ugrimugrilane vöid olla kus tahes. Selleks ei pea eestis kükitama. Maailm on nii väike ja ilusaid kohti on maailmas palju kus tahaks veel käia ja olla ja elada.
Töepoolest: täis köht ja soe kodu kaalub töesti ülesse näljas laste vahtimise ja virelemise. Elu on loodud nautimiseks mitte virelemiseks !

Eestiga vorreldes laheb hasti. Vedama hakkas kohe, aga aastatega on aina paremaks lainud.
Alguses suhtuti eestlastesse kartuse- ja eelarvamusega ning peeti samal pulgal albaanlaste, bulgaarlaste ja koikide ex NL'st tulnutega. Nyyd, seoses Eesti astumisega EU'sse ning euro kasutuselevotuga, on suhtumine parem. Olen suutnud end baaridaamist ajakirjanikuks tootada ja eluga vaga rahul. Viimases toietuses, kuhu kaastood tegema hakkasin, isegoi ei kysitud Kreekas kinnitatud Eestis valjaantud diplomi kinnitust. Kindlasti aga on viimast vaja arstina voi opetajan toole asumiseks.

Olen UKs olnud 6 aastat, kolisin p2rast kooli l6petamist. Pudruj6gesid ei oodanud ja kohe ka t88d ei leidnud. Nyyd olen yhes firmas olnud 5 aastat ja seal pisukest karj22ri teinud. Karj22rihagijas ma muidu ei ole, lihsalt on niimoodi juhtunud. Tunnistan, et yksinda ma pole pidanud hakkama saama, kuna abikaasa on inglane ja tema p2rast ka omal ajal sai kolitud. Samas olen alati j22nud iseseisvaks ja saaksin oma palgast vabalt hakkama, kuid n2iteks maja osta ei jaksaks.
Reisin mitu korda aastas Eestisse; alati on hea tunne synnimaa pinnale maanduda, aga Eestis elamist ma enam ei igatse.
Usun, et kui inimene on tubli t88tegija, saab ta igal pool hakkama. Iseasi, kas miljoneid kokku kaabitakse. Ise olen ysna keskmine, kui viitsiks rohkem pingutada, siis kindlasti teeniks rohkem. Aga aus6na, ei ole sellist tahet ja hetkelt saab mugavalt hakkama.

Praegu on muidugi UKs suht raske siiski ja kui mingi ala spetsialist ei ole, siis t88d kyll leiab, aga pole nii kerge kui m6ni aasta tagasi.

Pika jutu kokkuv6tteks, minu jaoks pudrum2ed ja piimaj6ed ei tulnud yle88. Kuid m6nus mugav elu nyyd kyll. Ei tea, kas oleks samamoodi l2inud, kui Eestisse oleks j22nud. Kes teab..

Pea kolmkümmend aastat Soomes elanuna, hakkan aru saama eestlastest, kes pensionipôlveks kodumaale tagasi kolivad. Vôimalikult olen üks nendest.Juured tômbavad ja mida vanemaks tulen, seda rohkem.

No mis ime läbi sa sinna said? Mehele mis muud - kuigi tol ajal ka kiputi kargama. Mina just sinna pürgimas - kahjuks hilinenult.

olen 15 aastat põhja soomes elanud ja maj. elu-olu üle kurta ei saa. aga kogu see aeg mis olen siin veetnud, olen oma juurtest puudust tundnud. soomlast minust lihtsalt ei saa, ei meeldi mulle see unelev ja melanhoolne rahvas ja kõik. vbl helsingis elades oleks selle veel kuidagi välja kannatanud. tulen kindlasti ühel päeval eestisse tagasi.

kus ma ei salli neid kes teisi ei salli

Kuigi soomlased ka ugrilased, on midagi ikka teist moodi. Palju on inimesi, kes on eestpoolt magusad kui mesi, aga selja taga keeravad käkki. Igatsen tihtilugu eestlaste otsekohesust ja vähem pugemist.

Minagi motlen, et mille eest mind karistati, et pean viibima valismaal, sunnitud asumisel, eesmark vaid yks, teenida endale ja perele hadavajalikku elatist. Minu asumine lopeb ehk siis kui lopeb Antsipi-Ligi ja teiste taoliste vereimejate dynastia minu kodumaal. Kahju,et monede monstrite parast peavad nii paljud inimesed kannatama-pered on lahus, lapsed kes-kus ja tulevik ebamaarane.

Nii vastuolulist juttu kirjutad iseenda kohta. Milleks oma staatust rõhutada, kui eestlanegi enam olla taha. Imelik kekenpüks oled, kes kibestunud iseendast. Eestis hakkama ei saa, siis kelgid mujal...juhul kui muidugi oled mujal.

Selle nimi on sarkasm, ôpi lugema rivide vahelt.

Algus oli raske, astusin karjääris sammu madalamale astmele. Pool aastat hiljem aga olin samal pulgal koduse töökohaga ja edasi on ainult ülesmäge. Kõik kodused laenud olen ära maksnud poolteise aastaga, kõrvale on pandud ka piisavalt, et võiks aasta aega töötu olla.

Samas on mu elustandard Eestiga võrreldes ikka palju madalam, ei ole mul autot ega tsiklit, väljas ei käi ja muidugi sõpru igatsen väga. Midagi peab ju ohverdama. Aga ega ma kauaks enam siia välismaale jää, kodu ootab :).

Tegelikkuses on vähesed kes täiesti läbi kukuvad ja koju tagasi lähevad ilma tööd leidmata. Samas on aga väga palju neid kes leiavad omale mingi miinimumpalgaga töö ja siis presenteerivad seda suure läbilöömisena, sest vanas Euroopas elab ka miinimumpalgaga täitsa OKlt ära. Võrreldes Eesti keskmise palgaga on see palk päris suur.

