Tararamramramramrammmmmmm atararamramramramrammmmmmmm
buuummdigigdidibangbangbuuum

ikka savi ju, terve su olemus on ju teistele savi, mis siis muud? jalamatt?

mul ka täitsa savi sellest mõttetust teemast aga aegajalt kui tekib see igavuse moment siis on hea seda odavat seebiooperit siin lugemas käija,nagu vaprad ja ilusad,mitte sittagi ei muutu

EGA MA MÕNI LAMAJA EI OLE!

Teadsin kohe alguses, et naistuttav minuga suhelda ei taha, kuid suhtlesin ikka, aina koogutasin ja noogutasin kõigele kaasa.

ÜKskord läksime naistuttavaga tülli, ta palus mul midagi teha ja ma noogutasin ta jutu peale, kuid pärast sain ta käest sõimata, mida kõike ma valeti tegin.

Naistuttav ütles mulle, et sa noogutasid mu jutu peale, arvasin, et kõik on selge. Arvasingi, et kõik on selge, kuid tegin omamoodi ja valesti.

Uskusin, et teistel naistel on õigus ja et olen temast õieti aru saanud, tegelikult tegin vea ja see ajas naistuttava närvi.

Ütle AUSALT P, kas sul on skisofreenia haigus, on sul tõend selle haiguse kohta? Sa ei pea varjama ja häbenema oma haigust, kõik saavad sellest ideaalselt aru, kui sa vaid ausalt ütled!
Ma arvan, et siis jääb see mõnitamine sinu kallal ära siin.

Ütlen ausalt: ei ole mul seda diagnoosi ja ei ole ma õige P.

Saaaaaaaviiiii!

sõbranna eest tegin mää mää. endale tegin ai ai. naiste eest ma koogutasin, noogutasin. siis ma jälle imestasin, minestasin...määäääääää

Mängin ajaviiteks super jewel quest mängu moblaga. Mul on odav samsungi mobla. Milleks osta kallist, kellele mul helistada.

Alles mõned päevad tagasi sain aru, kuidas seda mängu mängima peab. Tuleb saada kolm samasuust kivi kõrvuti.

Olen seda mängu aastaid moblades näinud ja proovinud mängida, kuid pole üldse aru saanud. Olen vajutanud kividel nad teevad imelikku häält ja vahetavad kohti, kuid ma mängida pole osanud.

Praegu on mul level 28!

Level 30

Level 324785698457522
Ma arenen!!!

No tore siis ju, good for you! Pane üks Fibonacci jada ka siia kirja, siis on üldse päev lilles!

30 level pole lihtne. Peab mõtlema ja vaatama kaaaaaaa

No kindlasti, mõtlemine ja vaatamine sul ei suju sugugi ju, nii et jõudu, jõudu ...

Naistuttavaga olime alguses mõlemad tossikesed, kuid niipea kui ta sai beibede seltskona, asi muutus. Ta hakkas end meikima ja seelikut kandma.

Alguses oli ta nagu pool meest

Ma ei võida 30 levelit, sest see on proframmeeritud mitte võitma.

Ei võida seda levelit.

Olime nastuttavaga mõlemad veidrikud ja naistuttav oli teiste naiste eest alandlik, mull aga nähvas. Ta tahtis saada beibede seltskonda ja sinna ta ka sai tänu peigmehele.

Minu peigmees oli talle alustusejs paras. Pärast jättis ta minu ära aetud peigmehe maha ja leidis uue mehe, kelle juures on ta täiuslik beibe,

Teisikud on täna agarad olnud, jõudu neile!

Mida ma 46, varsti juba 47 aastasena enam teen? Lähen õppima? Kui 5 aastat pärast lõpetamist erialasele tööle ei saa, on see sama hea kui mitte lõpetamine.

Elu on läbi, suren kunagi üksinda ja keegi isegi ei tea, et ma surnud olen. Ehk juhuslikult kunagi leitakse. Kurb, aga tõsi.

Elu ja kõik asjad on läinud minust mööda. Olen elanud ja ei ole ka. Kõige tähtsam: pere on jäänud loomata ja seda naistuttava käsul.

Ma ei sobi sõbrannaks pereinimesele, sest millest meil rääkida oleks? Teised naised räägivad oma lastest, mul lapsi pole.

Asi pole ainult peres. Pole ka ühtegi sõbrannat. Kellega ja kus ma nüüd enam tutvun? Igas eas on oma rõõmud ja kui neid kogeda hiljem, siis pole see enam see. Ma polegi ju elanud.

Olen olnud tossike ja teise naistega nõustunud, lasknud end mõjutada, pole ise midagi teha julgenud, sest olen kahelnud, kas teen õieti ja kui ei tee, siis millised on tagajärjed.

Samal ajal elavad teised naised julget elu, võtavad ette uusi ja julgeid asju, kuid mina mitte. Mitte selles elus.

Ehk järgmises elus tuleb see hea, mis praegu saamata jäänud, mulle kuhjaga tagasi, või oli see eelmises elus.

no mis jutt, et sa polegi nagu elanud?!

Elad ja eladki just seda elu, mis sulle seekord antud ja määratud on. Milles küsimus?

Ole vähemalt niigi arukas, et ÕPI ometi need asjad ära, mille õppimiseks sa siin praegu oled.

