olen aastaid kogunud ülekilosid, nüüd sooviks neist lahti saada. kuna pole aastaid midagi teinud üldse, siis ei ole võhma absoluutselt. üksi ei saa minust mingit kepikäijat veelvähem jooksjat. sest vanus üle 50-ne ja vererõhk jupsib vaatamata ravimitele. ei tohigi eriti midagi teha. aga hing ihkab natuke liigutamist. kus oleks Pärnus või lähistel selline mõnus trenn, mida saaks teha mõnel korral nädalas, mis ei oleks päevane vaid õhtune (päeval pean tööl olema ja ära käia ei saa) ning mis ei maksaks hullusti. kasvõi pensionäride või eakate liigutamine, sest kaua mulgi sinna enam aega on. olen otsinud läbi kõik koolid ja terviseasutused, aga ei ole leidnud. kindlasti on, aga kuna mu tutvusringkonnas keegi sellise asjaga ei tegele, siis pole neiltki infot küsida.

Ehk alustaksid pisut kiiremast kõnnist? Võhm tuleb üsna ruttu, kui iga päev liikuda. Algul paar-kolm kilomeetrit, järjepidevalt tõstad tempot ja muudad distantsi pikemaks. Kui ilmad soojemad, ka rattasõit. Ja muidugi ujumine on hea võhma tekitaja, samas ei kurna liigeseid.
Vererõhule on selline liikumine väga hea.
Ja kui oled juba natuke kabedam, leiad kindlasti sobiva treeningu vastavalt enda võimetele.
Vaata spordiklubide lehti, nt seljavõimlemine, vesivõimlemine - proovi neid.

no võhma on mul äärmiselt vähe. just täna proovisin. korrusmajas neljandale korrusele minna 10 kilose poekotiga, läksin ühe mahviga kolmandale ja siis edasi enam ei jaksanud üldse. pidin abi kutsuma. hiljem oli vererõhk väga kõrge ja pidin ekstra tableti võtma jälle. jalgrattaga sõidan mingi 10 minutit vaikselt rahulikult, pärast sama lugu. jalad krampis, jõudu pole. varem kloppis süda, aga nüüdne vererõhurohi ei lase südamel kloppima hakata, siis hakkavad lihtsalt jalad värisema ja kogu sõit. sedaviisi see võhm nüüd küll tulema ei hakka, et iga päev natuke ja pidevalt koormust tõstes. ma ei saa selle natukesegagi enam hakkama

50 alles ja nii hädaline. paikusel on mingi penskarite võimlemine. spordillybides on ka eahulikumaid trenne. helista ja küsi, sest graafikut vaadates sa ei saa aru, need ju väljamaiste nimetustega.

Te peate lihtsalt liigutama 45-60 minuti jooksul ja pärast 3-6 kuud võite alustada jooksmist ( nt. 50-100m jooks ja siis kõnnite).

Kiidan Body Shape Club algajate shapingut. Peaks Teile suurepäraselt sobima, Klubi asub Tammsaare pst.

küll talle ei sobi.

no räägin ju et ei jaksa üle 10 minutit ennast liigutada. mis siis viga oleks kui jõuaksin terve tunni. siis oleks mul võhma küll. kardioloog ei lubanud jooksu üldse teha, ütles et see paneb liigesed tuksi ja kuna kehakaalu ka nats rohkem, siis tuleks põlvedele ja jalale suur koormus.

võimle kodus siis. kõik on kinni enda tahtmises.

ei sobi kodune võimlemine. tahaks teistega koos

Aga nii see ju käibki, et algul liigutad 10 minutit, paari nädala pärast juba 20 minutit jne, paari kuu pärast on alles mõtet trenni mineku peale mõelda (ja selle eest maksta). Igapäevane harjutamine ja aja kasvõi minutikaupa pikendamine ongi kõige alus. Sellist inimest pole olemas, kellele ei toimiks. Eriti kõrge vererõhuga on vaja end järjepidevalt ja vähehaaval liigutada. Ei pea jooksma ometi, jaluta! Ja ei pea alguses ka kiirustama, jaluta omas tempos. Aga tee seda iga jumala päev. Küll näed, hakkab minema.
Muuda oma toidusedelit ka, et kaal hakkaks pisitasa langema.
Trennid kestavad enamasti 45 minutit ja niisugust, kus üldse võhma pole vaja, ei olegi olemas. Isegi seljatreeningutes on vaja, kuigi need on rohkem venitused, aga siiski.

Küll maa külmand, küll kärss kärnas... Tahaks midagi, aga mitte midagi, mida soovitatakse, ei saa!
No ei saagi järsult ja kohe, tuleb väikestviisi alustada.

kõnnin iga päev aga sellest omas tempos ujumisest ei ole mitte midagi kasu olnud, võhma sellega ei tule. jalutan juba oma 3 aastat enam vähem iga päev 3 kuni 5 km. vahel jääb päev kaks vahele ka kui on haigus või enesetunne väga halb. jalad on pärast ümmargused all, aga võhma ei näi kuskilt juurde tekkima. mida ma siis peaks hakkama teisiti tegema? kõndima paar kuud 10 km päevas? mul ei ole selleks aega, sest teate ise, palju selline uimerdamine ja omas tempos kõnd aega võtab, meil väike asula , könnin ühest otsast teise ja vahel ka sinka vonka väiksemate tänavate vahel aga iiveldama ajab juba see üks ja seesama marsruut, pole eriti kuskilt mujalt ka ringi minna, sest tahan igal õhtul kindel olla, et jõuan ikka elusalt koju ka.