Usun ka, et elurollid valitakse hingetasandil, ja just sellised, et neis võimalikult rohkem õppimisvõimalusi oleks.
Et sellega saatus paika pannakse, pole ma nõus. Muinasjuttudes, mis sisaldavad endas märksa rohkem, kui võiks arvata, sattub peategelane sageli ristteele, kus peab valiku tegema edasiliikumise suuna osas. Nii on ka elus.
Saatus pole üks võimalus, vaid valik kolme võimaluse vahel. Hüpnoosiga pole mitte ainult mineviku elusid võimalik näha, vaid ka tulevikku. Tuleviku nägemises on aga kolm võimalikku stsenaariumit. Kui tegid ühe valiku, on tulevik selline, kui teise, on teistsugune ja kui kolmanda, siis omakorda kolmatsugune.
Pisemaid valikuid tehakse kogu aeg, kuid elu ristteele sattutakse kas kord või ka mitu korda elu jooksul. Tugevad natuurid suudavad kunagi valitud peateed muuta, ehk siis poole pealt teistsuguse valiku teha, kui tunnevad, et seni valitud tee sisaldab liialt takistusi.
Oli siin foorumis alles hiljuti, vb veel praegugi, artikkel, kuidas elu sujumine valikutest sõltub. Kui teed õiged valikud, siis kõik sujub, sujub ka pisiasjades (fooris on enamasti või alati roheline tuli). Kui valitud tee pole päris see, mis vaja, saadab universum takistusi, tahtes näidata, et muutusi on vaja.
P valikud on kõik ühe näoga. Universum pingutab kõigest väest, näitamaks, et muuda end. Ei lase ta P-l sõpru ega tuttavaid leida; P teemadesse on ta koondanud terve hulga inimesi, kes sellest kuidagi eemalduda ei suuda ja tunnevad vajadust aina uuesti lihtsaid tõdesid puust ja punaseks teha; võttes ära P elurõõmu, sest kes see siis jaksab terve elu mõttetut elu elada; ... Tolku ei miskit.
Aga, võib-olla on P näol tegemist justnimelt ülitugeva natuuriga, kes kõike trotsides peab suutma oma elu elada üht vildakat teed pidi käies. Võib-olla on tal vaja justnimelt sellist kogemust, sest ta on varem (eelmistes eludes) olnud väga mõistmatu valesid valikuid teinute suhtes või mõnel muul põhjusel.
Ühtlasi on see õppetund kirjutajatele, kes õpivad sellega leppimist olukordadega, mis neist ei sõltu. Kes peavad õppima eemaldumist teise inimese probleemidest, kui see teine tõesti tahabki probleemset elu elada.
Igaüks elab oma elu ja teeb ise valikud. Kui nii võtta, siis on sõbranna roll P jaoks miskit sarnast kui P roll foorumlaste jaoks. Tõsi, meie pole lasknud oma isiklikku elu mõjutada, kuid osa sellest siiski.
Nii nagu P võiks õppida sõbrannast eemaldumist, võiks meie teha sama P suhtes. On see raske või kerge?