Appikarjujale -
olid sina minu pidulauas või kuulsid minu tuttavate käest, kuidas mainisin "nüüd toon lauale MAHEkalkuni!" ??? Oli nii, või mõtlesid omas fantaasias ise välja?
Kirjutasin sellise lause ( tsiteerin iseennast) : " Ise ostan aastavahetuseks mahekalkuni, jõululaual traditsiooniline seapraad.".
Oled sa täpitähtedeta tobu (jah, just see sa oledki ja tule mainima ka, et sul POLE täpikaid... heal juhul peale punnitamist nendid, et EI VIITSI siffreid kasutada) olnud minu " SOOMISE, TEGEMISE JA OSTMISE JUURES" üleüldse viibinud? Tead rääkida? Lajatasin kalkuni lauale ja teatasin - SIIN ON MINU KÜPSETATUD ÖKOKALKUN, MILLEGA MA PÜÜAN ENNAST ESILE TÕSTA.
Mulle tundub, "appi´taja", et sina minu tutvusringkonda ei kuulu, miks sa arvad asju, millleni sa ei küündi? Me ole tuttavad, aga sulle võin ühe "maheda" loo mainida -
- vaevalt mõned päevad tagasi, täpsemalt jõululaupäeva päeval sattusin Stadis Eesti tooteid müüvasse kauplusesse, kus oli veel üks paar noori eestlasi.
Kui kuulsid, et poemüüja jagab kauba laiali raha küsimata, lihtsalt sellepärast, et keegi saaks ja kaup raisku ei läheks (järgnesid poe suletud päevad), jooksis üks õnnes paarisolev kodanik mööda ja nõudis - "kas sul suuremat karpi pole, vää, ma võtaks kõik kohukesed!".
Piinlik.
Väga.
Blond tibin, möödajooksja kaaslanna, ahhhetas kassa ees, tampis kahte kätt kokku ja küsis iga korvist tõstetud kauba kohta - "Issand, kõik on tasuta, vää? Päriselt kas nagu, vää? Midagi ei maksa, vää? Ongi nii, vää?".
Jah oli.
Ja oli piinlik sel hetkel poes olla.
Kujutan vaid ette, kui pühadeaja eredaim hetk sel noorpaaril oli, kui rääkisid sõpradele, kuidas nad tasuta kohukesi ja piima said.
Peale minu olid kaupluses veel kaks inimest, ilmselt paar, kes vahtisid ka suuril silmil toimuvat. Ise tahtsin vaid leiba, mida polnud, aga situatsioon oli NII eestlaslik. Tasuta, palju, tooge mulle, et mina saaks...
Fuhh!