Ang
Ei ole ma mitte mingi lõvi, aga kui keegi päris lollusi kirjutab, siis see häirib küll.
Pealegi ei ole minu TAGANTJÄRGI rusikatega vehkimisest mitte mingit kasu, aega tagasi ei pööra ja sellest ei muutu mitte midagi.
Kui see naine üle mõistuse häma ajama hakkas, siis see muidugi ärritas.
Arvan igaühte häirib, kui talle sulaselget umbluud räägitakse. Oleneb küll, kes räägib ja mis olukorras ise oled.
----
Mind lõi täiesti pahviks, kui see naine ütles, et oli peigmehe ajal minu pool, sest mina tahtsin.
Tema tahtis olla oma nn. "peigmehe" juures.
See on ju sulaselge häma.
Minu palvel ei liigutanud "sõbranna" lillegi ja see nn. hädaabi - "peigmees" ei huvitanud teda üldse.
Paistad kangesti tark olema ja ilmselt oled ka tark, aga psühholoogiast sa antud olukorras aru ei saa.
Reageerin sellepärast nii, et sain ebaõiglaselt väga haiget.
Kui jagaksid psühholoogiat, saksid aru, mitte ei tembeldaks kedagi lõviks.
----
See vassimine oli mulle täielik shokk, väga alatu ja ärritav.
Targa inimesena peaksid mõistama, aga nagu näha, sa näed asju oma mätta otsast, mis ka arusaadav.
Kui inimene ise ei ole antud olukorras olnud, siis ei saagi aru.
Palju neid tarkasid tegelikult on ?
----
Siin tehakse mulle selgeks, et mul intelligentsi kiiks ja mõistuse puudujääk.
Aga kui arukalt selgitan, siis kohe lõvi.
Olen ma nii või naa, ikka häda, ikka paha, ikka ei sobi.
Ainult see aferist - naine on tubli ja õige, tema võib mulle igasugust häma ajada, talle on kõik lubatud.
Aga mina ennast üldse kaitsta ei tohi, kohe ironiseerimine, et lõvi.
----
Muide ei ole ma siin midagi halvasti öelnud. Lihtsalt selgitan, MIKS nii käitusin.
Et siis minuga tohib alatult käituda, aga mina kohe mitte midagi öelda ei tohi ?