Mina regulaarselt külastan oma esivanemate maakohta ,tunnen kõiki inimesi seal,hoian end kursis toimuvaga ja vajadusel löön ettevõtmistes kaasa.Muidugi ,kui inimesel juba eestis elades puudusid juured ,siis tal suva ,kus elada.
Samuti olen ma oma maailmavaatelt maausuline ,ma ei kujutaks ette,et suudaksin elada läbinisti urbaniseerunud euroopas ,kus metsik loodus ja loomad puuduksid/on ära hävitatud.
Samas paneb imestama kui materjalistlikuks on muutunud need ,kes meist paremini teenivad(välismaal töötavad).
Mina ,kes ma kordades vähem teenin ,ei oiga ega soiu ,et kõik on pahasti.

Euroopas on metsik loodus ja loomad ära hävitatud? Ma ei saa aru, kustkohast pärinevad sellised teadmised? Ega Prantsusmaa või Belgia ei ole kogu Euroopa.

Minul Eestist kahju ei ole, selge, et arenev noor riik, seejuures hetkel Euroopas üks tublimaid. Ja ei ole Eestis ainult vaesed matsid- räpakollid, mina tunnen küll piisavalt IT-gurusid, kunstiinimesi, geenitehnolooge jms. On muidugi liikumas näha mingisuguseid vingus näoga ja räsitud olemisega kodanikke, aga keegi ei käsi ju nendega suhelda, või kuidas? UK-s on seda kõike ju tunduvalt võimsamal kujul? UK pööbel on ju üle maailma tuntud? Eestis on vahed tunduvalt väiksemad, ka väga vaesed ei ole reeglina täiesti harimatud ja kirjaoskamatud?

See kalkunikitkujate jutt ajab alati muigama. Mina ühtegi kalkunikitkujat ei tunne, peamised kolijad on noored spetsialistid, kellel kodumaal kitsaks jäänud või siis vanemad inimesed, kes otsivad mõnusamat kohta pensionipõlveks. Ja tõesti, mujalgi on kolimine väga levinud, keegi imelikult ei vaata ega sõima. Mu naabridki on erinevatest jõukatest Euroopa riikidest, vaevalt keegi neid kodus kalkunikitkumises kahtlustab.
Ise kolisin kliima pärast, sissetulek jäi samaks mis Eestis. Lööge maha nüüd :)

Argument nr 45672:

Hambaarsti arve 4000€. Eestis maksaksin selle kõik enda taskust kinni, siin aga maksab mu kindlustus.

Eestis on suhteliselt raske 4000€ hambaravi arvet saada ka ju :D

Aga ise elan ühel kenal Eestimaa saarel, kus tänavad on alati korras, inimesed on enamasti sõbralikud ning abivalmid.
Noored tänavad suvalise rämpstoidurestorani kokkasid/teenindajaid maitsva söögi eest ja reede öösel linnapeal pidutsedes on väga raske mõne kaagi käest peksa saada ja kui saadki, siis see on mõni mandrilt tulnud oss.
Kuigi ka siit lahkuvad pidevalt noored, siis pärispalju tuleb neist mingi hetk tagasi..

4 liikmelise perekonna sissetulek on umbes 1700 €, olenevalt kuust...

Ning on võimalik elada täisväärtuslikku elu, kuigi on suhteliselt suured laenud vaja maksta...

kle aap

patriotism= naiivsus?
kui sinu meelest on suurte laenudega, palgast palgani virelemine inimväärne elu, ok siis.
aga mis juhtub kui üks teist jääb töötuks/haigeks või muul põhjusel sissetulek väheneb ca poole võrra?
laenu enam maksta ei saa ja ongi p.... õhtal. 1700 nelja inimese peale miinus laenumaksed- sellisest piskust midagi säästa on ju pea võimatu.
kui peaksid töö kaotama, kolid tänavale või nälgid. mingist turvatundest pole juttugi.
kõige masendavam, et suur osa kodumaale jäänud eestlastest peabki taolist süsteemi loomulikuks. hambaravi on luksus. soomest või türgist kaugemale reisimine kättesaamatu unistus. elatustase vähemalt viis korda madalam kui mujal euroopa liidus (võrreldes hindu ja reaalset keskmist palka). mitmekümneaastase laenukoorma all ägades ikka patriootlikult edasi....aga KUHU?

Eestlasele MEELDIB kui teda PIINATAKSE! Orjaverega edasi antud omadus selline! Ma ei tea ühelgi teisel rahval nii lolli vanasõna nagu "Kes kannatab see kaua elab" Mis mõttes "kaua elab"?! Kes kannatab see elab sitasti, kui nüüd nagu asja üle natuke mõelda:)))
Aga jah UNZIP-UUNIA LAMMASTELE see MASOHHISM kohe meeldib! Nimetatagu seda patriotismiks või sotsialismiks või avantürismiks:)wilkuume tu uunja HAMBUTUKS MUUTUMISE MAA!

