Kui oled noor, eriti 18-20, on väga raske ihuüksinda õnnelik olla. Noor inimene tahab ikka suhelda, sõpru, uusi tuttavaid.
Mäletan selgelt, kui piinav oli selles vanuses üksinda olla.
Naistuttavaga hakkasin suhtlema, kui lähenesin 21-le, aga parem, kui seda tutvust ei oleks olnud, tõi mulle õnnetust.
Siis harjusin üksinda olema. MNe suhtlemise ajal olid pikad pausid.
Ligi 30 jälle oli üksinda paha, igav ja kurb oli üksinda käia.
Peale peigmehest lahkuminekut ja aborti nii väga vajasin sõpru, aga ei olnud neid kusagilt võtta.