On kellelgi kogemusi näokreemide vallas, milledel on SPF 50-60? Võib olla oskate soovitada mingit sarja. Ette tänades vastajatele!

näokreeme pole näinud/kuulnud. tuleb vist kasutada eraldi päikeseblokaatorit kreem peal. apteegis on roc-il, babe-il, avenel vist ka.
http://www.derma.ee/products.php?cid=47&startval=16

Minu arust on Lancome'l SPF 50 näokreem olemas, mingi aeg oli isegi Kaubamajas soodukaga, pole kindel kas ikka veel on.

eesti kliimas on juba 15 SPF peaaegu nagu päikeseblokaator.
Lõunamaale minnes osta mõni ntx Matis'il on väga hea 30 SPF näo päikesekreem ja kasuta nagu näokreemi.

50-60 SPF on küll mõtetu soov ...mingil hetkel rohkem ei ole enam rohkem. 30 on juba täielik blokaator niigi

No tegelt Tais on 50-60 täitsa paras,aga ostsin kohapealt,seal suur valik ja hinnad soodsamad.

Lancome/BIENFAIT MULTI-VITAL TEINTÉ High Potency Tinted Moisturizer Vitamin Enriched UVA/UVB SPF 30 Sunscreen...
tundub väga hea kreem olevat, pluss kui näonahk piisavalt kena, pole jumestuskreemi ka vaja. Saadaval neljas värvitoonis.

lancome'i spf 50 on hea, kasutasin seda tykk aega Aafrikas. Hea tugev spf on veel Murad 30, aga ei tea kas seda Eestis on saada. Muradi spf-e yldse soovitaks soojalt. Aga Eesti oludes on need taiesti m6tetud, spf 15 oleks paras ja jaab ylegi. suvel siis.

Hea on siin ikka targutada, kas olete selle ala profesionaalid? Mõni inimene peab ka Eesti kliimas kasutama kõrge kaitsega päikesekreemi ehk siis SPF 50+.

soovitas heleda nahaga inimestele alates 30 spf, eriti tuleks vaadata,et pudelile oleks märge, et kaitseb uv kiirguse eest, kuna enamus on vaid uvb kaitsega, mis on nahale just vajalik, kuna uvb kiirguse toimel saab inimene d vitamiini.

dermatoloog võiks siis teada, et pole olemas kreeme ainult UVA-kaitsega.

eucerinil on hea kerge 50 spf näokreem.

Kallid naised, number päikesekaitse kreemil tähendab seda, kui kaua võib kaitstult päikese käes olla, et mitte ära põleda. Kevadel käib päike kõrgemalt ja põletusoht suurem . Niisiis vahet ei ole kas kevadises eestis või lõunamaal. Iga number tähendab 10 minutit. Kui on 30, siis võib olla päikese käes 300 minutit, ilma, et peaks kreemi juurde määrima. SPF 6-ga võib olla 1 tund.Kui olla kauem, tuleb tunni pärast uuesti kreemitada.
Germaine de Capuccini firmal on olemas erinevate suurusjärkudega päikesekaitse kreeme näole s.h. ka vananemisvastaseid ja õlivabu.
Küsige salongidest.

minu meelest on see SPF täielik jura - kuidas muidu seletada fakti, et ma SPF20 kreemiga tunni ajaga totaalselt ära põlesin, ja seda juuli keskel (eelmisest aastast siis jutt).

sel aastal soetasin endale targu SPF50 kehakreemi :)

Avenel on kindlasti SPF50 näokreemi, ise kasutan Bioderma SPF50 toonitud kreemi, sobib heledale nahale ja kuidagi sulandub väga märkamatuks nahal, väa mõnus ühesõnaga

vichy päikesekaitsed on väga head.

määrisin lapsele spf 30 kreemi ja ta põles tunni ajaga ära, kohtadele kus oli pandud spf 50 oli kõik korras..sama ka mehega, ei aidanud see 30 midagi.

oleneb ju ka kreemi kavliteedist - nüüd on olukord tiba parem aga kümme-viisteist aastat tagasi ostis-otsis ema austraalia kreeme taga nagu ei tea mida, sest seal olid väga karmid nõuded päikesekreemidele ja kaitses nii uva kui uvb eest.
praegu kreemid kindlasti paremad kui siis aga kvaliteedis ikka vahe sees.
selles mõttes ei pane imestama, et üks spf 30 võib katseda paremini kui teine.

