Tere
Mul on selline mure, et ma ei jõua joosta, väsin hästi ruttu ja tekivad nagu hingamisraskused ja rinnus pitsitab. Pulss läheb ka kohe väga kõrgeks.
See kõik on tegelikult loogiline, sest pole kunagi suurem asi jooksja olnud ja on ka umbes 5 kilo ülekaalu. Aeroobset trenni see eest teen.
Kas ongi nii, et osadele inimestele lihtsalt ei sobi jooksmine või peaksin selles osas midagi ette võtma?

Mida see "hästi ruttu" tähendab? 50 m või 10 minutit?
Palju siis pulss on? Ja mis on pulss muus aeroobses trennis?
5 kilo ei tohiks küll oluline olla, aga kui ei ole enne jooksnud, siis keha põhimõtteliselt ei "oska" seda veel eriti tõhusalt teha.

Proovi mõnda http://www.c25k.com/ laadset lähenemist (otsi running for beginners nt).

käisin isegi sinu vanusena kergejõustikutrennis. Diplomeid hunnik. Võisin kõike teha 60m, 100m jooks, kaugushüpe ja muud alad täiesti ok aga vaat pikamaa jooks oli minu jaoks alati õuduste unenägu, koguaeg olingi viimane.
Nüüd kõrgemas vanuses, olen käinud jõusaalis, ujumas, kepikõnnis, samuti rühmatreeningutes. Jooksmis ei hakka üldse proovimagi.
Nii, et täitsa normaalne, et ei sobi.

aga kas peab siis jooksma, kui see ei sobi? On tõesti hulk inimesi, kellele jooksmine ei sobi. Jooksmist saab ju millega iganes asendada.

No 250m joostes olen juba täitsa läbi, hingamine raske. Täpset pulssi ei tea, aga süda hakkab kiiresti ja väga tugavalt ja tuntavalt lööma.

Viimasele: ise ma trenni mõttes ei jooksegi ja koolis kehalise tunnis küsis õpetaja minu käest, et mis mul siis viga on, et ma joosta ei jõua. Ütles, et mingu ma arsti juurde või hakaku õhtuti jooksmas käima.

olen nooremana võitnud diplomeid väga palju. tõkkejooksus on olnud rekordeid minu nimel. aga samas need distantsid, mis olid üle 400 meetri pikad jäid teistele. mul pandi ühel veerandil keh. kasv tunnistusele 3, kuna ei jooksnud 1000 ja 1500 jookse, kuigi samas olin sel veerandil võitnud võistlustel nii kõrgushüppe, kui tõkkejooksu võistlustel. aga tunni normatiive ei täitnud.
nüüd suusatan, sõidan ratast, käin saalis. aga joosta ei suuda.

ikka tasapisi, iga päev jooksed nii palju kui jõuad ja suurendad tasapisi koormust, paari aasta pärast hakkab jooks meeldima ja muutub sõltuvuseks.

naine40+++ Kirjutas:
> Nüüd kõrgemas vanuses, o
> len käinud jõusaalis, ujumas, kepikõnnis, samuti r
> ühmatreeningutes. Jooksmis ei hakka üldse proovima
> gi.
> Nii, et täitsa normaalne, et ei sobi.
Sellist asja et kohe üldse ei sobi pole olemas.Teie olete küll rohkem sprinteri-hüppaja tüüpi,ilmselt ka jõu ja heitealad sobiksid hästi.
Tasuks ikka jooksmas käima hakata,jõusaal ja rühmatreeningud teie treenituse kasvule küll kuidagi kaasa ei aita.

Tüdruk 16a Kirjutas:
-------------------------------------------------------
. Aeroobset trenni see eest teen.
>
> Kas ongi nii, et osadele inimestele lihtsalt e
> i sobi jooksmine või peaksin selles osas midagi et
> te võtma?
Millist aeroobset teed?
Jooksmist treenib ainult jooksmine,nii et kui sul on seda vaja siis tuleks harjutama hakata. Iga päev ei ole vaja,piisab ka 2-3 pooltunnist nädalas.

Mis tempoga jooksed?

Võid ju alguses alustada väga aeglasest sörgist ja tasapisi koormust tõstma hakata.
Ei saagi eeldada, et kui trenni ei ole ennem teinud, siis kohe hakkad täiskiirusel toimetama. Ikka vaikselt koormust tõstes.

