Eestlased välismaal
eesti ehitusmees Rootsis
| irwww 01. jaanuar 2015, kl 13.19 |
| guugel 01. jaanuar 2015, kl 20.15 |
| 15a Rootsis 01. jaanuar 2015, kl 23.18 |
Rootsi on SUUR riik ja SUUR vahe, KUS sa töötad ja kas erasektoris v riigi.
selline yldine, et palju teenib, on on yks spekuleeritav suur `mullkysimus`.
ja teine teema, kas oled nö paberitega tisler, insener v hariduseta mördiööbik... neid siin jagub, lätlastest, poolakatest massis ja tunnihinnaga 100 sek.
ehitusel on suuresjaos siiski tunnipalgad. kuupalk, mis parim maksmisviis, on siiski körgemal järgul kui nt tava kärumehel platsil. eeltoodud 22 000-23 000 on keskmine palk ja kätte jääb sellest 17 000 umbes. Rootsi körgeim maksuprotsent on sellel maksuskaalal siiski 32%, mitte 35% ja seda siis köik selle järgi, et KUS kommuunis elad. vöid ka maksta ainult 28%, kui nt elad Sthlmis mönes kallis ja prestiizes linnajaos. seal elu muidu kallis, aga nt tulumaksu maksad vähem kui nt äärelinnas.
ja kas yldse töötad Sthlmis v kuskil Jokkmökkis... suur vahe.
erasektoris on alati suuremad palgad, aga ka risk päevapealt kinga saada. riiklikus sektoris seda riski pole. ja veel kord - HARIDUS on see völusöna siin. mida on sul pakkuda siinsele tööturule omalt pooolt? need ajad on ammu läbi, kui tuldi umbkeelsena käru ja ämbriga ehitusplatsile. ja KEEL... seda juba PEAB oskama. taha teid siia muidu keegi, ka mitte 100/h tunnipalgaga, mis on lausmönitus nagunii.
kokkuvöttes ehk siis tavaline oleks algajale 135/h Sthlmis, miinus maksud, mis siis söltub sinu elukohast. mitme aastastaaziga tislerid on 200/h ja yle tunnihinnaga. et pole need palgad niiii ulmelised kui ikka Eesti foorumitest lugeda saab. ja muide, Soomes ON körgemad palgad kui Rootsis. et kui neid (utoopilisi) 3000-4000€ kuus tahta teenida, siis padavai Soome ;), Rootsis sellist palka ei saa yletunde ka mitte tehes. ja KEEL! - tähtsaim asi siinsel tööturul.
Gott Nytt År ja Lycka till!
selline yldine, et palju teenib, on on yks spekuleeritav suur `mullkysimus`.
ja teine teema, kas oled nö paberitega tisler, insener v hariduseta mördiööbik... neid siin jagub, lätlastest, poolakatest massis ja tunnihinnaga 100 sek.
ehitusel on suuresjaos siiski tunnipalgad. kuupalk, mis parim maksmisviis, on siiski körgemal järgul kui nt tava kärumehel platsil. eeltoodud 22 000-23 000 on keskmine palk ja kätte jääb sellest 17 000 umbes. Rootsi körgeim maksuprotsent on sellel maksuskaalal siiski 32%, mitte 35% ja seda siis köik selle järgi, et KUS kommuunis elad. vöid ka maksta ainult 28%, kui nt elad Sthlmis mönes kallis ja prestiizes linnajaos. seal elu muidu kallis, aga nt tulumaksu maksad vähem kui nt äärelinnas.
ja kas yldse töötad Sthlmis v kuskil Jokkmökkis... suur vahe.
erasektoris on alati suuremad palgad, aga ka risk päevapealt kinga saada. riiklikus sektoris seda riski pole. ja veel kord - HARIDUS on see völusöna siin. mida on sul pakkuda siinsele tööturule omalt pooolt? need ajad on ammu läbi, kui tuldi umbkeelsena käru ja ämbriga ehitusplatsile. ja KEEL... seda juba PEAB oskama. taha teid siia muidu keegi, ka mitte 100/h tunnipalgaga, mis on lausmönitus nagunii.
kokkuvöttes ehk siis tavaline oleks algajale 135/h Sthlmis, miinus maksud, mis siis söltub sinu elukohast. mitme aastastaaziga tislerid on 200/h ja yle tunnihinnaga. et pole need palgad niiii ulmelised kui ikka Eesti foorumitest lugeda saab. ja muide, Soomes ON körgemad palgad kui Rootsis. et kui neid (utoopilisi) 3000-4000€ kuus tahta teenida, siis padavai Soome ;), Rootsis sellist palka ei saa yletunde ka mitte tehes. ja KEEL! - tähtsaim asi siinsel tööturul.