Mul ajab s.... keema see teema, kus ylistatakse mingi mottetu korgahriduega eestlasi ja alandatakse neid, kes teevad olenemata riigist lihttood.
Ei vasi kordamast ja meelde tuletamast, et neid, kelle korharidus holmab mingisugust segast ala nagu marketing, arijuhtimine, muur, turundus, assisteerimine, personali juhtimine jne on nii palju ja neid ei OLE VAJA. Samuti on turg jagatud juristide ning pankurite seas. Voib ju votta oppelaenu voi lasta kellelgi oma oppimine kinni maksta, aga juriste ei ole enam vaja. Eestis on piisavalt igasugu oigusalade tootajaid ning notareid jne. Mida aga valismaal teha Eestis omandatud juristiharidusega, kus on teised seadused, teine keel jne.
Mis ala inimesed nn korgtasemel spetsialistid siis valismaal nii ilma on teinud?
Mingi algharidusega saast kekutab siin oma IT gurude ja kunstiinimeste sopruskonnaga ja tunneb uleolekut, et ta ei tunne uhtki kalkunikitkujat. Loll jutt - see kirjutaja on ise lihttooline. Ukski toeliselt haritud ja edukas inimene ei alavaartusta lihttoid tegevaid kaasmaalasi.
On alasid, mis eeldavad toepoolest pikemat oppimist nagu arstid ja teadlased. See aga on ka vaid uks eriala ja e midagi enamat. Inimene jaab ikka inimeseks ning ei arst, advokaat ega pankur ei ole jumalad ega oma uliinimlikke voimeid.

Mmnd kummastab samuti juba pikemat aega, et eestis polatakse lihtsa töö tegijaid. nagu oleks mingi kadakasakslaste yhiskond, endil p... paljad ja taskud tyhjad. kuidas see yldse v6imalik, on eestis m6eldakse, et lihtsa töö tegija on ise syydi, et kehva töö peal on. neilt tarkadelt tahaks kysida, et mis moodi peaks nende arvates toimima yhiskond, kus k6ik on k6rgharitud ja teevad paberitööd. mida nad siis söövad - A4 paberit ja tinti?! muid olmelisi vajadusi ei hakka mainimagi.
see suhtumine ja p6lglikkus ei ole normaalne, mujal ei ole sellst asja. tee, mis tööd tahad ja näe välja kuidas tahad, ole rikas v6i vaene - peasi et sa inimesena normaalne oled. inimlikkusest ja aususest lugupidamine on eestis ununenud..

ei, ei tee ma välismaal musta tööd ja olen ka piisavalt intelligentne saamaks aru, et yhiskond vajab nii harituid kui tavalise töö tegijaid, kusjuures tavalise töö tegijaid peabki olema mitu korda rohkem, muidu ei ole kedagi, kes idee materiaalsesse vormi asetaks. k6ik ínimesed väärivad elamisk6lblikke tingimusi ja palka, mille eest ei pea kuu l6pus tyhja k6huga tööl käima..

ahh, mis ma siis ikka.
ps. oma klaviatuuriga olen rahul, ära loe kui meeldi täpitähtede asemel muude märkide kasutamine.

aga eestist on kahju kyll, see on nii ilus maa, armas, ja inimesed on ka toredad, ainult rasked materiaalsed tingimused on nad 6elaks, ebaausaks ja närviliseks teinud. aga pole ka ime.

Ära unista! Eestlane ONGI ÕEL ja KADE! On alati olnud! Mis sa arvad,miks oli Eestis nii lihtne küüditamist läbi viia!?
Need "head ja toredad" eestlased tegid kõik endast oleneva,et võimalikult palju oma sugulasi ja tuttavaid üles anda! Ning pärast varastasid nende asju ja mööblit!Nii oli see lugu! Seda rääkis mulle mu lihane vanaema,kuidas tegelikult see küüditamine toimus! Ning ei ole see pilt praegugi parem,pigem hullem... ORJAVERI,mis muu!

Eestlane ei ole eriline st eestlane ei ole ainulaadsena maailmas ehk siis õel, kade, halvas tujus, ahne, suurte "söömaorgiate" pidaja, korruptiivsete poliitikutega jne. Kes vähegi maailmas ringi on käinud ja kokku puutunud inimestega, siis kui välja arvata igasugu araabiamaad ja nö tsurkamaad, kus sa oled kõndiv rahakott ja lisaks on iidne traditsioon külalisele paremaid palu ja nii naist kui peretütart külge soojendama sokutada, siis enamus riikides üritatakse olla naabrist parem ehk siis üksteist üle trumbata asjade omamises, vingutakse ka Norras teise aiast üleulatava õunapuuoksa üle, olen Vanas-Euroopas lugematuid korda halvas tujus teeninduse ja inimeste otsa sattunud, ei ole kohanud ka välismaal neid kes ei oleks küüned enda poole ja ei kasutaks juhust midagi ripakil olevat endale kahmata, kes vähegi maailma uudiseid jälgib siis Kesk-Euroopa kõrge poliitikaga kultuurist tuleb korruptsiooniuudiseid pea et sama tihti kui meil, meie nn ülekülluses jõululaud on nagu kärbsemust ameeriklaste thanks givingu või jõululaua kõrval rääkimata Vahemeremaade igaõhtustest oksendamiseni õgimistest ja ma ei pea vist mainimagi, et Eesti riigi kõige lollim ja laisem ametnik suudaks kuu ajaga tubli töö ja kompetentsiga mistahes Hispaania või Itaalia ameti peadirektoriks tõusta.
Lihtsalt me peame üle saama sellest, et end kuidagi teistest inimestest isesugusteks peame ja mingites stereotüüpides kinni oleme. Kusjuures isegi selles me pole ainulaadsed, sest ka igas teises riigis on mingid negatiivsed kuvandid ja stereotüübid, mis endale omistatakse.
Sinna mu sendid läksidki...

