Kallis eestlane välismaal..kas sul on lapsi, kas su laps käib koolis, mis koolis ta käib ja kui palju kannad sa hoolt selle eest, et ta eesti keelt oskaks? Või käib ta eestikeelses koolis või võtab keeletunde?


Tänan kõigile, kes võtavad vaevaks vastata.

esiteks ei soovita ma ühelgi eestlasel last välismaal koolitada, kuna eesti haridus on tunduvalt parem. eesti haridus on kahjuks küll faktidest ja teadmistest liialt üle paisutatud, ja last sunnitakse liiga palju ebavajalikku pähe tuupima, kuid välismaa haridust ei saa jälle kahjuks üldse hariduseks nimetada. pigem hoopis mõtlemisvõimetu töölise treeninguks.
kui aga võimalust pole ja peate last välismaal koolitama, siis tuleb kindlasti kodus rääkida lapsega ainult eesti keeles, lugeda eesti raamatuid, hoida last pidevalt kursis eesti rahvuslike traditsioonidega - eesti muinasjutud, kirjandus, hingedepäeva, jaanipäeva meelespidamine jne muidugi oleks tore, kui oleks võimalik ka eesti keele tunde võtta.
töötan välismaal koolis. haritud vanemate lapsed valdavad kahte-kolme keelt. isa- ja emakeel, pluss asukohamaakeel. alamklassi lapsed oskavad ainult asukohamaakeelt.
aga sina ju pole loodetavasti alamklass, eks ole?

Laps on käinud juba aastaid siin heas riigikoolis ja loodetavasti saab korraliku hariduse. Eesti keelt hakkasime "õppima" sünnist alates ja kui ta 4-aastaselt lugema hakkas, siis ka tasapisi eesti tähti kirjutama. Eesti algklasside töövihikud olid suureks abiks grammatika õppimisel ja etteütlusi tegime samuti regulaarselt, et kirjutamisoskus tuleks. Siin algkoolides kodutöid eriti ei anta, koolipäev on pikk ja kõik värk tehakse koolis ära. Ses suhtes ei olnud tõrget aeg-ajalt kodus korraldatud eesti keele tundide suhtes. Laps tegi hea meelega, sundida ei tohi ja asja peab mänguliselt võtma, mõtlema välja naljakaid lauseid (nagu "Vanaema õunapuu otsas" raamatus!).
Õhtujutuks lugesime eesti keeles, eriti popid olid ka jutukassetid ja CD-d Eesti näitlejate poolt sisseloetud juttudega, mida sai igal ajal kuulata. Peale selle videod ja DVD Eesti filmidega. Ühesõnaga, "ajupesu" peab tegema ja lapsega emakeeles rääkima.

Onu Remuse juttudest saab kogu eesti keele hõlpsasti selgeks.

Eesti Haridus on tõestanud, et on edutu.

sinule kes sa kirjutad selle nime alt,
välismaalt
09. november 2014, kl 10.58

On kurb lugeda, et keegi kes väidab ennast välismaal koolis t66tavat paneb kirja nii harimatut juttu.
Esiteks yldistus nn välismaa haridussysteemi suunatuse ja taseme kohta on kohatu ja valeinfot edastav:
Soome haridussysteem on hoopis erinev kui saksamaa, inglismaa, venemaa v6i jaapani haridussysteemid. Olen lyhemat v6i pikemat aega t66tanud k6igis neis riikides yldhariduskooli 6petajana (mitte koristaja v6i korrapidajana nagu ilmselt nn "välismaalt") ja v6in kinnitada, neid ei saa yhe nimetaja alla viia. Eesti systeem on copi paste vene koolisysteemist ( ka välismaa haridussysteem mis pidavat olema palju viletsam kui eesti) Teistest eelnimetatud välismaa koolidest sarnaneb eesti (ja vene ) koolisysteem kohati ehk jaapani ja saksamaa yldhariduskoolidele.
Teiseks, need k6ikide nende riikide koolid kus olen t66tanud koolid toodavad eluks ette valmistatud mitmekylgseid inimesi, mitte roboteid ( va vene, jaapani ja eesti koolid) ja Eesti koolidel oleks väga palju neist 6ppida. Samas need koolid v6iks muidugi yht v6i teist ka eesti koolisysteemist yle v6tta aga 6elda, et need koolid mis pole eestis on halvemad on haledalt rumal. Nad on lihtsalt ERINEVAD.

