Sa ju tead, P, et sa pole ainuke, kel elus raskeid aegu olnud. Aga vaat ei pane masendus teisi inimesi elu lõpuni selle halva peale mõtlema, ammugi mitte sellest lõpmatuseni kirjutama.
Halbadest aegadest saadakse üle. Loomulikult raskused ei unune, kuid neid ei elata ka päevast päeva aina uuesti ja uuesti läbi, nii nagu sina seda teed.
See pole mingi ilkumine või sõimamine, kui sulle sinu teguviisi kahjulikku mõju sulle endale tõestada püütakse.
Sa ei ole ainuke pettunu, palju rängemaid üleelamisi on tulnud inimestel taluda. On olukordi, kus inimesed on tõesti võimetud ja ei saa ise midagi teha. Ometi elatakse edasi väärikat elu.
Sinul siiski oli ka endal valikuvõimalus ja see, et sa seda ei kasutanud teisiti tegutsemiseks, on puhtalt su enda süü. Aga isegi enda süüd ei kahetseta terve ülejäänud elu. Miks ei ole rohkem siin foorumis teemasid, kus inimesed muudkui ketraksid oma halba kogemust? Mitte seetõttu, et neid poleks, vaid seetõttu, et endale head sooviv inimene ei taha raskeid aegu korduvalt uuesti üle elada. Üleelamised pole ju reaalsus, see on tunnete tasand. Ma ei ütle, et emotsioonid tuleb täiesti maha suruda, kuid samu emotsioone sama asja pärast päevast-päeva tunda on kuritegu. See on kuritegu iseenda vastu.
Sina hoiad oma valu pidevalt värskena, sul oleks kui kahju sellest lahti lasta.
Lisaks vürtsitad oma üleelamisi ühe inimese pideva süüdistamisega. See on inetu. Ükskõik kui süüdi see inimene ka oli, pole foorum koht, kus oma pahameelt aina uuesti väljendada.
Su senine käitumine (siin - foorumis) pole sinu suhtes lugupidamist tekitanud, pigem vastupidi. Ainuke leevendav asjaolu on, et su vaimne seisund ei lase sul mõista, kui vääritult oled siin esinenud.
Rõhutan, et räägin ainult ajast, mil oma juhtumist oled foorumis kirjutanud ja mitte mineviku käitumisest. Ma ei anna mingit hinnangut sellele vanale loole, sest pole seda ise näinud, pole teist osapoolt kuulnud ja tegelikult pole see üldse oluline.
Oluline on vaid see, mida siia oled kokku kirjutanud, ja see ei jäta sinust head muljet. Vaevalt küll, et päriselus jätaksid endast parema mulje. Pigem just kirjaviis ja kirjutamiseks valitud mõtted "reedavad" kõige paremini inimese tegelikku olemust.
Vaid see, et su jutu järgi puudusid sul elukogemused ning normaalsed nõuanded lapsepõlves ning nooruses, pole lasknud meil sind hukka mõista. Sulle on püütud tagant järele nõuandeid jagada, kogemusi pakkuda; on arvestatud su vaimset seisundit. Aga sina näed vaid pahatahtlikkust ning ei taha oma elu absoluutselt muuta, muuta elamisväärsemaks ning paremaks. Sa justkui ei oskagi head näha ning halba näed ka seal, kus seda üldse pole.
Ei ole kena see kuvand, mille endast ise siin loonud oled.