See mees oli meie ühine tuttav ning tavaliselt käisin koos naistuttavaga seal.
Ja ei koogutanud ma teadlikult. Uskusin, et ma olengi selline vilets ning peangi niimoodi käituma.
Temapoolne sõimlemine tundus mulle loogiline, uskusin, et minu peale peabki röökima.
Kui ta oleks otse öelnud, et ära tule, ma ei oleks läinud.
Seda ta kunagi ei öelnud.
Peale röökimist helistas mulle ise, kutsus külla ning kõik see vaheldus röökimisega, kui tuju selline oli.
----
10 aastat tagasi hakkasin esimest korda vastu. See lõppes sellega, et käratas mulle, et kui ta nii halb on, ära siia enam tule.
Ja ma ei läinudki.
Hiljem tuli mu ukse taha, et ta ei ole pahane. Läbi ukse ütles, ma olin toas vait. Mille peale tal pahane küll olla ?