välja on ilmunud P eks"sõbranna". nüüd loen tõesti huviga. ootan ka P eks"peigmehe" kommentaare kui too kunagi välja ilmub.

Mis sind ajendas niimoodi käituma? Tee selle teemale lõpp ja ütle nüüd kõigile, miks sa Pga manipuleerisid ja mis olid täpsed tagamaad?

Endale küll ei paku mu kulul naljategemine mingit pinget.

Samas jälle ise kirjutan tõsiselt ning ei saa ka väga pahaks panna, kui sellest ollakse väsinud ning nalja ja huumorit sisse tuakse.

aga miks ei võiks su sõbranna siin olla ja sõna sekka öelda,arvad et ta ei oska lugeda või ,inimesed ikka tunnevad üksteist,lõpuks jõuab see jutt ka temani.

Usub ka mõni, et ÕIGE SÕBRANNA siin sõna võtab või? :-D

Kõik siin ilmas on võimalik, aga tõenäosus pole eriti suur.

Esiteks ei ole ma reaalis seda lugu kellelegi rääkinudki, ei olegi kellelegi rääkida, naistuttavaid mul ei ole ning mõnele mehele on väga veider sellest rääkida.

Teiseks "sõbranna" ei tunnista iial kellelegi, et oli minusuguse nõmediku peale kade.
Nii palju ma teda tunnen.

Arvan, et uuele sõbrannale ütles, et mind õieti ei tunnegi, mingi hull helistab.

Kuidas ta saab uuele öelda, et temasugune äge tegija nüüd 13 aastat tundis mingit haledat luuserit.

Miks see nii tähtis on, mida täpselt see naisterahvas mõtles, ütles ja tegi? Mis see sulle korda läheb, milline ta oli?
Miks ajad pisipeensusi taga iga nüansi osas ja muudkui pahandad, et keegi õigesti aru ei saa?
See naine ei kuulu juba 13 aastat su ellu. Ammugi ei kuulu ta ühegi teemasosalenu ellu, peab siis ta hingeelu ja muud värki iga väiksemagi peensuseni tundma õppima?
Milleks?
Kui sa teisele kulutatud energia enda peale oleks kasutanud, oleks sa praegu hoopis teine inimene. NB! Pean silmas energiat, mida foorumis ja mõtetes viimastel aastatel kulutanud oled. Palun ära seosta seda ammuse minevikuga!
Kõrvaltvaatajatele on su PRAEGUNE teguviis mõistusevastane, nõme, rumal, lapsik jne. Ütled, et tahad ise ka sest lahti saada, aga raske on. Ongi raske, kui ei võta ühtki "päästerõngast" vastu ja igasuguse abi eest üldse põgened veelgi sügavamale padrikusse ja sealt siis "hõikad": "Te ei saa mind kätte, te ei saa mind kätte, räägin ikka sõbrannast edasi, keegi ei saa mind muuta."
Su korduvatel selgitustel puudub igasugune mõte, sest need ei ole juba ammu aktuaalsed. Milleks küll end kulutada mõttetuse peale?

Vaata mõistusega võin aru saada, et TAGANTJÄRGI on mõttetu rääkida, olnut olematuks ei tee.

Kuna see nii tugevalt mõjutas mu elu, siis on kergem, kui saan aru.

Kogu see lugu ALGUSEST PEALE ongi lapsik ja rumal.
Kaks täisealist teisi tuttavaid ei leia ning seetõttu hakkavad suhtlema.

Üks aga leiab, et tema on etem ja ägedam ning hakkab seda teisele igal sammul tõestama.
Kas see on täiskasvanu käitumine ?

Ja minu juures passimine, et peigmees ei saaks tulla.
Kõik see on ju läbi ja lõhki lapsik ja tobe.

Ükski normaalne täisealine ei käitu nii nagu meie käitusime.

Mis arukat ja täiskasvanulikku käitumist saab järgneda sellisele lapsikusele.

Tüüpiline P. Siiri kirjutas pika ja mõistliku kommentaari ja mida vastas P? Ikka ja jälle oma vana joru otsast pihta kuidas ikka oli selle sõbrannaga ja kuidas see teda ära kasutas. Kuidas selline inimene nagu P üldse saab eksisteerida, ma ei saa aru lihtsalt...

P on nagu mutant kes keeldub üldse aru saamast, et väljaspool oma luulusid sõbrannast on ka veel mingi elu. Kuidas sa võid nii rumal olla ütle inimene?