Kannatus ongi kannatus sinu meeltes ,kui sa mõtled ,et kõik on halvasti ,siis sinu jaoks ongi kõik halvasti ,kui ei mõtle ,siis ka pole.On vaid väljakutse lahendada erinevaid ülesandeid ,mida elu sulle toob ,mitte nende eest ära joosta ja distansilt tigetseda ja parastada jääjaid.
Mina ei vaja autot ,klants elamist ,nutitelefoni ,kalleid välismaa reise jne muud urbaniseerunud rämpskultuuri hüvesid.Mul puudub hiiglasuur ego ja saamahimu.Seega mul on eestis suht hea elada.

Keegi ei põlasta lihtsaid töid nagu kalkunikitkumine, kalarappimine, hotellikoristust jne. Keegi ei põlastaks neid eestlasi, kes mujal maailmas elatist teenivad, kui need samad eestlased kalkunikitkujad, kalarappijad ja koristajad ei käiks kõikvõimalikes kohtades kodueestlasi õelateks, rumalateks ja Eestit kõledaks ja koledaks maaks kirumas. Kõige imelikum, miks ILUSAL välismaal HEAD elu elavad eestlased on nii kurjad kodueestlaste ja Eesti vastu. Nüüd peaks ju elu olema suur, värviline ja särav lill, elu nagu suur naeratus, raha nagu muda ja suure raha eest saab endale osta palju huvitavamaid tegevusi, kui Eesti ja kodueestlaste kirumine.
Ma ei usu, et Eesti ja eestlaste kirumisega tegelevad välismaal tõeliselt kuulsad ja läbilöönud eestlased. Vastupidi, nad peavad Eestist ja eestlastest lugu. Kuigi ollakse abielus välismaalasega, õpetatakse lastele Eesti ajalugu, keelt, õpetatakse armastama oma vanemate maad.

Kulla ESTO jt
siin foorumiski on näha, et sõimatakse neid kes on läinud mujale elama lollideks ja saamatuteks sitaviskajateks. Vastupidist sõimu ei ole ma siit küll välja lugenud. Seega võiks öelda, et mujale läinutel on kurb ja hale ja maha jäänutel tige ja õel suhtumine.
tahan toetada seda mõtet mis sai paari eelkirjutaja poolt varem juba öeldud: Inimesel peab olema vabadus valida. kes tahab oma lastele uusi riideid ja kandmata kingi, eletroonika mänge ja võimalust maailma näha see valib euroopa. Kes tahab metsataret internetiga ja ise leiba küpsetada ning ei muretse, et naabri laste kingade kandmine mõjutab nende lapse jala arengut ning hambaarsti abita olemine pole probleem, kooli ja lasteaia puudumise pärast ei muretseta siis jumala pärast, nautige Eestimaad! Looduses tsivilisatsioonita saab elada igas riigis ja selleks pole tõepoolest vaja kuskile ära reisida.
Romantikuid on ikka vaja.

Loen neid Eestit sarjavaid kommentaare ja imestan, kui erinevalt me kôik oma ümbrust tajume.
Elan juba päris pikalt ühes välisriigis, kuid Eesti oli, on ja jääb mu koduks, kasvôi hinges. Ma ei eita, et paljud on pidanud lahkuma raskete majandusolude sunnil - see kôik on jätnud oma pitseri ja purustanud nii mônedki illusioonid.
Ent Eestit tümitavad ja samas välismaad ülistavad kodanikud elaks nagu mingis uues ebareaalsuses. On tôsi, et sotsiaalvallas on nii mônelgi pool elu kindlustatum kui Eestis. Ent kôik noored lastega pered peaks oskama hinnata pooleteise aasta jooksul makstavat emapalka Eestis. Raseduspuhkus kestab Eestis pikalt. See on väärtus, mille hind on oluliselt kôrgem selle rahalisest vääringust.
Enamuses riikides kestab raseduspuhkus vaid mône kuu. Edasi leia lapsele kas hoidja vôi pane ta sôime... Kuid ärgem unustagem, et tegemist on vaid mônekuuse imikuga.
Mustus... ka siin on palju mustust. Bussid pole midagi nii puhtad. Tänavate järgi vôiks arvata, et pôhielanikud on pigem koerad...
Riietus... Maitsekoolitust pole valdav osa saanud. Riietutakse nii nagu mugav ja soodne. Kôrgmood jääb ikka moelavadele. Erineda kardetakse ja nii domineeribki tänavapildis valdavalt mustjashall koloriit...
Jah, naetatatakse, kuid see on ôpitud naeratus (parem see kui mittemidagi, olen nôus) ja siirusest on asi kaugel. Tegelikult on nii, et teist inimest enda kôrval vaid talutakse.