Ma võin ju öelda, et ma teenin mõni kuu 50k vanas Eesti rahas, samas on see vaid veidi üle keskmise kohalikust palgast. Kas mul siis läheb "jube hästi"?

Mina ütlen kõigile, kes tahavad välimaale minna: rikkaks te nagunii ei saa aga kui kõige raskema aja vastu peate ja natuke raha ka teenite, siis ei ole te kaotanud midagi ja saanud väga toreda elukogemuse :). Proovige kõik kes te julgete ja te ei kahetse.

saan 2000 euri kuus ja mul on ilus kodu. EEstis oli maamaja ja auto. ja 300 euri kuupalk ja positsioon. Viimane aga ära ei toitnud. Erialal ma ei tööta, olen ikka mitu stuffi allpool. Aga - elan ära ja olen leidnud hingerahu !!

Jah, tahaks ka Soome tööle, aga keelt ei oska ja vanust ka nii-pensini 10 aastat.Saatsin alles Soome sibulapuhastusliinile CV, aga ega nad eestikeelseid kirju eriti ei loe.Kuigi on üle Eestipoolse vahendusfirma tööpakkumine.

Ma ei ütleks,et mul jube jube hästi läheb, aga olen suutnud 5 kuuga säästa oma Eesti terve aasta palga. Seda lihtsalt kindluse mõttes ja selle kõrvalt pean ütlema,et toitun tervislikult ja naudin ka noore inimese elu. Kindlasti läheb mul paremini kui Eestis läks!

Kuidas norra keelega on? Kui hästi valdad?

Kuna töötan tervishoiu vallas, siis valdan nii
"small talki" kui ka meditsiinilist teed, ilma selleta ma tööd teha ei saaks. Ehk siis.. päris hästi.

Usasse, algul vetelpäästjaks, hiljem baari ja kooli medõeks...

Küsimus Soomes elavatele eestlastele, kas teil seal teisi eestlasi siis ei jagu, kellega suhelda?
Minul elab ema, vend ja veel ca kümmekond sugulast-tuttavat Helsingis ja neil seal küll igav ei ole. Käivad üksteisel külas, tihti käiakse ka Eestis. Pean kohe küsima nende käest, kas soomlased siis tõesti nii flegmad on. Pole kuulnud lihtsalt, et see kuidagi närvidele käiks.
Närvidele käib aga see, et eestlaste autosid kuradid lõhuvad küll usinalt. Ema masinal löödi näiteks kenasti uks lömmi. Õnneks vana Ford...

vanade fordide uksed lüüaksegi lömmi

Ega siis Helsingi pole terve Soome.
Tule ja vaata kuidas siin põhjapool elatakse. Ei käida siit Eestisse nii tihti kui Helsingist, kord-kaks ehk aasta jooksul. Kohalikke eestlasi mõnikümmend ja põhiliselt suheldakse ju töökaaslastega.
Helsingisse on kogunenud palju inimesi nii välismaalt (eestist jne) kui kesksoomestki. Põhja-Soome suurimatesse linnadesse aga on tuldud veelgi põhja poolt (tundratest ja küladest). Sellest ka mõningad erinevused soomesisese kultuuri vahel :) Vaata kaardilt kui pikk see maa on- rahvas palju ebahomogeensem kui eestis).
Kahju on sellest et kui eestlane nii kaugel eestimaast aastkümneid elab, siis tema lastest tulevad paratamatult teise rahva "liikmed". Eestlust üleval hoida ja siin lipuga vehkida, milleks?

Laste tuleviku nimel on parem, kui eesti lippu lehvitame ainult koduseinte vahel. Kui lapsed siin ennast hakkavad liiga tugevalt eestlastena tundma, tunnevad nad ka seda, et siia ühiskonda nad ei kuulu.
Nendel on kindlasti kergem siin elada, kui vanematel, kellele on eestlus hapukapsa, kohupiima ja mu isamaa on minu armuga sisse söödetud.

Mina kull ei saa oelda, et elan vaga hasti. Ean suht alla keskmise. Naen sparis palju vaeva kuidas rent kokku saada. Kuidas makse maksta ja hoian hinge kinni, et ikka tootunde jaguks. Koik on vaga tulbid, kel hasti laheb, minul ei lahe.
Ma puuan olla enam vahem ,igatsen eesti kodu ja sopru. Igatsen eesti valjas kaimisi, teatreid kontserte. Moistusega anna aru, et kui oleksin kassapidaja rimis ehk, siis ei saaks ma ka eestis kuskile. Uhesonaga vahet suurt ei nae kus elaksin. elan siin ehk paremini ja veidi raha jaa katte aga see ei naita, et ma ei suuda oma saaste ja palkasi oigesti arvutada, Seda ma pean toesti koguaeg tegema. Muidu voib tulla ment, et raha polegi.

Tahan öelda kui sul on hakkamist saab igas riigis hakkama, élan siin 20 aastat jà teema mehega kõik tööd kahekesi. Olen ōnnelik ,sest mul on hea mōistev ,armastav mees. Alustasime mōlemad nullist. On vastastikune arusaam, usaldus, töötahe jà armastu jà oskame teineteist hoida, alati toeks olla kui kumbki vajab ,tülisid ei ole sest oskame ära arutada milles probleem? Pärast selgub,et polegi probleeme.Tuleb alati küsimustele vastused leida ühiselt. Jne.mida veel tahta?