....-le: SPF number ei tähenda 10 minutit! Miks mõnel aitab üks kreem sama aja jooksul mitte ära põleda, teisel aga mitte, on seetõttu, et igaühe nahk on erinev! SPF numbrit tuleb vaadata individuaalselt - SPF number tuleb korrutada selle ajaga, mille jooksul konkreetselt SINU nahka päikese käes ära ei põle ilma kaitsvate kreemideta. Ehk siis, kui tavaliselt saad olla päikese käes ilma mingite kaitsevahenditeta, ilma et nahk põletuse saaks, näiteks 10 minutit, siis tänu kreemile, mille SPF on 30, võid olla päikese käes (10x30) 300 minutit. Samas, tundlikuma ja heledama nahaga inimene, kelle nahk võib põletuse saada ilma kaitseta juba 5 minutiga, saab SPF 30 kreemiga olla päikese käes (5x30) 150 minutit.
Kreemi valides peaks pakendilt uurima muudki, kui vaid SPF numbrit, sest SPF määratlebki vaid päikesepõletuse tekke ohtu. Et kaitse päikese eest oleks täielik (kaitse naha vananemises eest ja nahavähi eest, mille eest vastutab peamiselt UVA kiirgus), tuleb jälgida, et kreem kaitseks nii UVB kui UVA kiirte eest. Ja kõige kindlamad niisugused kreemid on looduslike mineraalidega ehk titaan- ja tsinkoksiidiga kreemid. Näiteks: Lavera, Aubrey Organics, Lovea jne

NB: Nahakaitsekreemidel saabki SPF olla maksimaalselt 50, suurema numbriga ei ole mõtet otsida, see pole usaldusväärne kreem, sest suurema kaitsega kui SPF50 ei ole võimalik toodet valmistada

Clarins teeb SPF 50 näokaitset.

uvb kaitsega kreem ju blokeerib d vitamiini synteesi inimese nahas, mis omakorda kahjulik.. kõige parem on mitte midagi peale määrida ja nautida päikest kella 15-17:)

kasulik lugemine
Viimasel ajal on väga pop rääkida sellest, kuivõrd ohtlik on päevitamine ja kuidas tasuks oma keha iga hinna eest selle mõrvava kollase paiste eest peita. Väljas peab liikuma kaetult ja püsima pigem varjus. Ennast tuleb katta erinevate kreemidega, mis peaksid meid tervena hoidma. Kui juhtud olema liialt kaua väljas päikese käes ilma kaitseta, siis peetakse sind juba enesetapjaks. Olgu, võib-olla nii hull see asi veel ei ole, kuid tundub ju natukene uskumatu? Öeldud on, et „juba väikeses koguses on päiksekiirgus ohtlik“. Ja hoolimata sellest (loe: tegemist ei ole uue aja avastuse ja vaimustusega) haigestutakse täna ikkagi järjest rohkem nahavähki. Ehk siis, mis toimub?

Toimub see, et tegelik kriis on D vitamiini puudus.

Lihtsustatult toimub asi järgmiselt. Kui päikesekiir su nahka puudutab, siis hakkab toimuma imeline hormoonide reaktsioon. Su nahka imendub valgus, mida too kasutab vitamiin D3 tootmiseks. Võiks isegi öelda, et tegemist on fotosünteesi inimliku versiooniga. Järgmiseks seedivad sinu maks ja neerud selle vitamiini aktiivseks hormooniks, mis mängib tähtsat rolli peaaegu kõikides sinu kehas toimuvates süsteemides. Tundub peaaegu rünnakuna ju? Kui nüüd mõelda, et sul soovitatakse tungivalt hoiduda sisuliselt ainsast naturaalsest ja võimsast vitamiin D allikast. Viimast isegi ei mainita. Miks? Sest paljud ei usu veel sedagi, et vitamiini puudus midagi halba teha võib ja et see meie probleemide taga on. Aga see selleks, vaatame korraks, mida head vitamiin D meile teeb. Et ikka päriselt aru saada, millest me siis nüüd ilma peaksime jääma osade arvates.

Terved luud – vitamiin D puudus aitab kaasa osteoporoosile ning kehvadele hammastele.

Tugev immuunsüsteem – vitamiin D puudus põhjustab tõsiseid autoimmuunsuse häireid nagu luupus ja reumatoidartriit.