22.09

ma arvan kyll, et aastate viisi virelemine m6jub inimese käitumisele ja teeb nad teistsuguseks.
kyyditamisest rääkides, et eestis olla olnud nii lihtne kyyditamist läbi viia kuna inimesed yksteise peale kaebasid ja siis ära viidute vara pihta panid. jaa, eks yhiskonnas ole igasuguseid inimesi, nagu ka suguv6sas. aga kas sina m6tled, et nii on ainult eestlastega?

kas selle kohta on andmeid, et teistes okupeeritud maades oli kyyditamist läbi viia keerulisem kui eestis? kas sa oled unustanud, et kyyditati mitte ainult eestis, vaid terves nl-is, alustati sellega yldse venemaalt. kas lätis oli kyyditamine raskem, aga ukrainas, venemaal? miks sa nii arvad?

kui kuskilt lekkis, et kyyditamine on käimas ja olaks rahvale järgi tulemas, siis ikka hoiatati yksteist ja tänu sellel pääsesid päris mitmed. tean pere, kus esimese kyyditamise ajal mindi metsa peitu ja kuna keset ööd kodus kedagi ei olnud, siis ei saadudki ära viia.

ma arvan, et eestlane on keskmiselt sama hea v6i halb kui muudki rahvad. yks silmatorkavam viga siiski on - me oleme vaiksed lambad, teeme ainult mää-mää kui pygatakse nii et villa lausa lendab, ei kaitse ennast ega teisi ylekohtu eest.

On Kreeklased tänavatel aga miinimumpalk meie omast kolm korda kõrgem. Aru ma ei saa. Linnavalitsus paneb endale palka juurde - ilus eks. Aga linnavalitsuse õue ka keegi asja üle küsima ei lähe. Teeks midagi ära, nt. koristaks neist tontidest elu puhtamaks. Kellele öelda?

küll on hea lugeda!!! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Et EEsti on täis körgelt haritud mitmekordselt dip
> olmeeritud spetsialiste kes eestis hiiglesummasid
> teenivad.
> Ütlen teile salaja:maailm on täis kö
> rgharidusega inimesi kel pole tööd !!!! ja New Yor
> kis vöib professor önne kätte ära surra kui saab s
> itavedajaks !!
> Kas te teate kui paljud öpetajai
> d on eestist jalga lasknud ? öpetajad-magistrikraa
> diga...mis arvate mis ttööd nad välismaal teha saa
> vad? Eks ikka lihttööd ! Sest neil puudub kohalik
> eriala koolitus. Kas te teate, mitmekordset palka
> need eestis-öpetaja-välismaal koristaja? 4 x suure
> mat ! Nad saadavad selle raha eestisse et nende e
> estis elavad pered ka süüa ja lapsed koolitatud sa
> aks.
Ära üldista. Olin Eestis õpetaja ja olen ka välismaal õpetaja. Kui ise muud ei tahagi, kui koristaja olla, siis on see inimese enda valik. Kui keeleoskus, eraiala paber ja töökogemus olemas,on kõik võimalik. Ja täpsustuseks veel- ei kolinud ma raha pärast ega sellepärast, et Eestimaa nii halb koht oleks.

