Olen mitu aastat eemal olnud. Ma igatsen midagi, mis annaks kindlusteunde ja igatsen raha ning ilusat kodu ja stabiilset sissetulekut, et ei oleks muresid. Vahet pole kus riigis voi maailma kandis.

Mina igatsen ainsa asjana merd. Järvi ja jõgesid leidub aga see pole ikka päris see. Muud asja taga ei igatse ning Eestisse tagasi minna ei plaani.

Minu kodulinnaks on Tallinn. Igatsen tigeda pilguga teenindajaid, yhistranspordis märatsevaid hiidtissidega vene vanamutte, tänavatel j6lkuvaid narkareid, ööklubides k6vatavaid neandertaallasi, kasiinosid lasteaedade ja koolide naabruses, tillist t6mbavaid taksojuhte.
Elup6lise koprofiilina tunnen kohutavalt puudust bussijaama peldiku erutavast aroomibuketist.

Igatsen: vanemaid, kuusemetsa ja v2ikelinna v2rsket 6hku. Muud kyll ei igatse. Eesti(-vene) toitu saab ise kodus teha, kui isu peale tuleb ja musta leiba ostan Sainsbury'st.

Mis nime all rukkileiba müüakse?

Linnas elades(eestis)unistan maal olemisest,tuttavate kylainimestega lobisemisest ,heina tegemisest,lehmadest,kanadest ,lammastest,kalalkaimisest jms.
Koleasjadesse suhtun normaalselt,ka need on vajalikud tasakaalustamiseks,et aru saada ,mis on ilus.

Soomes olles unistan,et pääseks kiiremini Eestimaale aga Eestis olles tahan jälle tagasi Soome,kuna rahad on jälle lopussa.