Selline mulje jääb, et kõik kes kanna mujale pööravad, saavad haljale oksale. Kas see on ka päriselt nii? Kas eestlane on tõepoolest rahvusvahelisel tööturul ääretult konkurentsivõimeline? Teame ju kõik, et pool Euroopat vireleb samuti tööpuuduses (UK ja Lõuna- Euroopa eriti).

sa uurid,miks huvitab , miks sa pead uurima kuidas teised haljale oksale saavad . soovitan sul ise järgi proovida küll siis teada saad.kus ma ei salli neid kes uurivad teiste rahakoti paksust. nii et pane kodinad kokku ja käi välismaal ära.

Aga miks ei tohi uurida, kes keelab? Milleks selline sapine suhtumine?

Eilset Pealtnägijat vaatasid?

Aga, mu teema ongi eilest "Pealtnägijast" ajendatud.

Ei ole päris nii. UK-s on hetkel suht raske tööd leida, ise otsisin ikka mitu kuud. Kuigi lihttöö kogemused olemas jne. Mõned aastad tagasi oli ikka palju lihtsam. Aga hetkel on seal juba nii palju poolakaid ja teisi, et see võõrtööjõud ei ole enam midagi uut. "Pealtnägija" lugu on teine asi, kui paljudel meil üldse oleks julgust niimoodi minna ja elada?

lugenud neid minu-seeria raamatuid, ega nad ikka nii lihtsalt oksa peale saa sugugi. Kui juba tuttavad tekivad, need aitavad.

Ei lähe ja paljudel ei hakkagi minema ning tullakse saba jalge vahel tagasi. Aga sellest ju ei räägita.
Isegi soomest tullakse haledalt tagasi, rääkimata siis mujalt euroopast või ookeanitagustest maadest.
Mul on päris palju tuttavaid ja klassikaaslasi eestist ära. Paljud elavad tööliseelu ja ei teeni sugugi mingeid megapalku. Üks kommenteeris, et vahe võrreldes eestiga on see, et ta eestis oleks lihtsalt töötu aga seal (UK) on tal ikkagi nii palju raha, et võib rahulikult poest süüa osta ja enam vähem norm üürikas elada aga eestisse vanemaid vaatama tulla raha ei jätku.
Teine tuttav jällegi teenib Luxemburgis räigelt hästi aga tal on 2 kõrgharidust ning kolmas omandamisel ning eriala on ka selline, millega tõesti igas riigis võib jalaga ukse lahti lüüa.

ise olen juba 7 aastat ära olnud ning kohe kindlasti ei ütleks, et "jube hästi" läheb. Olen rahul, sest palgast elan mugavalt ära ning mis peaasi...toetan koduseid. St, ma kohe kindlasti ei virele, aga ülemäärast küllust ka pole. Pealegi, koduigatsuse vastu ei aita mitte miski summa...ja võõral maal jääd ikka võõraks, kuigi on palju lahedaid kohalikke, kellega suhelda...miskit on ikka vahel, mis päris omaks ei lase võtta võrreldes koduste sõpradega. Ühesõnaga, igal asjal on oma hind. Materiaalses mõttes on kindlasti paremad lood, kui kodus. Hingeliselt...küsitav...