Appikene, kuidas te siis aru ei saa, et valismaal elab koristaja voi mone muu lihttoo tegija paremini kui Eestis moni kohaliku laenuga ostetud korgharidusega tootaja, keda nimetatakse spetsialistiks.
Inimesed naevad vaid seda, et uhed lahevad toole kingade- ja kostuumiga ja teised kummikud jalas ning puhvaika seljas.
Olen olnud hotellikoristaja ja tean mis hiigelnauding on lopetada oma too selleks ajaks kui moned teised lounaleiba hakkavad votma. Mis tunne on panna kokku oma toovahendid, kaia dushhsi all ja panna selga ilusad riided. Astuda baarist labi, et votta uks kosutav kohv ning siis astuda tanavale rahva sekka. Paikese katte. Minna shoppama voi randa, spordiklubisse voi kinno voi kasvoi koju jahedasse tuppa internetis hulkuma voi kasvoi magama. Ma ei oska seletada, mis tunne see on - vabaduse ja soltumatuse segu. Eriti hea veel siis, kui kliendid on padjale monedkumned dollarid jatnud ja vahel ka sajalise voi koik tip kokku on paarsada dollarit. Sinuga kaasa ei tule ainsatki probleemi, ei pea muretsema aruannete parast voi monede ebaonnestunud tehingute parast. Ei pea kuulama kaastootajate igavaid leelosid nende superlaste ja mehe koha.
Jalutad parimates ostukeskustes ja einestad parimates kohvikutes. Alati saad lubada oma lemmikkooki voi ilusat uut pesu.
Ja seda koike ajal, mil teised istuvad kinnises ruumis arvuti taga kangistatud kostuumi voi kohustuslikku vormi selg pinges ja silmad paevade viisi ekraanivahtimisest krillis. Ja istuvast eluviisist pekk keskkohale kogunemas. Ei ole neil oigust ega voimalust valida lounasoogiks ookeanivaatega restorani ega saa nad paevas paari tundi ujuda, et tervislikku ilust keha omada. Muusika, linnasagina, merelainete ja linnulaulu asemel kuulevad nad hommikust ohtuni kolleegide, klientide, ulemuse leelosid.
Loppkokkuvottes on nad sunnitud elama mingi standardi jargi, et olla uldse aksepteeritud ja sailitada oma kohta mannetul karjaariredelil. Kulutada kogu oma elu paevast paeva kontoris selle nimel, et vanaduses uhkelt kanda oma eriala ametiniemtuse ees 'tiitlit' vanem-, pea-, juhtiv.
Ja neile te laulate siin oode ning usute, et nende najal pusib riik ja nemad on need, kes loovad uhiskonnas, kus teie saate elada.
Kas olete kunagi pohjalikult moelnud mida need nn haritud, keeli valdavad ja praktikat omavad inimesed nii jumalikku siis oma igapaevases toos teevad?
Mida nii korgelennulist ja enneolematut on oskuses teatud jarjekorras arve ritta seada voi kindla standardi jargi kirju koostada?
Iialgi, mitte iialgi ma ei taha tagasi Eestisse, kontorisse veetma oma elu sahmides paberite, arvuti ja telefoniga.
Ilmselt peab selle moistmiseks kogema midagi muud kui Sex & City vaatamist, Kroonika lugemist ja Eestis elamist.

Mmnd kummastab samuti juba pikemat aega, et eestis polatakse lihtsa töö tegijaid. nagu oleks mingi kadakasakslaste yhiskond, endil p... paljad ja taskud tyhjad. kuidas see yldse v6imalik, on eestis m6eldakse, et lihtsa töö tegija on ise syydi, et kehva töö peal on. neilt tarkadelt tahaks kysida, et mis moodi peaks nende arvates toimima yhiskond, kus k6ik on k6rgharitud ja teevad paberitööd. mida nad siis söövad - A4 paberit ja tinti?!

ei, ei tee ma välismaal musta tööd ja olen ka piisavalt intelligentne saamaks aru, et yhiskond vajab nii harituid kui tavalise töö tegijaid, kusjuures tavalise töö tegijaid peabki olema mitu korda rohkem, muidu ei ole kedagi, kes idee materiaalsesse vormi asetaks. k6ik ínimesed väärivad elamisk6lblikke tingimusi ja palka, mille eest ei pea kuu l6pus tyhja k6huga tööl käima..

-----
See, et nn. tavalise töö tegijaid oli vaja tunduvalt rohkem, kehtis minevikus. Tänapäeval, kahjuks või õnneks, on mehhaniseerimine ja automatiseerimine-robotiseerumine viinud selleni, et materiaalseid asju - autosid, toiduaineid jne. tootvad ettevõtted vajavad sama asja valmistegemiseks kordades vähem lihttöö tegijaid.

Samal ajal suureneb mõnevõrra vajadus keeruliste tööde tegijate järele - keegi peab ju kõike seda automaatikat projekteerima, valvama, hooldama, parandama jne. (jämedates joontes: tehnilise haridusega inimesed).
Samuti, kuna 1 inimesele toidu, auto jne. tootmiseks on vaja vähem inimesi, siis "kannatab" moodne ühiskond välja rohkem loomeinimesi - tantsijad, kunstnikud, näitlejad; rohkem vaba aja veetmise korraldajaid - igasugu hobide spetsialistid, treenerid, reisikorraldajad jne.

Eesti õnnetus ongi justnimelt see, et JÄRSULT on ära kadus väga suur hulk lihttööliste (põllumajandudtööliste, tööstustööliste)töökohti.

Kuidas need töökohad kadusid? Kõigepealt kukkus nõukoguseaegne (lihttööjõumahukas!)tootmine kokku. Seejärel hakati ehitama uusi tööstusettevõtteid, "eurolehmalautu" jne. - kuid, kahjuks või õnneks on kõik need ettevõtted automatiseeritud vähemalt samal tasemel nagu "vanas läänes" või isegi rohkem - seega, seal on vähe töökohti! Tööjõuturul on aga vastupidi - neid inimesi, kes tahaksid ja oskasid teha just lihttööd (tööstuses, põllumajanduses) on palju. Ja mis on tulemus - töötus kellele töökohti ei jagu) või alamakstus sellisel tasemel, et töö eest saadav palk võimaldab kuidagi elada, kuid koonerdada tuleb näit. hambaarsti ja muu tegelikult elementaarse pealt.

