Kui aga paluda ja pinnida P-ed, et räägi oma elust MIDAGI ILUSAT, siis mäletab ta vaid seda, kuidas kord koolikella tilistas ja keegi kutt käskis ühe plika klassist välja kutsuda ja plika ütles.....nii armsasti ütles...., et P siiani mäletab, kuidas poiss tahtis plikat välja kutsuda klassist ja plika nii armsasti keeldus enda segamisest tunni ajal.
Aga SINU ENDA ilusad meenutused, P, kus need on?
Kirjelda neid hommikuid ja tegemisi, mida sa vanavanemate maal tegid, mida tundsid seal, mida nägid seal...räägi ilusatest asjadest.
Räägi lamatalledest, räägi kanadest, räägi kastemärjastr rohust, päikesetõusust ja -loojangutest, räägi vihmast, räägi maasikatest, õuntest, räägi tuulest ja tormist....räägi loodusest, sest looduses on alati palju kaunist igavest ja ürgsest.
Ma lihtsalt ei usu, et su elus pole mittekuimidagi ilusat olnud.
Oli kindlasti ja kohe palju oli.
Niiet, alusta ilusate ja heade lugudega.
Las need keppimised ja peksmised ja kiusamised jääda. Las nad jääda unustusse.
Ootame, me KÕIK, sinu helgeid lugusid.
Tee meile seda meelehead ja lase meil koos sinuga rõõmustada sinu ilusate lugude üle.
Kuidas siis jääb?
Kirjutad?