Siiri jutust mulle meeldib kõige rohkem see osa, sellega võibki kogu P aastate pikkuse tuhande postituse kokku võtta:
"Kõrvaltvaatajatele on su PRAEGUNE teguviis mõistusevastane, nõme, rumal, lapsik jne. Ütled, et tahad ise ka sest lahti saada, aga raske on. Ongi raske, kui ei võta ühtki "päästerõngast" vastu ja igasuguse abi eest üldse põgened veelgi sügavamale padrikusse ja sealt siis "hõikad": "Te ei saa mind kätte, te ei saa mind kätte, räägin ikka sõbrannast edasi, keegi ei saa mind muuta."

Et kui kunagi sai lapsikult ja nõmedalt käitutud, siis nii peab jätkama kuni surmani... Sellise arenguvõime juures sünnid järgmises elus raudselt vihmaussina :D

ehh, P Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Et kui kunagi sai lapsikult ja nõmedalt käitutud,
> siis nii peab jätkama kuni surmani... Sellise aren
> guvõime juures sünnid järgmises elus raudselt vihm
> aussina :D

P ajumahu ja vihmaussi võrdlusega tabasid sa praegu tõesti kümnesse!

Tõesti P - sinu IQ tase ei küündi kõrgemale ussikese omast....

kui su sõbrannal on uus sõbranna,küll ta siis sellest ka rääkinud on,iseasi milline on tema versioon sellest.Vaata sul ju pole sõbrannasi ,sa ei tagi mida kõike ühed sõbrantsid omavahel rääkida saavad ja võivad.

Usu
Ei tea, aga seda ta nüüd küll ei tunnista, et oli minusuguse peale peigmehe pärast kade või et mul üldse tema meelest väärt peika oli.

Miks nii arvan ? Sellepärast, et telefonis keksis, kuidas kõik mehed on teda palju rohkem tahtnud kui mind.
Kuidas tema sai minu peika peale kade olla, kui teda ennast kõik nii väga tahtsid.

Sellist jura ajas mulle.

Äärmiselt lapsik jutt ligi keskealise naise suust.
Nii keksivad teismelised.

----
Ja ironiseerida ei ole vaja.
Mina ju suhtusin temasse kui sõbrannasse ja olin avameelne.

See, et tema minusse ei suhtunud, see ei muutnud minu suhtumist siis.

Usu
Saad aru, uue "sõbranna" ees mängib ta ju ägedat mutti, keda kõik taga ajasid, sest ta ju parim.

Kuidas ta nüüd tunnistab, et kena mees valis minu, mitte tema.

Ta võis serveerida nii, et peigmees oli igavene nõme, talle üldse ei meeldinud. Ja siis ta pulli pärast ajas kaks ullikest lahku, nii naljakas oli, ehheeee, ihhiiii.

Seda naist selle koha pealt tundes on see variant kõige tõenäosem, kui ta muidugi üldse peigmehest rääkis.

Aga seda ta nüüd küll ei ütle, et 2 aastat pingutas, muidu uus sõbranna hakkab väga imelikult vaatama.
Et kas siis nii ägedal damil nüüd muud teha ei ole või on ta vaimselt haige.

Kuidas sa nii kindel oled, et uue sõbrannga ta on ÕIGE sõbranna ?

Naistuttava suurim soov oli suhelda säravate, enesekindlate, piltilusate kaunitaridega.
Uus sõbranna ongi beibe oleku ja välimusega - see on "sõbrannale" ülioluline !!!!!!!!

Oled kindel, et teisi julmalt ärakasutav inimene oskab olla ÕIGE sõbranna ?

Uus sõbranna on minu vastand. Enesekindel, tibilik, just selline, kelle seltskonnast "sõbranna" terve elu unistas.

Kas naistuttav on talle sõbranna sõna otses mõttes, kes siiralt hoolib, muretseb, toob ohvreid, kes on valmis sinu nimel kahju kannatama ?

Või on uus sõbranna talle aken sellisesse maailma, mille järgi ta õhkas kogu eelneva elu ?

Muide see oli sul küll solvavalt öeldud.

Kuidas ma ei tea, kuidas käituvad sõbrannad ?
Sõbrannad AVAVAD TEINETEISELE ENNAST TÄIELIKULT, AVAVAD OMA HINGE.

Mina ennast "sõbrannale" avasin. Minu kallal ei ole küll vaja õiendada.