Miks siis "vana Euroopa" lihttööliste töökohtade ärakadumise tõttu niipalju ei kannata nagu Eesti?
Noh, eks "vanas läänes" toimus ju mehhaniserimine ja automatiseerimine takistamatult (st. keegi seda kunstlikult tagasi ei hoidnud), samas aga ka sujuvalt, põlvkondade jooksul ning ka "uut tüüpi" töökohatade teke ja juurdelisandumine toimus sujuvalt, põlvkondade jooksul. Inimesed harjusidki "uusi" töid tegama eg nutnud taga enam "vanu". Samal ajal kasvas ka rikkus ja sai võimalikuks hakata maksma heldeid töötutoetusi jne.

Praegu läänes ühiskond "kannatab välja" palju valgekraede töökohti ja ka palju nn. "unistuste töö" (näit, näitlemine, laulmine)tegijaid, kes vahepel saavad mõne tööotsa, vahepeal aga maksab helde sots-süsteem nende töötaoleku kinni - ja nad ei lähe lihttööle. Tänu sellele pole lihttöölisi üleliia, nii, et neid tahetakse rohkemgi kui kohapealt võtta on. Ja tulija Ida- Euroopast muidugi rõõmustab - oh kui hästi siin saab juba lihttöögagi elada, rääkimata siis veel parematest töödest!

Eestis aga, sel ajal kui oli Lääne ühiskondade kuldaeg(70-80-d aastad) ja kui need "rasva kogusid" - st. said aina enamad inimesed "lasta" lihttöölt valgekrae või loomeinimese tööle, hakata maksma suuri sotstoetusi jne. - noh, meil teatavasti "ehitati kommunismi" ehk hoiti automatiseerumist tagasi ja hoiti suurt-suurt hulka inimesi hõivatud lihttöödega, eriti maal - kolhoosid olid ju üles ehitatud spetsiaalselt nii, et oleks võimalik hästi palju inimesi maale lihttööd tegama panna - mis läänes oleks olnud absurd, sest seal sellised töökohad juba vähenesid.

Esimene mats toimus siis, kui nõukogude-tüüpi (tööjõumahukas) põllumajandus-tööstus kadus. Inimesed jäid lootma, et küll tekib uuesti tootmine, mis vajab samal hulgal tehase-ja põllumajanduse lihttöölisi - ei tekkinud. Ajutiselt leevendas olukorda ehitsbuum, kui aga ka ehitusbuum lõppes... No ja kuna Eesti pole 70-80 (mis oli lääne jaoks hea aeg) "rasva kogunud", ei suuda ühiskond "kanda" ka nii paljusid valgekraesid/loomingulis eneseotsijaid, pole luksuslikku sotsiaalabisüsteemi jne.

Tulemuseks on palju tulivihaseid, masendunud inimesi (ja teisalt ka neid, kes nende jõuetu viha peale kahjurõõmutsevad).

Ainus konks on selles, et viimasel ajal (seoses sündimuse vähenemisega) ei suutnud ka paljud Lääne-Euroopa riigid oma head elu tegelikult enam finantseerida, elati vana maine (mis võimaldas laenu võtta) ja laenude peal...

Mis saab siis, kui peaks juhtuma, kui Euroopa võimekus igasugu "mittesinikraelisi" töökohti ja sotsabi vajavaid boheemlasi-enesotsijaid (või lihtsalt laisku) "kanda" lõpuks väheneb? Sinikarede töökohti aga enam tagasi ei teki, sest automatiseeritus jääb ju samaks?

Ka hakkavad siis "vana lääne" inimesed, igasugused "üle jäänud" valgekraed ja sotsabi pealt maha võetud (sorry, pole enam raha!) idaeurooplastega väheste sinikraede töökohtade pärast rebima? Muidugi on võimalus mina Austraaliasse, mis on "noorem" ja millel Euroopa probleeme praegu pole, kuid...

Üldiselt, just seetõttu vanade heaoluühiskondade elanikud tulevadki tänavale, et neil on jube hirm sellise olukorra tekkimise ees...

Nõukogude tüüpi "massilise lihttöö majandust" (millest mõned ikka veel unistavad) Eestis enam ehitada ei saa ja ka tänapäeva läänele järelejõudmiseks pole enam õige aeg - seda oleks võimud teha 80-tel, nüüd on juba liiga hilja.

Seni, kuni läänes veel dramaatilisi muutusi toimunud ei ole, käib Eestis asi ilmselt samamoodi edasi - saadakse lääne inimestest vähem palka või minnakse lääne tööle, et saada suuremat palka.

