Eestlased välismaal
Eesti naine 2020+
| m1 03. detsember 2018, kl 23.15 |
Tahaks lisada et artikkel on kergelt napakas. Taandage selle artikkel pigem selliseks : Vajan meest kes oleks nii, nii, nii, nii, nii, nii jne.
Eks see meie no meediatööstus ole ka inmesi ära rikkunud. Kõlbavad vaid nö tegijad: Padarid ja toomed, kenpriidikud ja muud moodsad isased.
Kui veel kõrgharidus ja edukust ka juhtub olema siis ongi ju see alfa isane keda eevatütred
sooviks vägagi kodustada ja oma pilli järgi tantsima panna. Aga vot ei saa, iga õige alfa saab ise kaaru et ta on alfa ja võtab sellest viimast.
Alfa tarbib naiste pakutavat lähedust omal moel ja ära tarbitud kaup vahetatakse suht nobedasti uue vastu.
Vaadake ise kui kiiresti meedias need kokku ja lahku elud käivad. Minu kui 37 aastase vallalise mehe arvamus on kahjuks selline et pole enam võtta
vallalist naist kooseluks kellega pere luua. Siiani olen isegi seda alfa elu elanud ja kasutanud ära nii omavälimust kui osavat jutulõimimisoskust.
Nüüd aga olen avastanud et suurem enamus naisi vanuses 23- 37 on juba lapse või lastega, mehed on ammu nelja tuule poole
kadunud ja selle asemel et oma lapsi teha, tuleb hakata hoopiski kellegi teise tegemata tööd tegema. No ei taha ju nagu.
Ma ei saa aru noored naised : KUHU teil kiiret selle lapse saamisega on? Te pole suurem enamus 30daks eluaastaks
isegi aru saanud mida te päriselt elus tahate ja keda te tahate. Kui ma olen lahtiste silmadega ringi
vaadanud ja mõelnud milline naine sobiks pereloomiseks siis tuleb väike kahtlus et kas sellist leiakski?
Äärmiselt palju on vaimseid invaliide kes elavad mingis mullis mille ühiskond neile kui haava on ajudesse
sisse tagunud. Vajad edukust, kõrgharidust, uhkeid sõpru, uhkeid asju. Masendav. Elada inimesena ja rahulolevana aga unustatakse.
Mina ei ole siiani aru saanud mis on need kriteeriumid mille alusel valitakse oma lapse isa,
alatihti paistab nagu oleks see tööõnnetusena välja kukkunud või elatakse lapserahadest sest tööl käia ei mõista.
Eriti hullusti tahaks ropendada kui näen noort kaunist naist kes kimub suits suitsu järel.
Mõni kaunitar aga on nii vaimuvaene et lausa nutt tuleb peale, mis siis et preilil on kaks kõrgharidust tagataskust võtta.
Ning teisalt jälle on neid friike ka kellele ükski maailmaasi ei sobi sest nemad teavad vaid et kuskil on alati parem ja mõnusam
kuid mitte iialgi olemasolevas hetkel. Selles osas olen ma mõne eelkõnelejaga nõus et omasugused sobivad.
Kuid omasuguse leidmine on ikka meeletu peavalu sest meedia üritab oma ajudepesuga inimesi moonutada ja nende isiksust muuta.
Väga paljud on selle tõttu muutunud kellegiks kes nad pole. Minul tekkinud arusaam et eesti naine otsib omale meest kelleta ta elada ei suuda
kuigi peaks vaatama meest kellega ta suudab koos elada. Te võite küll siin nö diskrimineerida ja nimetada et eesti mehed on paljud matsid ja mölakad
kuid samas täpselt sama kivi võiks ju ka maarjamaa tütarde kapsaaeda visata. Ma ei tahaks nüüd küll üldistada
aga päris suur enamik neid nö kõrgharitud naisi kipub olema idealiseerijad-naiivitarid ja snoobid.
Tihtilugu lihtsad meelelahutused ei sobi, kahemõttelised naljad ei sobi, alla sushi midagi ei sobi,
alla peene spapuhkuse midagi ei sobi, alla mingi tundmatu kunstniku-muusiku fänsipäänsi ürituse ka ei sobi.
No mida teiega peale hakata? Kõige ausam vastus on Endel Pärna esitatud Boni laulus. Pole ka mina kaotanud lootust leida oma.
