- Umbes 95%-l keha pindalast võib leida karvu.
- Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub karvapüstitajalihas, mis kokku tõmbudes püstitab karva ja tekitab "kananaha".
- Juuksekarv koosneb kolmest kihist:
Juuksekarva säsi asub juuksekarva keskel olevas õõnsuses. Seda ei ole igas karvas ning sellel on väga väike mõju karva omadustele.
Koor moodustab peamise osa karvatüvikust. Temast sõltuvad enamik karva peamistest omadustest, kaasa arvatud karva elastsus ja värv.
Koorkest on karvatüviku pealmine osa ja koosneb üksteise peal asetsevatest rakkudest, mis meenutab katusekividest laotud katust. Koorkesta ülesanne on kaitsta karva koort.
- Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment - melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed.
- Juuksed kasvavad keskmiselt 1 cm kuus.
- ühe karva eluiga on keskmiselt 2-6 aastat. Siis langeb see välja ning tavaliselt asendub uuega.
- Normaalne juuste väljalangevus on 50- 150 karva päevas.
- ühe karva diameeter on tavaliselt 0,05- 0,15 mm.
- Juuksed kasvavad suvel kiiremini kui talvel.
- Blondidel on peas umbes 140 000 juuksekarva, brünettidel 100 000 ning punapeadel 90 000 juuksekarva.
------------------
Statistiliselt kasvavadki juuksed 1 cm kuus.
See kui mõni väidab, et tal 2-2,5 cm, siis on ta tõesti väga ebatavaline.