Kui aga "vanas Euroopas" peaks dramaatilisteks muutusteks minema, siis... kas läänlasel on veel alles tema heaoluparadiis ning kas idaeurooplase jaoks on lääs veel koht, kuhu saab hea palgaga kasvõi lihtööle, isenesestmõistetavalt?

Või muutub kõik nii Eestis kui läänes drastiliselt?
(samas nendes maades, mis pole jõudnud isegi Eesti, ammugi siis lääne tasemele, jääb kõik suht samaks...)

Kõige selle taustal ei ole mulle enam sugugi selge, kummast mul peaks rohkem kahju olema:

- lääne inimesest, kes praegu on oma hea elu kaotamise pärast juba hirmul ja suure tõenäosusega varsti kõrgelt kukub?
- Eesti elanikust, kellele ei saanud osaks kõrgele jõudagi?

Võib ju ironiseerida 1 jope ja ühtede saabastega 3 aastat käimise ja võimalikkuse üle sealjuures õnnelik olla.

Kuid ise olen jah, just selline inimene, kellel on 1 saapad ja paar talvejopet 3-4a peale. Olen avastanud, et kui mul on elementaarselt vajalikud asjad olemas, siis ma uusi ostma ei kaldu, kuigi rahaline võimalus oleks olemas. Miks? No lihtsalt ei viitsi minna sinna kaubanduskeskusesse traavima. Selle asemel parem istun mõnusasti raamatukogu raamatuga (raamatuid enamasti ei oska, sest kuhu ma nad kõik paneks)kodus või teen metsajooksu ja tunnen, et olen aja paremini sisustanud.
Kui köögimööbel sai välja vahetatud, siis algselt oli plaan vahetada ka tubades. Uurisin teemat, kuid ühel hetkel avastasin, et olen ükskõikne. Põhjus selles, et tegelikult tunnen end senise mööbli keskelgi piisavalt hästi ega tahagi hakata seda välja viskama. Nüüd olengi teinudki ketserliku otsuse, et jääbki vana mööbel. Samuti ei ole asendanud telekat - jah, see ei ole õhukese ekraaniga, kuid töötab ja kuidagi imelik tundub hakata viskama töötavat asja välja?

Ja nii ongi, et loodus kaalub juba üles võimaluse kolida kuhugi rikkamasse riiki, saada rohkem palka ja osta endale parem telekas, rohkem jopesid jne.

Küll saan aru, et väga noor olles ja nullist kodu rajades on see kergem kuskil mujal kui Eestis.

Loen ja ainult üks lause tuleb pähe:
Kõrgel kasvavad viinamarjad on hapud.

Vaga valus saab olema see kukkumine kui ollakse harjutud elama mugavalt. Mugavalt st tootama soojas hubases puhtas ruumis kehaliselt pingutamata. Too <-> kodu autoga. Piisavalt raha, et sooritada sisseostud soliidsetest korgkvaliteedilist kaupa pakkuvatest kaubakeskustest.
Paevast paeva puhtad kaed ja pikad kuuned, jalas kopskingad ning seljas riided, mida moned lihttoolised elusa vaid moned korrad kannavad.
Ega ei peagi olema seal kontoris korgepalgaline ja ka mitte suur boss.
Lihtsalt tingimused on niisugused, et ei kulmeta, telefon, arvuti + @, kohv iga kell kaeparast.
Ja kui see koik on hetkega lainud? ....
Vaga paljud kontorirotid hakkavad eneselegi markamatult tookohta teiseks koduks pidama.
Tool on muretum, mugavam ja ilusamgi.
Oi kui paljud noored haritud naised elavad kusagil suht odavas keskparases yyrikorteris. Monikord koos sobrannaga. Plajud elavad vanemate juures. Kontor aga on valge, puhas, moodne ja hubane. Arvuti tootab kiiresti ning @ jookseb mis hullu. Kohvimasin ja puhas euro-standard tualettruum. Kodus aga hall raamas paneelelamu, pime haisev trepikoda, nouka-aegne igav ruumikujundus ja odav moobel. Miks mitte veeta rohkem aega too juures. Enam ilmselt mitte, aga aastaid tagasi oli tootajatel viibida ametiruumides piiramatu aeg.
Maletan miski 10-12 aastat tagasi kuidas naised kodus valetasid, et teevad yletunde. Ise aga flirtisid OK jutukas. Siis said kellegagi kusagil kohvikus kokku.
Maletan ka seda kuids moned mu tuttavad Mustamael vanamuti juures nn kapitagust odavat magamiskohta yyrisid ja igal voimalusel kontoris oobisid.
Nyyd on ajad muutunud ning paris nii lodvalt enam tooandja ruume ja arvutit kasutada ei saa.
Ja nyyd tagasi tanasesse paeva ...
Kriis aina syveneb ning laenudele rajatud uhiskond variseb ja variseb ja variseb.
Toesti, see tohutu armee inimesi, kes kuidagimoodi mingisuguse korgharidust toendava paberi on hankinud, see jaab toota esimeste hulgas. Mida enam areneb IT valdkond, seda vahem on vaja nn paberites sobrajaid, telefonile vastajaid ja muid byroo-mamselid.
Ara jaavad ka koik vahendusega tegelvad tookohad/ametid, sest neid pole kunagi vaja olnudki. Need on kunstlikult loodud, et rahade ning maksudega nihverdada.
Kuhu need kontoritibid, myygitadid ning muud muidunaised lahevad?
Palju neist on suuteline lihttood tegema? Lihttood mitte selles mottes, et nagu kraavi kaevama, vaid lihtsamat tood. Tood, kus ei ole mugavat euro-ruumi ega arvutit ega kohvimasinat kaeulatuses ja ei saa kopskingi ning kostyymi kanda. Peab hoopis teisi teenindama tanuke blondeeritud juuksetuti otsas ja polleke ees.
Tegelikult on aga asi selles, et inimene on inimesele hunt ja kuna kapitalistlikus uhiskonnas puuduvad voimalused toelisi talente valjaselgitavad konkurssid ja ei olegi muud moodupuud kui vaid ahmast korgharidust toendav paberilipakas, siis iga mats pyyab koigest oma vaest ja hingest viimast saada. Ei looda risti ette kallist laenu votta ega teiste rahakotte tyhjendada.
Olgem ausad - ega see ei ole ju mingi vaart haridus oppida paberites tuhlama, arvutist informatsiooni otsima ning ettekirjutatud susteemi jargi midagi korraldama.
Kui raakida korgemast haridusest, siis voiks jutt olla naiteks arstidest, teadlastest jne.
Ei ole erilist vahet kas inimene on omandanud oskused ja teadmised kalkunitoostuses voi kontoris tootamiseks.
Igat tood on vaja kuidagimoodi kuigipalju oppida.
Oppimises ei ole midagi halba ega imelikku, aga monede inimeste vardjaslik motlemine, et tanu mingile paberilipakale ja kontoris tootamisele on nad kalkunikitkujtaest paremad, eelistatumad, targemad.
S...gi ei ole. Nad tahavad olla ja kujutavad ette, et on. See on ka koik. Reaalsus on midagi muud.

