüd justkui pole võimalust muud vastutasuks tunda.
viha tundmine on ok.
see on lubatud.
me kõik tunneme seda aegajalt.
see on inimlik.
kas oled sellega nõus?

iseasi, kui viha kummitab juba pikalt.
siis see hakkab ikkagi segama.
oled nõus?
või sind ei sega?
tahad sa sellest ikka lahti saada?

Ma ei kirjuta üle õigustamiseks, vaid ALANDUSEST.
Maru ALANDAV on mõelda, mis sõnumeid mulle saatis, mida ütles.

Ei ole ju talle midagi paha teinud, et ennast õigustama peaks.

Muide teravad, salvavaD kommid TULETAVAD HALBU ÜTLUSI MEELDE.
Ma ei tea, kas seda tehakse siin teadlikult või öeldakse mõtlematult teravusi.

Näiteks see komm, kus öeldi, et roomasin omakasu pärast, on hämmastav.

Olen sada korda kirjutanud, et ma ei osanud teistmoodi käituda, ütlesin nüüdki., aga inimene ajab ikka oma joru.

Käitusin sellepärast nii, et MIND OLI NII KÄITUMA ÕPETATUD, KASVATUS OLI SELLINE.

Ma ei olnud võimeline teisiti käituma.

me kõik kasutame pidevalt kedagi oma kasuks ära, ise seda endale teadvustamatagi.

tahad sa vihast lahti saada??? küsiti ju, kulla inimene see segab su elu ,sa oled sõltuvuses,kas sa tahad sellest lahti saada,hallooooo????

noh, laias laastus meile kõigile meeldib ka end rohkem või vähem õigustada.
ka see on ok. ka see on inimlik.
kas me nimetame seda asjaolude ülerääkimiseks või selgituseks sellest, et meile tehti liiga, alandati jne, pole tähtis.
seletame seetõttu, et meile tundub, et muidu meid ei võeta kuulda, meid ei mõisteta või meid ei usuta, et saime haiget.
toome ära asjaolusid ja nüansse.
räägin sellest.

enesekindel inimene ütleb so what ja läheb vilet lastes edasi.
kuid me keegi pole kogu aeg liialt enesekindel.
selles suhtes ära muretse. :)

ma küsisin, kas tahad neist negatiivsetest tunnetest lahti saada.
tahad?

3, 14

Loomulikult tahan alandusest lahti saada, sellepärast naistuttavale helistasingi, üritasion korduvalt sõbralikult rääkida.

Mind ikka väga solvab, kui öeldakse, et lömitasin naistuttava ees omakasu pärast.
See on ikka üdini solvav.

Käitusin naistuttavaga sellepärast nii, et mind oli niimoodi kasvatatud.

Midagi analüüsima ja oma käitumist muutma ma ei olnud võimeline.

Praegu suudan teisti käituda, aga siis ei suutnud.

Muidugi oleksin tahtnud käituda enesekindlalt, aga alaväärsuskompleks oli nii suur, ei olnud suuteline lihtsalt.

eiei, ärme palun räägi sellest, mis sa oleks tahtnud teha siis.
siis oli siis ja oli juba ära.
juhtus mis juhtus ja hetkel jumal sellega. seda ei saa muuta.

räägime palun, armas P, sellest, mida sa tahad praegu.

kuidas sa käituksid samas olukorras praegu?
mida teeksid mingis olukorras teisiti (ainult sina ise!), kui sul oleks kogu praeguse P tarkus, mõistmisvõime, suuremeelsus ja headus?

3, 14
Praegu ju selline komm kirjutati, kirjutangi praegusest kommijast.

Üdini solvav on selline jutt, et käitusin teadlikult nii, et naistuttavale meeldida.

Käitusin sellepärast nii, et nii oli mind kasvatud.

Ja ei ole ma iial arvanud, et selline käitumine kellelegi meeldib.

Päriselt solvab selline alusetu süüdistus.

Praegu ongi nii, et solvusin hingepõhjani ning püüan selgeks teha, et ikka ei olnud nii, milles mind süüdistab.

Praegu üritangi alandust endast välja saada.

3, 14
Oleksin kindlasti kellegi toeks, kes vajab abi, ärakuulamist, kellel on raske.

omakasus pole tegelikult ka midagi häbiväärset.
ma tegin täna terve päev asju omakasu pärast.
ja eile ka. jne.
kahjulikke asju kohe kindlasti ei kipu tegema. eriti endale kahjulikke.
igasugune meeleline nauding on normaalne. kaasa arvatud misiganes suhtlemine.
arvan, et isegi näiteks ema Theresa tegi palju asju elutervest omakasust. et saada omale head tunnet, et kedagi on kuidagi aidatud ja maailm muutub paremaks.
omakasu on seega täiesti ok nähtus.
:)

veel kord siiski olevikust.

