Kas jooksmine kahjulik ei ole?

võib ka kahjulik olla.

Kui sa ülekaaluline oled, siis küll. Vaesed põlved...

Just, põlved saavad hirmsat vatti ja need maratonijooksjad näevad alati näost vanemad-väsinumad välja.

Elus peab kõike mõstlikult võtma...
Minuarust on maraton natuke ülepingutatud. Organism viiakse viimse piirini. Mis mõnu sellest on?
Ise jooksen pea igapäevaselt 3-4 km otsi, mõnus. Tervis on korras.

Või noh...maitse asi.

tj Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kas jooksmine kahjulik ei ole?

Iga hea asi kui sellega üle pingutada võib kahjulikuks muutuda.
Liikumine (sh ka jooksmine) on tervisele ääretult kasulik, sellest on paksud raamatud ära kirjutatud..

tõepoolest, maitseasi! pikad otsad on ülimõnusad. alla 10km väga ei viitsi ketse jalga pannagi.

väga hea indikaator jooksmise tervislikkuse kohta on pulss. otsige kaalule vastav sobiv pulsivahemik välja ja jälgige seda. kui on ülekaal või treenimatus, siis pulss läheb nii kiirelt tsoonist välja, et alguses enamuse ajast kõnnite. joosta peaaegu ei saagi.

jooksmine mõjub hästi nii liigestele kui ka luudele. ületreeningu ja sobimatu koormuse puhul muidugi mitte.

on väga ja sa võid koguni kukkuda, saad haiget ju!

Väga paljudele jooksmine ei sobi:
1. Ülekaal - liigesed on varsti läbi
2. Normkaalus, aga "nõrga" konstruktsiooniga" inimesed - põlved, labajalad, puus varsti haiged
3. Sünnipäraselt kehv aeroobne võimekus - pulss läheb kohe üles, üle 200, joosta lihtsalt ei suuda või kes punnitab, võib otsad anda. Paljudel pikkadel distantidel on hukkunuid olnud. Ka Eestis.

Õigust räägid, õigust :) ainult et kõik see ei tee jooksmist veel kahjulikuks-just vastupidi-saad lahti ülekaalust, tugevdad jäsemete luid ja liigeseid ning parandad oma "sünnipäraselt" kehva vastupidavust.
Tõsi-liialt tormakas ja ahne olles on väga lihtsalt võimalik endale viga teha.

Kas selline asi nagu sünnipäraselt kehv aeroobne võimekus on üldse olemas? Selge see, et 2:15 maratoni pole igaüks võimeline jooksma, aga tervisejooksja tasemel peaks küll igaüks, kes korrapäraselt treenib, suutma oma pulssi nn õiges vahemikus hoida.

Jama juttu suhu tagasi! Suure ülekaalu puhul võiks tõesti millestki rahulikumast alustada, kuid 5-10kg ülekaalu puhul pole mingit põhjust, miks inimene ei võiks rahuliku käimise-jooksmise programmiga (nt C25K) oma vormi parandama asuda. Teiseks, nagu juba öeldud, parandab jooksmine inimestel seda "nõrka konstruktsiooni". Loomulikult tuleb tehnikal silma peal hoida ja õiged jalanõud valida, kuid jooksmine on siiski väga hea moodus luude-lihaste-liigeste tugevdamiseks. Jutt on siin ju siiski kerget sörki harrastavast tervisesportlasest, mitte tõesti ülekoormuse piiril treenivast olümpialasest. Ka mina oma jooksmiseks sobimatu biomehaanikaga (madaldunud võlv, tugev ülepronatsioon) olen peale pikamaajooksuga tegelema hakkamist oluliselt paremas vormis, kui enne.
Kolmandaks, kes omal koheselt pulsi 200+ peale viib, pingutab ilmselgelt üle. Tervisesport EI TÄHENDA otse tugitoolist maksimaalse sprindi peale minekut. Kahjuks tõesti pingutab suur osa algajaid kaugelt üle, arvates, et joosta tuleb võimalikult kiiresti, veremaitse suus, aga nii see asi siiski ei käi. Kui asja mõistusega võtta, siis pole ka algajal oma pulsiga muret (kui tal just südamega probleeme pole). Ja mis nendesse hukkunutesse puutub, siis pole nende "arvukuses" erilist probleemi. Äkksurma esinemissagedus maratonijooksjate hulgas on samas suurusjärgus üldpopulatsiooni omaga, ning pea alati on need juhtumid seotud siiski olemasolevate südameprobleemidega (millest jooksja, eriti kui ta on noor ja muidu terve, ei pruugi teadlik olla... seepärast ei tasu ka seda arstlikku kontrolli soovitust poolmaratonile ja pikematele distantsidele minejatel niisama kõrvale heita). Ning teine osa neist surmadest on seotud aga üldse nn hetkeoludega, eelkõige näiteks liigsest veetarbimisest tekkiv hüponatreemia.

Liigsest veetarbimisest räägitakse kahjuks väga vähe! Enamus inimesi ei otsi ka vastavaid artikleid ja eesti keeles neid vist ei olegi. Ometi on see tõsine teema.