Võibolla ma olengi nn."kohalik boheemlane",ma ei unistagi paremast elust ja lööklause :kiiremini ,kõrgemale ,kaugemale ,ehk see mida "tsiviliseeritud läänemaailm" nimetab edukuseks jätab mind suht ükskõikseks.
Elukoht on ,riided seljas on,toit laual on-nälgas pole.Suuri ülejõu laene pole ,vaimsete huvidega aega ja finantse tegeleda on.

Kus sa Eestis närvilisi bussijuhte näed ?
Just välismaal on auto - ja bussijuhid väga närvilised , pidevalt tõmblevad , signaalitavad.
Enamus riikides on rahvamassid ja üldse kõik nii närviline .

Eestis nii vähe inimesi , siin nii rahulik .

Ei suudaks küll välismaal närvitsevate rahvamasside sees olla .
Olgu pealegi palk suurem , sealne keskkond on vastuvõetamatu , pealegi oleme mujal võõrad .

Arusaamatu mulle Eesti tigeduse kirumine .
Olen hoopis välismaal tigedust näinud .
Inglased on eriti vastikud .

Või Eesti koolilapsed kasvatamata ?

Olen näinud just välismaal kasvatamata jõmpsikaid.
Näiteks Prantsusmaal lastele kõik lubatud , vanemad üldse ei keela , lapsed võivad seal inetult käituda , vanemad naeravad kaasa , kui elus läbilöövad lapsed neil on .

Inglise lapsed kasvatamatud .
Eesti lapsed on inglid nende kõrval .

Huvitav, et viimane kirjutaja mainib kasvatamatuid prantsuse lapsi. Ühes inglise lehes oli pikk lugu hästikasvatatud prantsuse lastest võrreldes inglise omadega. Kuidas prantsuse lapsed juba pea imikueast täiskasvanutega sama toitu söövad, restoranis korralikult ja vaikselt laua taga istuvad, kusagil ei lärma jne.

Eestlane on juhm väljasurev iniseja. Pole teda vaja haletseda midagi. Inimene, kes näilise rikkuse nimel kolmeks põlveks maksuorjadeks laseb teha, et väärigi elu vaid kuuli pähe.

Viiskümmend aastat nõukogude okupatsiooni jõudis rahvuskeha piisaval määral kahjustada, Laari juudatöö maaelu kui eestluse elujõu allika lõplikul hävitamisel tegi viimase ära, nii et protsessid kulgevad juba isevoolu teed. Pätid, litsid, aferistid ja inimväärilisema elu otsijad lasevad siit jalga, ülejäänud kärvavad vaikselt maha.

Aga loodus tühja kohta ei salli, kas tulevad siia koos euroga slaavlaste massid Venemaalt või neegrid Angoolast. Ja eesti riiki ja rahvast jääb mälestama klaasist monstrumrist Priiuse platsil, kuni teda mõne immigrandi käsi pole puruks löönud.