Võib olla sa oled siin, et uurida oma esivanemate aegu, uurida, kes nad olid, kuidas elasid ja mida tegid.
Oled sa uurinud oma esivanemaid kaugemale, kui vanaemad-vanaisad?

Võib olla seal ongi "võti", mille sina peadki üles otsima, enda jaoks selgeks mõtlema ja asjad õigesse ritta sättima, et need sasipuntrad, millesse sa takerdunud oled, saaksid lahti harutatud ja sina oleksid VABA kõigest sest vaevast, milles sa aina sipled juba üle 46 aasta.

Ei ole asi esivanemates, asi on...ma ei tea milles asi on.

P. asi on selles, et sa käitud tohlakana.

P, sa ei mõika ka mittekuimidagi.
Egas see, et sina jonnipunn oled, ei peagi esivanemate viga olema. Sa uuri lihtsalt omaenese esivanemate radu, see annab su elule täidet ja sa hakkad asju sügavuti ehk paremini mõistma.
Minu eluke on samamoodi üksildane, aga ma ei tunne end hüljatu ja tõrjutuna. Mu üksildust peletab koos esivanematega rändamine kaugetel ammumöödunud aegadel, nende elu ja olu mõistmine ja armastus elu vastu.
Mõtle, kas pole imeline, et just sina said võimaluse olla siin, just praegu ja elada OMA elu, just sellist nagu sa elad. Mõtle, et sinu elu ongi midagi erakordset, midagi täiesti erinevat teiste sinuga siin täna elavate inimeste omast.
See on ju imeline, aga sina pole rahul, otsid aina süüdlasi ja vingud.
Piinlik lausa lugeda ja häbi teada, milliseid tänamatuid meie seas olemas on.
Ole lihtsalt TÄNULIK OMAENESE elu eest, oma omanäolise ja erakordse võimaluse eest olla planeedil Maa just praegusel hetkel ja sellena, kes sa oled.
Mis selles peaks arusaamatut olema - olla sina ise ja elada sulle antud elu, mis on ainukordne ja kordumatu ja antud vaid sulle.

huvitav, just mõtlesin sama ja sa jõudsid minust ette.
siin eespool juba keegi kirjutas ka, et mida tänulikum oled, seda ilusam elu on.
sellepärast p elu vilets ongi, et ta nii tänamatu on, aga kahjuks ei ole looduse poolt antud talle mõistust sellest aru saamiseks.

Uude olukorda põgenetakse sageli tõepoolest just sellepärast, et uued raskused, uued valud peaksid olema võimsamad kui need, mille eest põgenesid. See pole kõige täpsem, kuid arusaadavam näide - paljud neist, kes ennast lõiguvad püüavad tekitada uue ja tugevama valu, kui mingi hingevalu, mida taluda ei suudeta. Uue ja tugevama valuga loodetakse väiksemat lahjendada.
-----------
nii et P otsi aga veelgi suuremaid kannatusi.
irw. sa ei teagi, mis tõeline kannatus ja mure on..pole iial teadnudki, sa maailma suhtes tänamatu egoist.
--------------

Teine võimalus on palju targem - püüda elada elu, mis on täis positiivseid emotsioone, häid kaaslasi ja sõpru, meeldivat tööd. Mida rohkem juhtunut meenutad ja ennast haletsed, seda tugevamalt ebameeldivad mälestused sinusse klammerduvad.
Noorte hääl
----------
No see võimalus on ju teistsugustele kui P. kirjanäidis meil siin

Millest olekski mul teiste naistega rääkida? Kuskil ma ju ei käia. Teised naised käivad puhkusereisidel, veedavad aega palmide all, aga mul selline kogemus puudub. Jääkisn sellises seltskonna kohe hätta.

Rääkida poleks mul midagi. Mille eest ma tänulik peaks olema? Et elu viis mind naistuttavaga kokku ja ta käskis mul abordi teha ja selle tagajärjel jäin lastetuks? Kas selle eest peab tänulik olema?

Te elate oma roosas mullis ega näe vaeseid ja väga õnnetuid inimesi, kelle elud võiksid olemata olla. Igavesed lollid, mis teil aju asemel on? Roosa vaht vist.

Kui pee oskaks nii mõelda, mis siis viga. Sõbranna kuulutas ta ju juba 40-aastaselt vanamutiks ja sõbranna sõna on seadus, nagu me juba teame.

Sa ära solva teisi üksikuid või lastetuid naisi. Tunnen päris mitut sellist ja rääkida on nendega paljust.
Kõik sõltub inimesest endast. Positiivne mõtlemine on kindlasti väga oluline. Aga ega sina enam oma mullist välja pääse. Oled ISE sellele niivõrd keskenunud ja seda aina kasvatanud, et selle kõige lammutamine on suur ettevõtmine. Suur küll, kuid siiski mitte võimatu. Ega väga ei usu, et viitsiksid parema elu nimel vaeva näha. Sulle meeldib negatiivsust näha, seda koguda ja laiali laotada.
Miks nii teed, ei tea. Kui su psüühika päris korras pole, on see mõistetav, aga miks ei otsi sa siis abi asjatundjatelt? Perearstki saaks suunata vajalike inimesteni. Tuleb talle näidata su siinseid kirjutisi ja küll ta aru saab.

No vot see on juba lausahistamine! Olen käinud asjatundjate juures. Ta kuulab mu jutu ära teeb mhm ega oska miskit kosta. Ise noor plikuska, kes elust midagi ei tea.