Jama juttu suhu tagasi! Suure ülekaalu puhul võiks tõesti millestki rahulikumast alustada, kuid 5-10kg ülekaalu puhul pole mingit põhjust, miks inimene ei võiks rahuliku käimise-jooksmise programmiga (nt C25K) oma vormi parandama asuda. Teiseks, nagu juba öeldud, parandab jooksmine inimestel seda "nõrka konstruktsiooni". Loomulikult tuleb tehnikal silma peal hoida ja õiged jalanõud valida, kuid jooksmine on siiski väga hea moodus luude-lihaste-liigeste tugevdamiseks. Jutt on siin ju siiski kerget sörki harrastavast tervisesportlasest, mitte tõesti ülekoormuse piiril treenivast olümpialasest. Ka mina oma jooksmiseks sobimatu biomehaanikaga (madaldunud võlv, tugev ülepronatsioon) olen peale pikamaajooksuga tegelema hakkamist oluliselt paremas vormis, kui enne.
Kolmandaks, kes omal koheselt pulsi 200+ peale viib, pingutab ilmselgelt üle. Tervisesport EI TÄHENDA otse tugitoolist maksimaalse sprindi peale minekut. Kahjuks tõesti pingutab suur osa algajaid kaugelt üle, arvates, et joosta tuleb võimalikult kiiresti, veremaitse suus, aga nii see asi siiski ei käi. Kui asja mõistusega võtta, siis pole ka algajal oma pulsiga muret (kui tal just südamega probleeme pole). Ja mis nendesse hukkunutesse puutub, siis pole nende "arvukuses" erilist probleemi. Äkksurma esinemissagedus maratonijooksjate hulgas on samas suurusjärgus üldpopulatsiooni omaga, ning pea alati on need juhtumid seotud siiski olemasolevate südameprobleemidega (millest jooksja, eriti kui ta on noor ja muidu terve, ei pruugi teadlik olla... seepärast ei tasu ka seda arstlikku kontrolli soovitust poolmaratonile ja pikematele distantsidele minejatel niisama kõrvale heita). Ning teine osa neist surmadest on seotud aga üldse nn hetkeoludega, eelkõige näiteks liigsest veetarbimisest tekkiv hüponatreemia.