et alati, niipea, kui miski jutt talle nagu ei sobi, kaob P ära. see siin pole esimene kord.
oligi kohe aru saada, et kohe on jutt läbi ja P kaob. kaduski muide.
keegi ei heida midagi ette, lihtsalt mu arust öeldi, et P laseb mõnest kohast niisama üle, vastab valikuliselt või siis kaob ära.
kui aga P tahab tõestada, kui vastik on sõbranna, kuidas ema teda piiras või lihtsalt teada anda, kui hea ta ise on ja kuidas talle kirjutajad teda ei mõista, siis tuleb tekste jutti ilma aja-tajuta ja kiiret pole kuskile.
tegelt huvitav energeetika sel teemal. teed parimate tunnetega teema lahti, loed ja tunned, kuidas energia kaob nagu musta põhjatusse auku, lisaks rikub tuju ära ja teeb veel tigedaks ka.
ei tea, võib olla olen ma erand.
lisaks olen P-st sõltuvuses, mida ma muidu seda teemat aina ja aina avan ja lõpuks end kirun, et raiskasin aega ja rikkusin tuju.
nagu alkohoolik kohe olen ja p on pudel viina. tõmbad hinge ja pärast oled ahastuses, kuni järgmise korrani. ja jälle algab kõik otsast peale, sõltlane mis sõltlane.
appi, aidake, ma pole milleski süüdi, ma ei taha sõltlane olla.