mmetile!
Tööbüroos, nagu seda vanasti nimetati, olen vahelduva eduga arvel olnud algusest saati. Aastat 15 tagasi kutsuti pikaaegseid töötuid tihti mõne komisjoni ette, kus ka linnavalitsuse asjapulgad kohal, aru andma, et miks tööle ei lähe. Võtke siis mind! Teil siin kaader voolab ma vaatan. Suvel paar kuud puhkuste paiku lakivad laudade taga küüsi teie tudengitest tütred. Sugulased saavad küttetoetusi jne. Milleks ma teile siin olen? Ikka selleks, et ka teil koondamist karta poleks ja suguvõsa rahulikult Eesti riigi poolt pakutavat piskut saaks nautida. Mulle ju keegi ütlema ei tule, mida täna või homme tasuta saada võiks.
Peale reorganiseerimist sattusin ühe rahuliku naisterahva nö. alluvusse. Tema ikka helistas kui hilinemas olin aga õnnetuseks ma vahest tervislikel põhjustel ei jõudnudki õigeks ajaks kohale. Midagi fataalset see kaasa ei toonud, läksin siis enamasti lähiriigist toodud eksootilisema kommikarbiga või väga suuri süümekaid tundes ka mõne magusama napsuga, et neil Õhtul koju oma meeste juurde minnes palged ikka põsepuna abita pisutki roosataksid. KOK.
Siis nad kolisid ja paberid läksid sassi. Sattusin ühe anorektikust sipsiku juurde. No ei istunud ei astunud mul vanamehenässil meie koostöö. Kui eelmine ikka pakkus mõne minu poolt ka läbi tehtud koolituse välja siis see uus oli nagu muumia - jah, minu jaoks täiesti arusaamatu elukas. Saatis mind jälle kellegi tegelase juurde. Oli vist oma arust psühholoog. Tema mulle õpetama kuis tööle saada. Alustasime nn. tema koolitusel õpitud rohujuure tasandilt, et mida ma enne tegin? Olin kargesse põhja küüditatud. Aga enne? VHV-s. Aga enne ma jälle VHV-s ja enne seda olin Tisleri tänaval Viiendas vist praegune Magasini tänava Tallinna Vangla. Siin sai tema rohujuuretasand otsa ja minu meelest mõistus ka. Ime, et ta ei küsinud midagi minu õnneliku lapsepõlve kohta! Vaevalt, et tal endal seda oli. Mina aga jäin korra Tööhõivesse hiljaks ja muidugi ka oma 76 eurosest toetusest ilma. Uuesti arvele võttes valisin kaua. Vanad ei tahtnud ja uued ei saanud.
Aga sain. Nüüd on nad juhtumikorraldajad. No mida sa ikka minu puhul ni väga ära korraldaks? Tema ajab mind tööle. Rõhuvalt vägisi. Mul jälle vastuargument, et peale nelja korda ja kokku kolmandiku oma elust ära olnud, ei võtaks ju tema ka mind tööle. Sain jälle koolituse(TTK - roheline). Selgitan, et lubatakse tööd. Tema saab kõigest aru. Andis veel koolitada(TTK - must). Asjad edenesid ja olengi tööl.
Asi venis aga asja sai, heia!
Lõpetuseks olgu öeldud nii
elu siin ei kõlba peessegi!
Kauneist päevist unistame
kauneist naistest und me näeme...
AGA ELU SOOMES JÄÄBKI NII!