oehh ma igatsen väga oma sõpru...tuttavaid ja peret...kellega rääkida olla...siin soomes olen kui erak..kuhugile pole minna ega tahagi...kedagi pole külla kutsuda..jne ...jne...läheks trenni aga üksi ei taha...:S masser...keelt ka ei oska...fuii kui tüütu

Kõige enam igatsen oma peret (naist ja lapsi) muidugi ka sõpru. Mina just vastupidi püüan võimalikult palju nn kohalikelt üritustelt osa võtta, et masendust ja üksindust eemale peletada. Järgmisest nädalast üritan ka trennis käima hakata. Sveitsist

Mina igatsen Tallinna Vanalinna ladina kvartali Josephine kohvikut, Elevant India restorani, Viru tanava saginat, hilisohtust Raekoja platsi koudmaiste soogilohnadega, Kaubamaja Toidumaailma valmistoite ja Metskirsi kooki.
Pere ja sobrad on online pidevalt kaeparast ja kaivad siin mul kulas. Saadan sageli ullatuspakke.
Ma ei igatse tagasi elama, aga vahelduse mottes aeg-ajalt kulastada Tallinna kull. Samas on maailmas nii palju muid uusi ponevaid ja juba nahtud ilusaid-erutavaid kohti, et pigem kisub sinna. Vaike nostalgia ikka lapsepolvest jne. Kreekast

Ei oskagi nagu öelda :) Vist mitte midagi... sõpru näen ka rohkem kui Eestis elades ja tavaliselt pikemalt, tullakse ikka vähemalt nädalaks, külalisi on ikka päris tihti ja need kes parajasti külas ei ole, need on ju online olemas.

Igatsen väga oma last. Olude sunnil ei saa ta minuga siin koos veel elada. Helistan iga päev talle ja käin nii sageli kui saan eestis. Täna ta hakkas nutma kui helistasin, mul hakkas nii kurb ja kahju et laps peab ilma minuta olema.:'(

12a Eestist/Tallinnast ära elanuna, ei igatse midagi. loonud uue sotsiaalse pyramiidi - koolid, töö, trennid - palju uusi inimesi/söpru/tuttavaid. oman siin söpru rohkem kui neid Eestis oli ja on. eks lähedasi ikka on, kes Eestis, aga nendega saab ju netis igapäevaselt suhelda ja kohtutud aastas kordi paar.

kui nyyd söögi osas kysida, siis ses vallas kah täielik tuimus. mitte midagi ei taha nagu, köik olemas/saadaval, mille järgi isu peaks olema/tulema.

Eestit kylastades ja elupölise tallinlasena, tahan nyyd kohe esmalt Tallinna saabudes kohe kuhugi ära - jube linn! see on selliseks peldikuks muutunud mo meelest... see köikjal kostev vene keel ja äärelinna magalad on nagu getopeldikud :( ei mingit nostalgiat, et lapsepölve/noorpölve kodulinn. maale, ja! saartele, ja! väikelinnadesse, ja! aga Tallinn on töesti jube koht

viimane lõik oleks nagu minu kirjutatud :)

Jah, teil, eelmistel kommenteerijatel, on tuline oigus. Tagasi - no way. Kuigi olen 100% metropoliiditar ja pean markima, et igas suurlinnas on rampsu, aga Tallinn on kuidagi teistmoodi rapane. Ma ei oskagi seda seletada tapselt, aga koige uldisemalt on see tingitud eelkoige sellest, et seal puuduvad voimalused ja koik on vaga piiratud tuupiliselt vaikesele suurlinnale. Pole kuhugi pogeneda ega varjuda. Kui uhe skohas on rove ja rapane, siis pole teisi parke, teisi kinosid, teisi oopereid jne. See ahistab mind ja tekitab tunde, et elan rapases puuris. Ei taha tagasi.

