Mina püüaksin kõigepealt välja selgitada nende esemete omaniku ning need siis otse temale endale tagastada. Kui omanik on surnud, siis tema järeltulijatele, kui tal neid on. Seejuures ei loeks võõraid päevikuid rohkem, kui omaniku välja selgitamiseks tarvis. Kui omanikku ei leia, võtaksin ühendust nt Juske või mõne ajaloomuuseumiga. (Aga ega mina tea, võib-olla püütaks ka muuseumis esmalt päevikute omanikku leida? Sellisel juhul vist küsiksin esmalt ikkagi muuseumist või mõnelt ajaloolaselt nõu.)