Mis on "maru hästi" küsiks mina ka.
Sõltub mida otsima minna. Mina läksin, olen rahul ja tagsi tulla ei plaani. Siin on mul oma erialane töö mille eest ma saan niisugust palka, et kõik mis eluks vaja on olemas ja jääb üle ka meelelahutuseks ja reisideks. No "Hiltonis" reisi ajal ei ööbi aga kuhu ikka tahan sinna sõita oma perega ka saan.
Tööd tuleb teha nii siin kui seal. Ilma tööd tegemata ei saa siin ka lahedalt elada. Lihtsalt siin töötad oma tunnid ja lähed koju. Mingit tasuta ületunde ja töö koju kaasa vedamist nagu eestis nii loomulikuks saanud, siin küll ei toimu.
Eestis ma oma sama eriala inimesena sain kodades vähem palka ja ja kuigi mõlemad peres töötasime ikkagi ei tulnud sama lahedalt välja ja iga palga päeva eel oli oht, et kas tuleb välja või läheb enne saabas katki või jääb laps haigeks või muu planeerimata kulu lööb kõik plaanid lõhki. Hoiukontole ei tekkinud midagi.
Siin ona kümneid teisi eestlasi. Kõik elavad suhteliselt samal tasemel: kesklass me siin oleme.
Aga kes siin firma käima lükata saanud on nendel on hästi jah. Eestlane oskab tööd teha ja idaeurooplast töösituatsioonis usaldatakse tegelikult. Nad on töökad ja täpsed (mida kohalikud ei ole mitte).
Meie valisime mugavama elustiili. Stressi tase on kõvasti allapoole nulli. Eestis oli ligemale 100%.
Aga on neid ka kes tulevad, avastavad et polegi prudumägesid ja piimajõgesid ja peab siingi ise tööd tegema nagu eestiski ja lähevad vingudes tagasi.

Ja ikkagi, nii, nagu Madissonid Hispaanias elavad ei tahaks mitte mingil juhul elada. Nad nägid välja nagu kodutud, ilma pesemata, toit,munad, palava ilmaga...kahju nendest ei ole,sest ilmselt nad on õnnelikud oma "vabadusega".

Eks see ônn ole suhteline asi, kôigile ei ole materiaalne heaolu elu eesmärk, mônele vôib olla tähtis vaimne eesmärk. Ja on ju ka neid, kes saaksid suhteliselt normaalselt kodust kaugel väljamaal hakkama, aga vaimselt nad ei ole selle eluga rahul.

Ega ikka naljalt väga häid sôpru uues ühiskonnas kohalikest inimestest ei saa. Vôib ju olla väga väga häid tuttavaid, aga inimesi kes sind tunnevad läbi ja lôhki ja vahest oskavad su vigu ka läbi sôrmede vaadata ikka ei tule olema.

See tekitab koduigatsuse.

Juhuslikult ja lühiajaliselt tööl olnud mitmes riigis. Tööd peab tegema ja soovitavalt usinamini kui kohalik samas ametis. Üksi elaksin vägagi lahedalt, mida kahjuks Eesti kohta mitte kuidagi öelda ei saa. Kuid inimene pole mitte kunagi täiesti üksinda. Seda ei kannataks keegi välja kui ehk mingi veidrik vaid. Ja siit algabki kannatuste kolgata. Kui hea või kehvem elu parasjagu võõrsil ka oleks ei saa ma üle ega ümber koduigatsusest. Pikemas perspektiivis hakkab see ruineerima. Algul hingeliselt ja arvan, et edasi ka füüsiliselt. Abi selle vastu ma ei tea.

Naljakas on lugeda, et välismaale minemise põhjuseks peetakse alati ja ainult majanduslikku poolt. Aga mina ei tunne kedagi, kes raha ja parema elujärje pärast kolinud oleks. Tunnen spetsialiste, kelle karjäär ennast Eestis ammendanud on, ja kes otsivad mujal uusi väljakutseid, tunnen noori, kes lihtsalt tahavad seigelda ja ennast mujal proovile panna, tunnen kliimapõgenikke, kes otsivad sooja ja päikest ja inimesi, kellele meeldib päris suurlinnas elada.
Ise olen koos perega kliimapõgenik, hakkama saame hästi, sest sissetulekud tulevad oma ettevõtmistest. Ei kujuta ette, siin kohapeal tööd otsida, jah, tean mõningaid, kes kuurortis töötavad, teevad ülipikki päevi ja elavad pisikeses üüritoas, reaalsus on hoopis teine, kui mõnus äraolemine Vahemere ääres. Ma ei tea, kust pärinevad need hämmastavad arusaamad, et Hispaania on kohutavalt odav, ei ütleks küll, pigem, et oma sissetulekute juures oli Eestis odavam elu, Hispaania on kallim.
Igasugu pürgikasti- Madissonide üle rõõmu ei tunne, piinlik on, kahju, et kaasmaalasi sellistena tuntakse. Meie uue tutvusringkonna arusaam on küll väga kiiresti muutunud, ei mingisugust teemat enam, et Ida- Euroopast tuleb ainult odav tööjõud.
Kes haljale oksale tahab, sellele pakuvad Skandinaavia ja rikkad Kesk- Euroopa riigid hoopis paremaid võimalusi, Lõuna- Euroopas on raske ka kohalikel, mis siis veel sissesõitnutest rääkida.
Mis vaimsesse poolde puutub, siis ei, ei ole koduigatsust, ei tunne Eesti järele puudust.