Mina ise ka ei ole jooksmist nautinud. Aga nüüd aasta tagasi hakkasin vaikselt sörkima vahele kõnides. Nüüd aasta hiljem 10 km jooksmine tundub täitsa mõnus.

Üleminekuvaevused ja stress äkki. Peaksid emaga rääkima, käi ära ka perearstil ja räägi talle, et väsid.16 aastane kes ei suitseta ega tarbi midagi halba, peaks jaksama joosta, koolis ka sportida vaja ju. Igal juhul peaksid arstile rääkima, las uurib sind.

Kui palju Sa vett jood? Võimalik et Sul onn veri paks ja ei kanna seetõttu hästi hapnikku edasi, sealt see hingeldus tekibki.

Soovitan tasapisi alustada,kui ei jõua joosta siis alguses keppikõnd .Olen 40 aastane mees ,nooruses kooliajal ka võitnud diplomeid ,kehaline 5 ,sprint kaugushüppe 1000,3000 m .vahemaas polnud küll suurt vahet ,need polnud ju pikkamaa jooksud .Ei usu nende juttu kes ütlevad et sobib lühike maa ja pikka maad ültse siis ei jõua .Mulle sobis ka sprint nooremana rohkem ,aga vanemast peast pikk maa maratonid suusa maratonid .

Mitu tundi sa koolis ja väljaspool kooli kokku treenid nädalas?

Mine parem autokooli. Juba esimestel sõidutundidel tajud, kuidas sul on jõudu joosta.

Sama siin.

Olen üsna sportlik, käin paar korda nädalas jõusaalis ja lisaks tantsutrennis, lihaste protsent kehas on pea nagu elukutselisel sportlasel.

Aga vot joosta ei suuda ja ei ole kunagi suutnud. Ei tea miks. Igav on ka.

Kümme aastat tagasi diagnoositi artriit, mis iseenesest välistab jooksmise põlvedele langeva koormuse tõttu.

Soovitaks midagi muud proovida, võimalusi on tänapäeval oli kui palju. Jalgrattaga sõitmine, tantsimine, suusatamine annavad sama palju või rohkem koormust. Tähtis on treenida regulaarselt, paar korda nädalas.

Mul oli noorena täpselt sama olukord.30-ndates aastates lasin teha põhjalikud uuringud. Selgus, et hüperkineetilist pulssi põhjustab koormusastma, mis on meil kahjuks väga aladiagnoositud.Mõned arvavad, et "noortel ei saa seda ometi olla". Saab küll ja jääb segama eluks ajaks. Astmaravimid teevad elu kergemaks ja võimaldavad ka harrastussporti teha, aga pikamaajooksjat ei saa koormusastma diagnoosiga isikust kunagi.

Koormusastma Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>
> , aga pikamaajooksjat ei saa koormusastma diagnoos
> iga isikust kunagi.
Tead sa Norra suusakoondisest kedagi kes ei põeks astmat? Mina usun arste-nad on seal väga-väga haiged :)

konsulteeri perearstiga, ehk suunab sind koormustesti tegema, +ekg jms. saad endast selgema pildi. sportmedis tehakse ka kõik uuringud ( kopsumaht, koormuse aegne ja -järgne südametöö jne). ära lõhu ennast

ma soovitan ka koormustesti.

aga saab ju nii, et 20 sammu jooksed, siis 20 sammu kõnnid jne. ja iga paari päeva tagant suurendad 1-2 võrra jooksusammude arvu ja vähendad kõnnisammude arvu ja pikendad kogudistantsi. peaasi, võta rahulikult, ära kuula tänitajaid. see on sinu elu ja sinu tervis.

Minu arvamus selline et jooks ei sobi kõigile, eriti krooniliselt haigete inimestele ja ülekaalus inimestele. Parem variant oleks alustada kõndimisega regulaarselt koos keppidega või ilma. Eriti on kasulik kõndida metsas pikka maa distantsi, pea on selge saad rahulikult mõelda ja hingamine ei lähe sassi. Mina käin matkamas maal, 1.5-2 tundi ühes suunas kiire tempoga puhkepaus 1 tund ja 1,5-2 tundi lähen tagasi mööda metsa. See on tõeline trenn. Muidugi seda mitte iga päev. Jooksja sellise distantsiga saaks ammu südamerabanduse. :-)