Eks peab ju ennast lohutama ja igasugu jaburusi ette kujutama. Mina tunnen just rõõmu, kui puhas siin on, näiteks pärast Indiat, kuhu enam kunagi minna ei taha

Igatsen v2ga oma l2hedaste j2rgi...seda ei leevenda mitte miski

Ma olen elanud seal uhe projekti raames 3 kuud. Kuna veetsin sealse aja hotellis, siis oli kuidagimoodi talutav, aga muidu India suurlinnad on oudusunenaod toesti, samuti koik muud kohad kuhu on joudnud imperialistlik saast. Paris korbes kui ratsutasime kaamelitga uhte vaikesesse oassi, sela oli veel puhas ja loomulik India. Kohvi valmistati nii, et koigepealt rostiti kuumal kivil rohelised oad, siis jahvatati kivide vahel ja ma pole ealeski elus paremat kohvi saanud. Mahajaeetud suurte losside varemete vahel roomasid suured maod ja jalutasid paabulinnud, suured kirjud paapgoid lendasid ja ahvid turnisid, kusagil kaugel moirgas lovi - see oli fantastiline. Nagu teine India. See, mis linnades on - nutt tuleb peale.

Ja mis siis sind torgib, et kohe isiklikuks lähed ja lahmima hakkad?
Ma ei usu, et siin midagi väga ette kujutama peab, maitseasi ehk, kas mõnele meeldib oma kodulinn või mitte. Väga palju reisinuna võin tuua joonelt 100 näidet kohtadest, kuhu üldse tagasi ei tahaks, mis siis?

On piisavalt palju kohti kuhu tagasi ei taha. Ja need on igauhe jaoks mingisugusel mojuval isiklikul pohjusel erinevad. Soo on normaalne.

Üle nelja aasta Eestist eemal olnud ja ei igatse nagu midagi. Inimene kohaneb kôigega.

Eesti toit ja eelköige muidugi leib.

Mulle saadetakse aegajalt musta leiba, muraka moosi, kilu ja muud mida siin pole.
Aga vanaema ahjukartul sealihaga ja hapukapsas, neid ei asenda miski.

suu jookseb vett..selle vanaema ahjukate peale...ja muidugi korralik saun ja metsalõhn...oehhh

Jah, eks välismaal elades hakkad vaatama Eesti asjadele teise pilguga. Mälestused ja reaalne vastumeelsus Eestis mittetöötavatele asjadele püsivad siiski eraldi. Muidugi on vastumeelsust ka välismaa asjadele, aga tunnen siin, et asjad on palju rohkem paigas, mul on tohutud karjääriväljavaated millest Eestis võiks unistama jäädagi jne. Leian, et Eestit pole mõtet niisama mustata, tuleb aru saada ka, et riik on ainult teatud aja saanud teistele lääneriikidele järgi rühkida. Loodaksin siiski, et 10-20a pärast on Eestis teine pilt. Igatsen sööki ja sugulasi!
K, USAst

Ma ka ei oska midagi vaga igatseda. Alguses oli raske kuna polnud sopru ega tuttavaid. Nuud on mega too ning ka sotsiaalses plaanis on koik OK. Pean utlema, et mulle meelib enamus asju siin; ma voiks vabalt ka Eestis elada kuid kindlasti pole see praegu minu jaoks.

mida sellest mustas leivast soiguda. igal juhul leiab ka seda, kui tahta. aga milleks? eriti kui soojemas kliimas elada, ei ole vaja keskkohta tinaraskelt seedivaid asju täis parkida, nagu karu talveunes

ise ei igatse midagi. Tallinna tulles on samas ikkagi hea koduseid asju tarbida. Ja mustaks ei pea ma Tallinna kohe kindlasti mitte. Lasnamäele muidugi ei lähe, aga normaalsetes kohtades on alati tore jalutada

Just-just. Kuumas kliimas ei lahe midagi paeval alla peale kohv, vee ja puuviljade voi mahla.
Aga leib on muidu kui eestlaste sai - valge.
Igal pool saab teha eesti toite. Ma pigem ikka pean silmas, et mone toidumeenutuse juurde kuuluvad lahutamatult ka need, kellega koos suua ja see, kus suua. Igatsen Vanalinna kohvikuid, aga neid ilmsselt ei eksisteerigi enam.