Kuigi ütled, et ei tunne kedagi, kes raha ja parema elujärje pärast oleks kolinud vôôrsile, oled sa ise siiski just selline. Neid, nii öelda Eestist läinud tôelisi spetsialiste on näputäis ja noorte inimeste hetkeseiklusi pole môtet arvesta. Paljudele on tôsine küsimus pere äratoitmine ja Eesti seda ei vôimalda.

Olen täitsa kindel, et kui saaksid Eestist rahaliselt tunduvalt parema pakkumise, oled niuhti tagasi.

Vaat kui huvitav on enda kohta võõra netikommentaatori käest igasuguseid asju teada saada.

Mis puutub majanduslikku poolde- seletan veelkord- minu sissetulekud on samad nii Eestis elades, kui nüüd siin, ei ole palgatööline, on oma ettevõte mille turuks on kogu Euroopa, Eestiga side minimaalne. Mul olekski oluliselt odavam Eestis elada, Hispaania hinnatase on lihtsalt kallim. Nagu näed, maksan hetkel peale, et elada teistsuguses keskkonnas. Ja maksan hea meelega, mulle siin meeldib.
Ma ei kujuta ette, mis pakkumine see küll olla võiks, mille peale ma niuhti tagasi tuleks, Sandor Liive palgaga võib olla siis? Kuigi kahtlen sügavalt. Oled ehk teadlik, et kui elu esmavajadused on täidetud, on toit, peavari ja kõik vajalik, siis hakkavad rolli mängima rohkem muud väärtused. Ja muide neid spetsialiste võib ju olla näputäis, kuid minu sõpruskonnas on neid palju ja nii mõnedki on läinud välismaale justnimelt mitte palga pärast, vaid selle pärast, et Eesti on väike ja Eestis on igav.

Minu eelmise kommentaari mõte oli üleüldse, arvestades seda Madissoni lugu, et Lõuna- Euroopast ei ole mõtet otsida haljast oksa ja hõlpsat äraelamist. Ei ole siin odav ja lihttöölise elu on suure tõenäosusega sama raske, kui Eestis. Hispaania töötuse protsendiga ollakse vast ikka kursis. Elavad nn noored üle kolmekümpised aastaid vanematega või üürivad kamba peale väikest korterit, lastesaamist lükatakse edasi, sest pole tööd, kui töö on, on palk väike ja üürid kallid.