Mina muide olen suhteliselt sportlik, bodypump raskusi ei valmista, aga ka mul on sörgiga kohe 200-ne pulss platsis. Välispordiks on mul sp kepikõnd. Samuti ei talu ma põrutamisest ega tõusmist-vajumist nagu jooksule omane. Mulle tundub, et see kahjustab mu aju. Tõsiselt räägin. Peas on väga ebamugav tunne. Nii et inimesed on erinevad küll.

hmm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mina muide olen suhteliselt sp
> ortlik, bodypump raskusi ei valmista, aga ka mul o
> n sörgiga kohe 200-ne pulss platsis. Välispordiks
> on mul sp kepikõnd. Samuti ei talu ma põrutamisest
> ega tõusmist-vajumist nagu jooksule omane.
Suht selge juhtum valest tempovalikust.
Ja teiseks hea näide sellest et treenitus on ala-spetsiifiline-ehk sa võid olla maailma parim bodipumpija või kepitaja aga see ei pruugi garanteerida et sa kasvõi koduperenaise tasemel joosta jaksaksid (ja vastupidi).

Milline on õige treeningkordade arv, tempo ja kiirus keskealisele 45+ normaalkaalus naisele, kes ei ole enne jooksmisega tegelenud?

mööduja, keegi ei saa sulle ette öelda, et vaat nii on nüüd ainuõige ja nii tee. Sa pead ikka ise oma keha ja selle võimekust tundma (õppima) ja tegema nii, et valitud tegevus, olgu siis kiirem kõnd, sörkjooks või jooksmine, sulle rahulolu ja rõõmu pakuks. Mina alustaksin sellest, et panen omale eesmärgi paika, nt läbida 4 km 2 korda nädalas, esialgu ilma ajalise piiranguta. Kuu aega vähemasti tiksu sedaviisi, siis võid juba suuremad eesmärgid seada (ajaline piirang, st kiiruse tõstmine või jooksukordade suurendamine või distantsi pikendamine), sõltuvalt mis su üldeesmärk on.

Tänan vastuse eest. Tahaks veel teada, et mis vahemikus peaks pulssi jooksmisel hoidma?

Tausta teadmata ei saa midagi raudkindlalt paika panna ,kuid tark on alati alustada tasa ja targu, umbes nagu alltoodud programmis või veelgi mõõdukamalt. Tempot seatakse tänapäeval pulsoka abil-Teie puhul peaks pulss arvutuslikult olema ca 115 ja 140 vahel. Kui pulss kargab sinnakanti juba kiirelt käies siis seni kuni pulss alla pole tulnud võikski rahumeeli ainult käimisega tegeleda.


http://www.c25k.com/c25k_estonian.html

Ma tänan :)

Enne jooksmist soovitan tempokamat kõndi. Alustuseks (esimene kõnd üle pika aja) piisab 30 minutist. Peale kõndi mõõda ära oma pulss. Nagu 09:17 mainis, siis üle 140 ei tohiks pulss minna. Kui tunned tugevat hingeldust, siis on jooksmisega alustamiseks vara ning enne tuleks organism ette valmistada suuremaks pingutuseks (loe: treenida tugevamaks süda ja kopsud suuremaks hapniku tarbimiseks). Soovitan kohe hankida ka pulsikella( nt: http://www.hobisport.ee/Kompuutrid-pulsomeetrid/Pulsimootjad/3173-Sigma-PC-3.11-roosa.html).
Esimene kuu soovitakski tegeleda kiirkõnniga kuni viis korda nädalas. Kui mingi aeg tunned, et koormusest jääb väheks, siis saad hakata katsema selle jooksmisprogrammiga, mis 09:17 välja pakkus. Alternatiivina võib proovida ka jalgratast. Nii jalgrattasõit kui jooksmine on head aeroobsed tegevused, kuid erinevalt jooksmisest võtab jalgratas enda kanda osa keharaskusest ning selle võrra on koormus organismile väiksem. Ise eelistan just jalgrattasõitu, sest jooksmisega ei suutnud peale kahte kuud pulssi alla saada (keskmine 165+) peale 3.5 km jooksmist kõndimisega vaheldumisi, olgu tempo nii aeglane kui tahes. Edu treeningute alustamisel, mis iganes siis valikuks langeb :)

Ma ei ole ülekaaluline ja tervis ka korras aga suvega tuleb mõnikord väike
kõht ette ja tahaks ikka vormis olla on teil nippe mida teha?

Ma tänan, to mööduja 01. juuli 2014, kl 17.22 :)

Lokaalselt ei ole võimalik rasva põletada, nii palju kui mina tean. Üldine treening + lihastrenn?

Keskealistel mingit spordiklubi ei ole olemas? Entusiasti, kes viitsiks juhtnööre jagada ja kaasa tõmmata?

Keskealisele mittetreeninud naisele http://www.runnersworld.com/getting-started/the-8-week-beginners-program?page=single
soovitaks sellist programmi põhinäidiseks.

Pulsikell oleks hea asi ja paljudel saab õiged pulsivahemikud välja arvestada. Maksimumpulssi arvestatakse 110-vanus kõige lihtsamalt ja sellest saad võtta vastavad protsendid nt. selle lehe järgi http://www.brianmac.co.uk/hrm1.htm

kahjulik ja eriti paksukestele naistele! Võite kukkuda ja saate haiget! Aga kui luuke katki, jäätegi kõvera jalaga käima! Sõitke parem autoga.

Ei need luukesed nii kergesti katki lähe, küll aga liigesed ja kõhred. Ei soovita!

Mammuke Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei need luukesed nii kergesti katki lähe, küll aga
> liigesed ja kõhred. Ei soovita!
Et liigesed ja kõhred tugevad oleksid tuleb neile tugevat koormust anda-jooksmine on selleks parim . Ainult liialt ahneks ei tohi minna-väga lihtsalt võib ennast ära lõhkuda.

aga mis te muudkui jooksete, parem hüpake ja mitte kõrgele - kukkumiseoht!