Kuigi aegajalt on tunne nagu näidendist Vigatse pruudi.
Eks see meie no meediatööstus ole ka inmesi ära rikkunud. Kõlbavad vaid nö tegijad: Padarid ja toomed, kenpriidikud ja muud moodsad isased.
Kui veel kõrgharidus ja edukust ka juhtub olema siis ongi ju see alfa isane keda eevatütred
sooviks vägagi kodustada ja oma pilli järgi tantsima panna. Aga vot ei saa, iga õige alfa saab ise kaaru et ta on alfa ja võtab sellest viimast.
Alfa tarbib naiste pakutavat lähedust omal moel ja ära tarbitud kaup vahetatakse suht nobedasti uue vastu.
Vaadake ise kui kiiresti meedias need kokku ja lahku elud käivad. Minu kui 37 aastase vallalise mehe arvamus on kahjuks selline et pole enam võtta
vallalist naist kooseluks kellega pere luua. Siiani olen isegi seda alfa elu elanud ja kasutanud ära nii omavälimust kui osavat jutulõimimisoskust.
Nüüd aga olen avastanud et suurem enamus naisi vanuses 23- 37 on juba lapse või lastega, mehed on ammu nelja tuule poole
kadunud ja selle asemel et oma lapsi teha, tuleb hakata hoopiski kellegi teise tegemata tööd tegema. No ei taha ju nagu.
Ma ei saa aru noored naised : KUHU teil kiiret selle lapse saamisega on? Te pole suurem enamus 30daks eluaastaks
isegi aru saanud mida te päriselt elus tahate ja keda te tahate. Kui ma olen lahtiste silmadega ringi
vaadanud ja mõelnud milline naine sobiks pereloomiseks siis tuleb väike kahtlus et kas sellist leiakski?
Äärmiselt palju on vaimseid invaliide kes elavad mingis mullis mille ühiskond neile kui haava on ajudesse
sisse tagunud. Vajad edukust, kõrgharidust, uhkeid sõpru, uhkeid asju. Masendav. Elada inimesena ja rahulolevana aga unustatakse.
Mina ei ole siiani aru saanud mis on need kriteeriumid mille alusel valitakse oma lapse isa,
alatihti paistab nagu oleks see tööõnnetusena välja kukkunud või elatakse lapserahadest sest tööl käia ei mõista.
Eriti hullusti tahaks ropendada kui näen noort kaunist naist kes kimub suits suitsu järel.
Mõni kaunitar aga on nii vaimuvaene et lausa nutt tuleb peale, mis siis et preilil on kaks kõrgharidust tagataskust võtta.
Ning teisalt jälle on neid friike ka kellele ükski maailmaasi ei sobi sest nemad teavad vaid et kuskil on alati parem ja mõnusam
kuid mitte iialgi olemasolevas hetkel. Selles osas olen ma mõne eelkõnelejaga nõus et omasugused sobivad.
Kuid omasuguse leidmine on ikka meeletu peavalu sest meedia üritab oma ajudepesuga inimesi moonutada ja nende isiksust muuta.
Väga paljud on selle tõttu muutunud kellegiks kes nad pole. Minul tekkinud arusaam et eesti naine otsib omale meest kelleta ta elada ei suuda
kuigi peaks vaatama meest kellega ta suudab koos elada. Te võite küll siin nö diskrimineerida ja nimetada et eesti mehed on paljud matsid ja mölakad
kuid samas täpselt sama kivi võiks ju ka maarjamaa tütarde kapsaaeda visata. Ma ei tahaks nüüd küll üldistada
aga päris suur enamik neid nö kõrgharitud naisi kipub olema idealiseerijad-naiivitarid ja snoobid.
Tihtilugu lihtsad meelelahutused ei sobi, kahemõttelised naljad ei sobi, alla sushi midagi ei sobi,
alla peene spapuhkuse midagi ei sobi, alla mingi tundmatu kunstniku-muusiku fänsipäänsi ürituse ka ei sobi.
No mida teiega peale hakata? Kõige ausam vastus on Endel Pärna esitatud Boni laulus. Pole ka mina kaotanud lootust leida oma.
Kuigi aegajalt on tunne nagu näidendist Vigatse pruudi.
| Rabe Ise 04. detsember 2018, kl 23.09 |
Lisa postitus