Avastasin hiljuti selle rubriigi.Eriti meeldis selle inimese ,kes elab Hispaanias sonavott.Taiesti nous temaga.Ise elan ca 22 aastat laane euroopas ja voin oelda ,et asi on ka monikord vedamises ,mis puutub head elu.Minul vedas aga ka on tagasilooke olnud.Eestisse ei tuleks elama ka kui palk viiekordistuks seal.Eesti on vooraks jaanud ja siitvaadates toesti pisike ja igav koht.
Mul on huvitav elu,sydamesobrad just kohalike seas .Eestlasi siin linnas on aga pole yle 5 aasta enam suhelnud ,kuna vajadust pole.Kohalik keel on selgem kui eest keel.Minu moto oli-on alati olnud ,et kui tahad sulanduda ja ,et sind omaks voetaks siis otsi-ja oma ainult kohalikke sopru,sest see teeb elu palju lihtsamaks.
Haljas oks pole tahtis, vanemas eas taipavad inimesed ,et omand on tegelikult sageli koormus ,mille parast palju muret.Materiaalselt on mul koik olemas,mida vajalikuks pean aga autot ei oma,sest see oleks hada kaelas ja linnas saab ka ilma .Niipalju siis minu arvamust.....

Läheb jah hästi! Mina soomes tööl,mitte ehitaja.Saan oma paar tonni kuus ja rahul sellega !

Mul läheb ka sitalt hästi, palju paremini kui sellel Hispaania ärikal. Olen palju rikkam kui keegi teist, ikkagi oma firma ja puha. Näljarottide eestlastega ma ei taha olla tegemises, ikka rikaste inimestega. Ja Eesti ongi üks näljane hädarottide maa, ma ei vaata ka enam selle poole ja kohalike eestlastega ka ei suhtle, pole mul vaja mingeid rukkileiva mälestusjutte heietada. Ainult päike loeb ja ausalt öeldes ma ei taha enam mäletada, et ma eestlane olen.

ei läinud algul hästi. Esimene aasta oli ikka väga raske. Tohutult oli stressi ja tagasilööke. Nüüd ma rikkuses ei uju, sissetulek on 2000 euri neto. Maksan maksud ja jääb elamiseks, ei koonerda ei laiuta, säästan ca 1000 euri kuus. Toetan eestisse jäänud lähedasi. Eesti igatsust ei tunne ja tagasi minna ei plaani. Olin hiljuti nädala eestis käimas. Korra-kaks aastas ikka käin sugulasi vaatamas.
Kurbusega vaatan kui räämas ja hall köik on kus vanastui elu kees. Kurb-kurb.

to Lõuna- Euroopast
13. aprill 2012, kl 17.43


Kui saladus pole, mis äri sa ajad?

Uskumatud lood kodumaa hylgsjatest ... Ma olen ka eestlane oma äriga Soomes ja tulin siia soomlaste kutsel... Annan hetkel tööd 6-7 soomlasele ... Ma läheksin kohe kodumaale tagasi kui ärikliima oleks "valgete inimeste " oma.... Olen hiljuti suhelnud ka kohalike eestlastega....aga Enam ei taha... Sain tunda,mis praht siin Ikka pesitseb ...sorri! Olen 12 a Soomes ja Läinud abielu pärast..... Ja ainult! ....

Näib, et eestlased vägagi muuttuvad vôôrsil olles. Nagu häbenetakse enda tausta, tahetakse olla nagu kohalikud. Kokku saades kohaelike eestlastega tehakse imal nägu pähe ja seletatakse kui hästi ma hakkama saan.

Pean ütlema, et olen ka hakkama saanud, kuid kôigel on ka hind. Ja sellest hinnast eestlased ei taha rääkkida ja vôibolla nad ei saa arugi millises ämbris nad seisavad.

Kui sa tahad läbi lüüa vôôras kulttuuris, pead sa oma suu lukus hoidma, olema "mukava" tore, persoonitu udu. Kodumaal vôiksid meelepahast vastu punnitada ja ebaôiglase kolleegi kuu peale saata, siin sulle sellist luxust ei lubata. Lisaks sellele, et oled vôôras, on Soomes ka eneseväljendamise kulttuur kinnisem, inimesed ütlevad palju vähem seda mida môtlevad.