"Sõbranna" mulle ennast ei avanud ja kui ta uuele "sõbrannale" ajab sellist umbluud ( telefonis kuulsin ), siis ta ju ei ole temaga siiras, vaid mängib kedagi teist, kes ta ei ole olnud.

no lihtsalt jubeduse-judinaid tekitab see teema juba.
P, sa kirjutasid veidike tagasi siin, et sõbranna uus sõbranna pahandas, et sinu sõbranna nakatas teda haigusesse...???!!! ilmselt siis suguhaigusesse...????
oligi siis ju neil sekssuhe omavahel, lesbisuhe ...? ju sinul oli ka selle mehelikuga suhe, ega sa muidu ei ruigaks siin nii meeleheitlikult teda taga...

osa sinu jutust on huinamuina väljamõeldud unistus, puhtalt fantaasiavili. sa ajad tegelikkuse ja ulme oma peas sassi, sa ei suuda orienteeruda.

oled lugenud psühholoogilisi raamatuid, olid huvitatud, nagu väidad, aga mida sa neist loed, kui sa neist õieti arugi ei saa. sa otsid sealt kohti ja püüad endale õigustusi leida, püüad leida kohti, millega saaksid veelgi veenvamalt süüdi mõista oletatavat sõbrannat....see on sama, kui vangis istuv kriminaal on pähe õppinud iga paragrahvi tagamaad ja orienteerub kriminaalkodeksis vaat et paremini mõnest juristist, advokaadist..
sa tead ülimalt täpselt, et iga sõna on väänatav ja tõlgendatav nagu parajasti kasulikum tundub või vajalik just on. sõnaga võib inimese surma mõista, nagu võib puhtaks pesta suurima kurjategija...

sinu jutt on täiesti kreenis.
me teame vaid seda, mida sina oled siia kirja pannud, aga me ei tea, kui tõene see on...
arvestades sinu enesekesksust, sinu haiglast susimise ja õeluse otsimist igas inimeses, igas sõnas, igas liigutuses...siis, kahjuks, parimagi soovi juures, pole võimalik sinu juttu eriti tõsiselt võtta...

oleks siin paralleelselt selle sõbranna enda kirjapandud tekst, tema tunded ja suhtumised, siis oleks teine lugu.
praegu on teema vaid sinu paaniline hädaldamine, süüdistamine ja hurjutamine...ja kahjuks, seda head inimest, kelle sa väidad end olema...siin pole ära tunda ei kuskilt otsast...on vaid täiesti haige ja kättemaksuhimuline hullunud olend, kellest tekivad hirmujudinad hoopistükkis...

Sõbrannasuhtes ega üldse üheski suhtes ei pea ennast täielikult avama, midagi jäägu ikka endale ka. Mu meelest isegi tiinekad ei anna kõike enda hinge tagant välja, see on ju potentsiaalselt ennastkahjustav ja inimesel tavaliselt on mingi enesealalhoiuinstinkt. Ammugi ei eeldata mingeid teab mis ohvreid, seda pole kellelgi õigust nõuda, ehkki salamisi vbl loodetakse vahel.
Ma usun küll, et sõbranna on leidnud normaalse inimese suhtlemiseks ja sellega rahul, isegi kui ta alguses veidi kedagi teist pidi mängima. Kui sinusugune ohvrilammas oleks teda huvitanud, siis suhtleks ta ju sinuga edasi.

kust sa tead et ta uus sõbranna tibi on?? Igasuguseid uusi ütlemisi telefonitsi tuleb ka siin välja,kui pikad teil need kõned siis olid arumaeisaa ,tundide kaupa lasid enda üle irvitada või?

Vaat nüüd on veel suhteekspert see, P.
Tema teab TÄPSELT, mida sõbrannad räägiksid, kuidas suhtleksid, kuidas oleksid....ja kellelgi pole õigust väita teistpidist.
Ja seda räägib inimene, kes väidetavalt on elus vaid üht sõbrannat omanud, kes tegelikult polnudki mingi sõbranna.
Aga nää, P teab täpselt, kes on KVALITEETnaine, kes töll, keda tõrjutakse.
No sihuke jutt on ikka täiesti metsa.
Mis loeb välimus, kui inimene on sisul huvitav?!
Oled sa, P, märganud, et isegi teleekraanilt ei vahi vastu piltilusad beibed, mingid erilised kvaliteedid vaid tavalised inimesed meie seast.

No peab ikka väga hull olema, kes inimesi mingite kvaliteedinäitajate järgi lahterdab.
Oled sa, P, kuulnud, et IGA inimene on mingis asjas omaette kvaliteet, omaette erilisus, on ainueksemplar. Millega siin kvaliteeti mõõta?

Kui te sõbrannaga olite mõlemad enda arust need viimased, siis no ei imesta, et teineteist leides olite nagu olite. Ikkagi ju reegel, et igaühe jaoks on kuskil keegi, sai kinnitust.

