Tead, ega ikka ei saa küll Eestis igalt arstilt abi. Minul on probleem kohe ikka väga tõsine, karvad on kõikjal väga tumedad ja tihedad, ka kohtades, kus naistel tavaliselt üldse karvu ei ole. Perearstile oma muret kurtes suutis ta vaevu naeru tagasi hoida ja alles peale pikka pinnimist nõustus spetsialistile saatekirja andma, "spetsialist" (üks Eesti kiidetumaid) aga tegi ühe vereproovi, ütles, et see ei näidanud midagi ebanormaalset ja käskis lihtsalt olukorraga harjuda. Fakt, et asi selliseks alles viimase aasta jooksul muutunud on ja sugulased väga "paljad", ei mänginud talle mingit rolli.
Ega ma muidugi kreemide peale ka ei looda, kannan lihtsalt aastaringselt pikki riideid ja veedan hommikuti kõvasti aega pintsettide ja peegliga. Aga kurvaks teeb küll, et abi kuskilt ei saa, sest sellise olukorraga on üsna raske leppida. Tean loomulikult, et elus on palju hullemaid asju kui kui karvane ihu, ent ega see olemist mugavamaks ei muuda.