Pikema aja peale hakkab see kinnisus ajusid nikastama.
Olen môelnud Eestisse tagasi tulekut, aga lapsed on siia juurdunud. Perekonna pärast ja ka Eesti viletsate majanduslike väljavaatete pärast elan siin. Vahest tundub,et nagu kannan karistust.

olles tänaseks 12 a. Stockholmis elanud, vöin jah kinnitada, et läheb jube hästi. aga ise selle ka loonud - koolitanud endid ja saanud hea, meeldiva ja tasuva töö. elukoht suurepärane - ei eluasemelaenu ega ka mitte mingi yyrikas kuskil nn getos. iga kuu jääb sääste. Eesti järgi igtsust pole - loonud sotsiaalse pyramiidi siia ja Eestis enam elada ei oskakski ehk et ytlusega: "milleks minna tagasi kui tuleb minna edasi!"

Elanud siin Soomes 19 aastat ja nii ära on tüüdanud. Majandulikult on kõik hästi, aga kultuur ja inimesed viskavad üle. Öeldakse, et inimene kohaneb kõigega, mis on muidugi tõsi, kuid sellist flegmaatsust kui siin, annab ikka otsida ja on need sommid ikka natuke ka parajad lambapead. Hull lugu on selles, et endastki on tulnud samasugune vaikne ja teesklev mühakas kuna olen kõvasti proovinud kohaneda. Nüüd arvan, et hakkab aitama juba.

Eestisse tagasi tulla siiski ei kavatse, sest eestlaste meeles on ainult üks mõte 3 korda järjest: raha. Ja siis jälle raha ja raha ja raha....
Ka on Eesti kahjuks siiamaani räpane ja räämas. Lisaks koduigatsus ka puutub nii, et olen Rootslasega täpselt sama meelt "milleks minna tagasi kui tuleb minna edasi!" A vot!

Ei tea millistel eestlastel on suurem koduigatsus, lôuna- vôi pôhjasoome eestlastel? Ise olen pôhja Soomes ja on küll paar korda aastas suur tahtmine siit ära tômmata. Eestist saan teatud energialaksu kätte, tunnetan, et olen omasuguste seltsis ja olen kuidagi enesekindlam. Ka sôidud Soomest teistesse välisriikkidesse annavad suurt vaheldust. Siin pôhjas on palju lestatiolaisia(usulahk), see loob oma teatud umbsuse oma suletud kogukonnaga.

Töökoht on hea, raha sobivasti... aga...elame näeme.

to rikas eestlane
sul on ikka väga valus, ma vaatan :) vabanda, näe ma ei oska kogu aeg eeldada ja arvestada, et mõnel inimesel on nii valusad kompleksid.

to küsimus
IT

ei lähe päevagi kui ei mõtleks kodule ja eestile aga raha on see mis sunnib paigale jääma,sest praguses eestis kus võimul endised kommunistid,kes on Eesti vabariigist teinud endale aktsiaseltsi,millest piiramatult enda heaoluks raha pumbata,ei võimalda normaalselt elada ja ma ei taha oma maksudest üleval pidada ansipi,ligi ja langi suguseid kameelione

Arvan, et Lôuna-Eurooplane oled olnud kodunt ära suhteliselt vähe aega ,ehk mitte üle 20 aasta. Inimestel on siin foorumis väga erinevad kogemused ja üldiselt ollakse algusaastatel ülimalt optimistlikud ja läbilöögi tahtelised.

Usun ka sellesse, et päike annab inimesele hoopis teise energia eluga hakkama saada ja see on ka juba midagi mis leevendab koduigatsust algusaastatel.

Aga prügikasti Madissone pole môtet häbeneda, siis vaesust. Kôik inimesed pole enda saatuse sepad. Eestimaa on vaesust täis ja seda vaatama tulla pole kerge. Isiklikult olen lôpetanud häbenemise kaasmaalate pärast, ma vastutan ainult enda tegude ja valikute eest.

päikest,
adios

Aga ugrimugrilisus -polegi oluline?Kapitalistlik heaolu vaid loeb?