olen Eestist juba liiga kaua ära, et päris tõeselt võrrelda kahe maa üüritingimusi, aga oma aastatetagusele kogemusele tuginedes ütlen küll nagu minu venelannast tuttav - ei saa võrrelda m..i sõrmega ;)
elan Rootsis, üürin korterit kinnisvaraga tegelevalt firmalt, leping on tähtajatu, korteris on köögimööbel koos kodutehnikaga (külmkapp, el.pliit, nõudepesumasin, mikro) korteri juurde kuulub parkimisplats, jalgrattahoidla, panipaik ja täisvarustusega pesuköök.
kui korteris midagi juhtub, tuleb teatada ja siis tuleb firma töömees ja teeb asja korda.
mul on nt. välja vahetatud külmkapp ja el.pliit, millel üks keeduplaat ütles üles. neid isegi ei vaevutud kontrollima, lihtsalt minu kaebuse peale kärutati vana välja ja uus sisse :)
samuti vahetati kraanikauss, mille ise kogemata lõhkusin. olin valmis selle kinni maksma, firma töömehe kutsusin ju tegelikult ainult sellepärast, et siis saan kindel olla, et pärast mingeid probleeme ei teki (no et vale kraanikauss või halvasti paigaldatud vms.).
1 kuu elamiskulud (üür, elekter, telefon, internet, TV-maks, kindlustus jne.) umbes 425 eur e. umbes 1/5 minu netopalgast.
3 aastat tagasi kolis mulle naabriks tore rootslannast pensionär. saame päris hästi läbi ja kui üks meist on puhkusereisil või külas/komandeeringus, siis käime teineteise lilli kastmas, tühjendame postkasti ja hoiame korteril silma peal.
memm kiidab sageli oma otsust maja maha müüa ja üürikorterisse kolida, kahetseb ainult, et ei teinud seda kohe peale mehe surma.
elu üürikorteris on ju palju muretum ja odavam ka, enam ei pea muretsema ei talvel lume rookimise ega suvel muru niitmise pärast, remondist rääkimata. kui üürikorteris ukselukk streigib, torud on umbes või pesumasin ütleb üles pole muud muret, kui töömehele teatada ja hoolitseda, et tal oleks juurdepääs.
meie majas elab teisigi pensionäre ja vähemalt pealtnäha paistavad nad kõik oma eluga rahul olevat :)
eespool keegi kirjutas "rendipind on rendipind ja oma kodu on ikka oma kodu mida teistele ei anta ei raha eest ega ka ilma rahata mitte." - siin on küll tavaline, et oma kodu aeg-ajalt võõrastele välja üüritakse.
esimesed pool aastat Rootsis üürisin tuba 5-toalises korteris, mul oli eraldi vannituba, kööki kasutasin koos pererahvaga.
tuba, milles elasin oli perepoja tuba, poiss ise oli pooleks aastaks kuskil Aasias sõpradega matkamas, üür läks talle taskurahaks.
järgmise aasta elasin korteris, mille omanik sõitis aastaks Ameerikasse.
järgmised 10 kuud, kuni sain praeguse korteri, üürisin töökaaslase tütre perele kuuluvat maja. tütre mees saadeti aastaks teise riiki firma harukontorit käivitama. neil oli kindel plaan tagasi tulla, maja müüa nad ei tahtnud ja niisama tühjalt seisma jätta ka mitte. nii saingi võimaluse nautida villas elamise võlusid-valusid :)