Terve vereringe – inimesed, kellel on südamehaigused, kannatavad vitamiin D puuduse käes.

Terved rakud – vitamiin D puuduse ja tõsiste surmavate vähitüüpide vahel on teaduslikult tõestatud seosed.

Ehk, üsna olulised asjad minu arvates. Ma arvan, et ükski terve inimesega heatahtlik inimene ei tahaks, et keegi nendest headest ja iseenesest mõistetavatest omadustest ilma jääks.

Fakt on see, et päikesevalgus on parim D vitamiini allikas, mis meil täna on. Kuidas siis on ikkagi nii, et inimesed usuvad ja kardavad, et päike põhjustab vähki? Lihtne! Sest me hoiame ennast liigselt! See on umbes nagu need inimesed, kes katavad ennast salli ja mütsi, kinnaste ja kampsuniga ja ma ei tea millega veel ja siis juhtub, et saavad korraga jahedat tuuleõhku. Oi, kus siis on häda! „Nüüd ma jään küll haigeks.“ Läheb pool päeva ja juba on nina tatine. Millegipärast jäävad tõbiseks ikka need, kes ennast selle eest kõikse rohkem kaitsevad. Mida kardad, see ka juhtub – see oleks minu oma vanasõna.

Piisab juba mõnest kuni kahekümnest minutist (seda meie kliimas muidugi ainult suvel ja peaaegu paljas olles), et saada vajalik kogus D vitamiini. Mida rohkem on paljastatud, seda efektiivsem tulemus on (loe: igasugused kreemid on mõeldud blokeerima kiirgust, seega takistavad nad ka D vitamiini teket). Kohe kindlasti ei ole kasulik põletuste saamine ja sellest peaks hoiduma juba naha kiirema vananemise tõttu.

Ja miks on just D vitamiini puudus probleemiks? Ma arvan, et sellele oskad sa juba vastata. Ja nii ongi. Me väldime nahavähki, aga riskime seetõttu mõne muu vähi või raske haigusega. Mitte liigne päikesekiirgus ei ole meie probleem, vaid meie suhtumine ja oskus kuulata oma keha.

Ja mina kavatsen jätkuvalt päevitada ilma igasuguste kreemideta. Ma ei viitsi tegelda pseudoprobleemidega. Kaine mõistus ütleb, et kõike peaks nautima mõistuse piires.


Allikad:

http://www.rense.com/general75/uv.htm

http://www.naturalnews.com/019788_skin_cancer_health_sun_exposure.html

http://www.naturalnews.com/007632_cancer_Vitamin_D_skin_cancer.html

http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2005/02/19/sun-skin.aspx

http://www.naturalnews.com/023807_Vitamin_D_sun_exposure_cancer.html

http://www.naturalnews.com/022841_Vitamin_D_cancer_sun_exposure.html



Elustiil

mõni vist ei saa aru, et teatud juhtudel ei peagi päevitama, piisab intensiivse päikese ajal õues olemisest, mida ei saagi alati vältida. ise olen just selline - spetsiaalselt rannas üldse päevitamas ei käi, aga nt kella 12-15 ajal suvel päikeselisel päeval ringi liikudes on põlenud nina ja õlad garanteeritud. kas ma peaks ka siis hambad ristis püüdma seda d-vitamiini ja end mitte kaitsma? või end pealaest jalatallani riietesse mähkima?

seega ongi ainus võimalus, kui tahan natukenegi suvel õues olla - kasutada näol spf 50 (bioderma praegu) ja ülejäänud kehal spf 30. vähemalt jääb nahk selga.

Väga head on ka nn. BB kreemid, millel ka muidugi kosmeetiline otstarve, st annavad nahale jumet ka. Olen proovinud Clinique, Estee Lauder´i ja Diori omi, Diori oma on kõige tugevama SPF-iga ja jäi kõige ilusam, Järgmine nii paremuselt kui hinnalt oli EL ja viimaseks jäi Clinique - liiga raske peale kanda, liialt tihke koostisega.

Jah, Estee Lauderil on BB tooniv päevekreem SPF 35, kasutan seda ja väga rahul. Clinique oma sain testeri ja imelik oli seda peale panna, tuleb peopesas laiali hõõruda ja siis nahale patsutada.

sain apteegist eucerin spf 50, matistav ja väga hea.