Gott Nytt År ja Lycka till!
| to 15a Rootsis 01. jaanuar 2015, kl 23.31 |
| To to 15a Rootsis 02. jaanuar 2015, kl 00.27 |
| 15a Rootsis 02. jaanuar 2015, kl 03.16 |
Rootsis on kombeks kyli eelnvatesse töökohtadesse, koolidesse järelpärimist teha ja CV soovitakse näha soovitajaid (telef.nr-ga ja vähemalt kahte). Eesti koolipaber, KUI seda tahetakse näha, peaks siis olema siiski apostillitud.
ainult Eesti haridusga siin rallit ei söida, soovitakse juurde kohalikku koolitust/täiendöpet. seda aga vöimaldatakse siin tasuta ja kuni 54 aastaseks saamiseni.
nt ma isiklikult olen Eestis löpetanud tolleaegse PisiPeda ja siin pidin ikka ylikooli juures 1,5a endid täiendama, et lasteaiaöpetajana töötada. muidu oleks olnud 3,5a ylikooli kui oleks siin täitsa nullist alustanud öpinguid, nyyd olen kokku koolis käinud Eesti 4a +1,5 Sthlm Uni`t.
et siis, kas just päringut tehakse, aga notari juures tölgitut paberit tahetakse ehk kyll kui ikka tegemist tösise ametiga.
ainult Eesti haridusga siin rallit ei söida, soovitakse juurde kohalikku koolitust/täiendöpet. seda aga vöimaldatakse siin tasuta ja kuni 54 aastaseks saamiseni.
nt ma isiklikult olen Eestis löpetanud tolleaegse PisiPeda ja siin pidin ikka ylikooli juures 1,5a endid täiendama, et lasteaiaöpetajana töötada. muidu oleks olnud 3,5a ylikooli kui oleks siin täitsa nullist alustanud öpinguid, nyyd olen kokku koolis käinud Eesti 4a +1,5 Sthlm Uni`t.
et siis, kas just päringut tehakse, aga notari juures tölgitut paberit tahetakse ehk kyll kui ikka tegemist tösise ametiga.
| hmmm 02. jaanuar 2015, kl 09.37 |
15a Rootsis Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Rootsis on kombeks kyli eelnvatesse töökohtadesse,
> koolidesse järelpärimist teha ja CV soovitakse nä
> ha soovitajaid (telef.nr-ga ja vähemalt kahte).
Osad arvavad, et rootsis pole kombeks töösoovija eelmistesse töökohtadesse helistada. Seda tõestab paljuski ka loogika, et enamasti objektiivset kasu üks helin anda ei saa.
"Fin 09. jaanuar 2014, kl 16.50
Tòòlesoovija EELMISESSE vòi siis hetke tòòkohta helistamist peetakse vàga halvaks tooniks ja seda siin kindlasti ei tehta."
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?92,11097319,page=1
-------------------------------------------------------
> Rootsis on kombeks kyli eelnvatesse töökohtadesse,
> koolidesse järelpärimist teha ja CV soovitakse nä
> ha soovitajaid (telef.nr-ga ja vähemalt kahte).
Osad arvavad, et rootsis pole kombeks töösoovija eelmistesse töökohtadesse helistada. Seda tõestab paljuski ka loogika, et enamasti objektiivset kasu üks helin anda ei saa.
"Fin 09. jaanuar 2014, kl 16.50
Tòòlesoovija EELMISESSE vòi siis hetke tòòkohta helistamist peetakse vàga halvaks tooniks ja seda siin kindlasti ei tehta."
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?92,11097319,page=1
| Fin 02. jaanuar 2015, kl 15.37 |
Jah, see on minu kirjutatud, et EELMISSE töökohta reeglina ei helistata. Helistatakse ùle-eelmisesse ja seda seetöttu, et vbla pole töölesoovija oma töökoha vahetuse soovist veel hetketöökoha ùlemust teavitanud.
See mida 15 aasta Stockholmis elanu kirjutab tuli nii mulle kui ka mu rootslasest abikaasale ùllatusena (kùsisin spetsiaalselt veel tema käest ùle). Vöibolla tehakse niimoodi teatud ametite puhul, aga ei mina ega tema pole sellega kokku puutunud.
Kùll aga on siin oluline roll soovitajatel. Töölesoovija vöib CV-sse lisada, et tema loal vöib helistada sellele ja tollele inimesele veel täiendava info saamiseks.
Ja veel, ma ei nimetaks oma kaasmaalasest ehitajat halvustavalt mördiööbikuks. Iga amet on vajalik.
See mida 15 aasta Stockholmis elanu kirjutab tuli nii mulle kui ka mu rootslasest abikaasale ùllatusena (kùsisin spetsiaalselt veel tema käest ùle). Vöibolla tehakse niimoodi teatud ametite puhul, aga ei mina ega tema pole sellega kokku puutunud.
Kùll aga on siin oluline roll soovitajatel. Töölesoovija vöib CV-sse lisada, et tema loal vöib helistada sellele ja tollele inimesele veel täiendava info saamiseks.
Ja veel, ma ei nimetaks oma kaasmaalasest ehitajat halvustavalt mördiööbikuks. Iga amet on vajalik.
| kokkuvõte 02. jaanuar 2015, kl 15.56 |
Lisa postitus