kuidas sapraegu tahaksid käituda selle oma naistuttavaga? mis sa teeksid nüüd teisiti?
oletame, et kohtute uuesti.
mida sa talle kõigepealt ütleksid?
tema hakkab su üle naerma. nii. mida teed siis sina?
tema ütleb, et oled pugeja. selge. kuidas sa reageerid sellele?
proovime korraks läbi mängida.

ma küsin neid küsimusi selle pärast, et kasvõi veidi tuua sind ikkagi olevikku, tänasesse päeva.
sest sa vist pole seda märganud, kuid enamik su vastuste vorme on sellest, mis juhtus sinuga kunagi ammu. sellest, kuidas sinuga on minevikus käitutud, mis sa ise minevikus tundsid, mida tegid, kuidas sind kasvatati jne. see on valdav vastuste vorm.
mineviku vorm siis.
usu, ma saan aru, miks see nii on, seal minevikus on sul palju lahendamata sõlmpunkti ja emotsioone, kuid seesama kramplik vanast kinnihoidmine tekitab sellesama paigaltammumise tunde.
sest sa ei tule sealt minevikust välja.

samas me ei saa ilmselt ikkagi ka mitmekordsel ülerääkimisel täpselt teada, mida see sinu naistuttav tegelikult ikkagi tundis või mis teda tema inetus käitumises ajendas. ka need asjad on väga isiklikud ja paraku oletuslikud läbi sinu silmade.
nii palju aga, kui on vaatepunkte, nii palju ka erinevaid lugusid. iga üks räägib ju oma mätaste tipukeste otsast.
ja kõigil neil on omal moel õigus. eelkõige enda tundmuste suhtes.
nõustud sellega?
kuid laias laastus need minevikusündmused on paratamatult suures osas ikkagi sinu tõlgendus.
sinu olevik on aga reaalsus.
ja selles olevikus oled sa, kulla P, tõesti justkui lõksus.
kahjuks selles samas mineviku tõlgenduse lõksus.
oma minevikuemotsioonidest tekitatud pildirea püünises.
sa elad seal, tunned seal ja tegutsed seal uuesti ja uuesti.
ja need emotsioonid pole kahjuks meeldivad.

seega, et saada lahti oma vihast ja alandusest(sa väitsid, et soovid seda), tuleks sul veidi end minevikust distantseerida.
sest väga palju on muutunud.
sina oled muutunud.
ilmselt ka naistuttav on muutunud.
proovi mõelda, mis juhtuks NÜÜD, kui te kohtute.
sinu uus mina ju suudab käituda muud moodi nüüd.
kuidas?

suri siis ära vä? see sõbranna, ja nüüd Pillel siis süda valutab ja hirmus häbi ka ja otsib õigustust teies elu keeruliseks tgemises?

Pilole, kuidas sa tead, et see naine veel elus on?
kuidas keegi teid kahte väga inetut ja kohmerdavat, vanamoodsalt riietuvatr naist ekkegi ära ei tunne?
Tormiline noorus seal Ida- Virumaal?

keegi ei tea inimest, kes sulle üüriga tünga tegi? ja su teised üürnikud? iial pole sind ära tundnud?
ja kooliajast? mina mäletan küll meie kooli tohmaneid ja veidrikke, isegi kui samas klassis ei käinud..
ja sina Pille, oled kui taeva kingitus ja inimeste südametunnistus?

et sina oled teistele meelde tuletada, kui pahad ja tänamatud inimesed ikka on..sest hingavad sama õhku mis meie märter.
oh, irw.

3, 14
Probleem selles ongi, et " saad sa aru " SÜÜDISTAB MIND EBAÕIGLASELT.

Lömitasin sellepärast, et ma teistmoodi käituda ei osanud.

Uskusin, et ma olen alaväärtuslik ja vigane ning minusugusel teistmoodi käituda võimalik ei ole, sest olen puudega.

Uskusin päriselt, et olengi hälbega ning mul ei õigust niimoodi käituda ei ole, nagu teistel naistel.

Mitte mingi omakasu pärast ma ei alandanud ennast naistuttava ees, vaid sellepärast, et uskusin, et minusugune ebard normaalselt käituda ei saagi.

Tead, ma parem naistuttavaga ei kohtu, sest võtan tema õelutsemisi väga südamesse.

Oehh, mul ei olegi talle midagi tabavat vastu öelda, sest ma olen kaotaja.

23. 58
Kohtla - Järvega naistuttaval mitte mingit pistmist ei ole.
Tema seal ei elanud.

Arvad tõesti, et see on terves meie riigis ainuke üürnik, kes tünga tegi ?
Ega ma siis üürnikuga ei suhelnud absoluutselt.

Kindlasti on mõni foorumit lugenud, kes meid kunagi näinud on.

Üldiselt oli meie suhtlemine üsna harv.
Päris alguses suhtlesime tihedamalt, siis hakkasid pikad pausid tulema.

Kui peigmees tekkis, siis järsku naistuttav sõbrannatama, enne seda ma ei näinud teda kuude kaupa.