Kas sa tunned mind või ? Ei tunne ju üldse.
Heategu õigele inimesele tekitab hinge heldimustunde.
Kui inimene hiljem su üle irvitab ja kõik tagurpidi pöörab, mis heldimusest siin enam juttu saab olla.
Sa kangesti arvustad mind, aga ise oleksid samas olukorras kindlasti pahane.
Ilma süütunneteta peigmeest ära ei oleks saatnud, aga "sõbrannasse" oleksin igal juhul hästi suhtunud.
Miks ma üldse peaksin kellessegi halvasti suhtuma ?
Kui inimene mind solvab, siis solvan vastu.
Aga niimoodi lambist kedagi halvaks tembeldama ( nagu sina teed ), ei hakka ma küll iial.
Kui keegi mulle kurja teeb, siis olen muidugi nördinud ja pahane.
Aga kätte maksma ma ei hakka, isegi praegu mitte, kuigi mul ei ole midagi kaotada.
Hakata ütlema inimese kohta, keda sa üldse ei tunnegi, et heategevus pole su loomuses, on ikka väga ülbe.
Sa ei tunne mind ju üldse, näed asju oma mätta otsast ja fantaseerid oma peas.
Mina näiteks ei ütle mitte kellegi kohta, et ta loomuses ei ole heategusid teha.
Laps sünnibki heana, headus ongi iga lapse loomuses, aga et elus läbi lüüa, muudetakse käitumist.
Just sellepärast ei saagi "sõbrannast" aru. Mina ei olnud ju keegi, kellega tema võitlema pidi.
Sa oled ilmselt ise kalk ja südametu, et sul sellised mõtted peas.