Ainult aru ma ei saa, mis oli teis kahes nii ehmatavat, et teised teist eemale hoidsid. Olete invaliidid mõlemad või? Peas või kehalt silmapaistvalt teistmoodi?

Ja ära hakka väitma, et olite äpud jne.,et sellest kõik.

Me olimegi äpud, teised ilusad naiseid ei tahtnud meiega suhelda ja eks see meid üksteise juurde tõmbaski.

Zet
Tuberkuloos oli see haigus.
Mitte midagi ei ole huinamuinat, olin "sõbrannast" hoopis liiga heal arvamusel. Halba püüdsin mitte näha ja siis tuli see pauk.

Muide sellepärast see oligi mu jaoks pauk, et sellist käitumist ei osanud oodata.

Millest ma valesti aru sain, kui lausa sulaselgelt susitakse.
Varem ma ei tahtnud aru saada ja tegin näo, et kõik on korras.

Ja see võigas irvitamine, et kallab mulle oma okseämbri pähe.
Mida on naljakat kellelegi oma okse pähe kkallamises ????

Olen teda Tallinnas kaugelt näinud.
"Sõbranna" meid kokku lasta EI soovinud, minust oli vaja ruttu lahti saada, sest uus sõbranna tuli kokku saama.
Praegu mõtlen, et mis põhjusel ta ei tahtnud, et uus sõbranna teda minuga koos näeb.

kle P
Minul seda alalhoiuinstinkti ei olnud.

Avasin end sellele naisele, kes oli selleks täiesti vale inimene ning hiljem hakkas minu enda räägitud infot moonutama ning minu vastu kasutama.

Sõbrannad ikka avavad ennast, tema ei olnud ju mu sõbranna.

Minu häda oli uskumus, et ükski naine minuga suhelda ei taha ja ju ma siis vastavad signaalid edasi andsin.

Ma ei näe teiste pealuu sisse ju, aga midagi taolist ilmselt oli.

Naistuttavas oli midagi, mis teisi eemale peletas. Olek, kehakeel, aura.
See mõjus eemaletõukavalt.
Ei imesta.

Vaata ma oma käitumist ja olekut kõrvalt ei näe, tean vaid seda, mida tundsin ja mõtlesin.

Ju me mõlema olek ( eri põhjustel küll ) oli selline, mis mõjus eemaletõukavalt.

Toon näite. Olime tantsuõhtul, kus üks noor naine meie kohta ütles: oi, kuidas ma vihkan neid naisi.

Mina vähemalt tunnistan seda, et teistele ei kõlvanud.
Naistuttav salgab, ei usu, et ta uutele tuttavatele seda öelda julgeb.

Mina ikka olin see kõige viimane ja ma ise pidasin ka ennast selleks.

Naistuttav ikka sisendas endale ja mulle, et tema on parem.

"Mitte midagi ei ole huinamuinat, olin "sõbrannast" hoopis liiga heal arvamusel. Halba püüdsin mitte näha ja siis tuli see pauk" ...................

Oot, oot - mis pauk nimelt? Mingit pauku ju ei olnud - aborti tegid ja oma kujuteldava pereelu rikkusid ju SINA ISE ära!!

Pidasin silmas ka hilisemat mõnitamist PUGEMINE ON SINU TÖÖ, HALE NÕMEDIK jne.

Pluss veel salgamine ja hämamine.

Ei oleks iial uskunud, et niimoodi käituma hakkab.

Peale aborti esimene pauk oli see, kui hakkas võikalt hirnuma ja lubas mulle okseämbri pähe kallata.
Ja see tegi talle nii nalja - see ei ole normaalne !
Sest sellele eelnes sõbralik vestlus, ei olnud meil enne tüli ega midagi.

normaalne, mittenormaalne- mis vahet sel lõpuks nagu oleks P enese elu seisukohalt?
ei saagi aru, miks selle üle pead enam vaevata.. mis tehtud, see ise tehtud ju ja nüüd sellega tuleb ka ise lõpuni elada. lihtne ju.

Mu parim sõbranna hakkas varastama mu tagant. Nii hea tunne kohe, et temast lahti sain. Ei taha enam kedagi enda ligi. Vaid mees ja lapsed on need, keda usaldada.

Miks sa oma üht eluetappi nii tähtsaks pead, et sellest foorumis nii tohutult palju kirjutad?
Kas see su meelest egoistlik pole, et enda elust siin lõpmatuseni vatrad?
See pole ju üldse oluline, mida see naine mõtles või mõtleb. See pole ka sinu jaoks oluline, sest kogu see jama on minevik.
Kaua võib?