Nyyd teemaalgataja... mis infot sa täpsemlt teada tahad? Peale Soome pole eriti riike kus lapsed saaks kooliharidust Eesti keeles. Kas sa kysitled soomes elavaid peresid?

Siin aeg-ajalt mõni igavuse käes vaevlev püstitab teemasid.
Tegelikult talle seda vaja pole, aga lihtsalt tore ju, kui kõik vastuseid vihtuma kukuvad.

Kui praegune teemaalustaja oleks lastega välismaal, teda huvitaks teiste vanemate seisukoht, siis oleks ta konkreetse riigi kohta küsimuse esitanud.

.

Sa heringahaisune vìtt ìnglismaalt ära tule siia tarka panemna ja eesti haridusest rääkima, kui sa lontrus pole ise veel kõiki tähtigi selgeks saanud.
Lõpp jälk on sinu kirjutatud tekstigi vaadata.

sm. Uur ei ole üldse koolis käinud.

Kooliajal, üheksakümnendate alguses, sai käidud Rootsi noortel külas ja osaletud ka nende tundides. No sorry, räägi mida iganes, aga nende süsteem on silmnähtavalt haledam. Nad tegid samas vanuses mingeid titekaid ülesandeid, mis meil olid mitu aastat tagasi juba selged. Üleüldse sellised naiivsed, sinisilmsed ja lapselikud olid. Eesti noored elasid ülikiiresti sisse ja kohanesid päevadega. Tuletan meelde, et meile polnud siis veel eurovärgindus jõudnud ja me tulime vaesusest. Meile kolka noortele, kes isegi soome tv-d polnud näinud, oli enamvähem kõik uus, tundmatu ja üllatav. Kuid me õppisime ülikiiresti teises keskkonnas kõike kasutama, analüüsima ja hakkama saama. Meie haridus oli väga kõva vundament. Robotidest oli asi kaugel.

Tuttav saatis hiljuti mulle paki Norrast. Täitsa pesueht norrakast postitöötaja olevat olnud kimbatuses, et kus kauges riigis selline imelik linn nagu Tallinn võiks asuda. Ja isegi põhjamaalastega kokku puutudes imestanud, kui vähe nad maailmast teavad. Nii et seda tuupimist on ikka ka vaja. Arendavad seal küll mitmekülgset loovast isiksust, kes aga vähegi vaenulikumas keskkonnas jääb abituks ja kergesti ärakasutatavaks.

Kus su laps elab, selle maa keeles ta ka ôpib. Ta emakeel, eesti keel, on väga oluline, kuna see on tema juured ja olemus - identiteet. Kui laps on väike, siis on lausa loomulik temaga eesti keeles suhelda ja laps vôtab seda hästi vastu. Ära lase seda momenti mööda, sest hiljem vôivad su kôik püüdlused karile joosta. Ära karda, et su laps ajab keeled segamini ja ei hakka ühesgi hästi rääkima. Kôik loksub paika ja su laps hakkab valdama mitut keelt - ja see on rikkus. Môned lapsevanemad on juba konkreetselt oma meetodeid jaganud, vii nad ellu. Uskuge, te laps saab teile tänulik olema.

Kas kuskil välisriigis üldse eestikeelset põhiharidust antakse? Algklassi tasemel heal juhul. Seega pole ju selles osas valikut välisriigis elades nagunii. Eesti keel ja kultuuri tundmine on loomulikult tähtis ja ilma selleta jääb identiteet lonkama. Niisama igapäevasest köögis rääkimisest jääb väheks. Juurde tuleb ikka eesti õpikuid, filme ja raamatuid võtta.

Ma ei kujutaks ette, et olen eestlane, aga eesti keelt ei räägi. Samas ei saaks ma ka olla rootslane, jaapanlane või hispaanlane jne vaatamata sellele, et oskan nende keelt sama hästi. Selline lihe ega kala tunne tekiks.

uur tegi teema ja ise arutleb eri nimede all :)