Eemal 5 aastat, musta leiba ja heeringat saab teatud poodidest, aga puudub korralik saun ja eesti 6lu, kuid ka see unistus on plaanis tulevikus siin teoks teha. Yks asi, mida kahjuks j22ngi igatsema, on kallid inimesed kodumaal, kelle juurde ei saa just igal ajal, kui tahmine tuleb neid n2ha.

pelmeene igatsen

mind hämmastab ikka ja jälle see, et (j)eestlased igatsevad VENE toitu - pelmeene, kohukesi... piinlik ka see kui välismaalased kysivad nt mingit eesti toitu, siis esmaselt nimetatakse pelmeene ja kohukesi, borsi ja siis ollakse solvunud kui neid "nagu venelasteks" peetakse...

pelmeene ja ja kohukesi leidu vene poodidest yle maailma. ka poolakad on vallutanud terve maailma ja nende poed köikjal ja ka täis slaavi delikatesse. milles probleem on, et neid nagu igatseda vöi et kaubandusest ei leita? ja kui just töesti pelmeene pole, no siis itaallasete ravioolid on ju samad, lihtsalt kuju teine ja neid kindlat ilm täis

5 aastast eestist ära, midagi ei tõmba eetsi poole,
kuigi vahepeal olin ise 2aastat aü rahade peal,

nüüd taas tööl ja tegemist nii palju, et ei taha eestist midagi kuulda ega näha...

..aga ehk see, et ise soomes sossuametnik....

siiski vanad head söbrad ja eesti söök

Igatsen kodulinnas? Kodulinn oli Tallinn. Midagi ei igatse. Eestis igatsen metsa ja sauna, nagu siin eespool keegi ütles. Merd igatsen. Mitte Pirita randa vaid selliseid nagu on Lahemaal. Igatsen oma maakodu, mida enam pole, sest pidin mehe surma järel selle maha müüma. Aga võõrsilgi nüüd oma kodune keskkond tekkinud ja praegu päris mõtlen, et ei tahakski jõuluks Eestisse, kuigi piletid võetud... Et oleks parem kodus. Ja see kodu on UKs. Kuigi siin ei ole ette nähtud, et kuusele tavalisi küünlaid külge riputatakse. Vot elusa tulega kuuseküünlaid igatsen ja eks ma siis Eestis seda jõulude ajal ka näha saan.

Siis Sa igatsed ju hoopis miljood voi atmosfari mitte Eestit. Igatsed turvalist elukeskkonad koos armastatud inimestega, toite mida koos tegite ja soite... jne.
Minuga sama - igatsen inimesi (vanemad ja vanavanemad, lapsi kui nad veel vaikesed olid ja turvalist noukogude aega mil polnud vaja veeta magamata oid murest kus saada kuttearvete tasumiseks raha), aga need on inimesed ja need on olukorrad, mida igatseme mitte Eesti. Asjaolu, et see koik juhtus mingil ajal kohas mida nimetatakse Eestiks ei ole pohjus igatseda Eestit.
Eesti on see,kus inimesed ei ootagi enam valget pehmet kohevat lund, sest see toob kaasa probleeme kull auto, jalanoude, viirushaiguste naol. Ja kulmakraadid, mis looduse rahulikuks puhkamiseks hadavajalikud, need on hoopis vihatud, sest kuttearved on tulemas.
Igal pool on oma probleemid, aga Eesti on ikka uks ilgemiad kohti maamunal oma korrupteerunud valitsuse, petistest arimeeste jumadlamise, taskurahasuuruste pensionide ja tervisele ebasoodsa kliimaga.

mina ei igatse eestist enam midagi. Köik mu söbrad on mööda maailma laiali, sugulased surnud, pere on minuga siin.
Ikka käin eestis mere ääres ja elan külalistemajas. EEsti toite ehk igatsen, lätis käin ikka ära kui eestisse saan.
aga mingit söövat igatsust küll pole.
kahju on eestist ja vaesetest eestlastest.

vahest mõtlen oma vana ema peale, kuidas ta küll selles kommunistlikus getos hakkama peab saama.
viha tekitab ainult sealne ülburite klann, kes on võimule roninud.