Mul on selline probla tekkinud, et mingi u kuu aega juba, no nii kaua kui päike on hele olnud ja lumi kärtsvalgelt kiiskab, näen ma vastikult neid häirivaid hõljumeid silme ees. Toas ka, kui päike paistab ja muidugi lugedes, heleda seina taustal, isegi arvutiekraani ees. Käisin silmaarstil ka, sest ma olen kõvasti lühinägelik ja siis pidi olema võrkkesta irdumise risk suurem (vott selle oleks see arst võinud ütlemata jätta, mul muidugi kohe hirm nahas), aga praegu pidi kõik korras olema, teha pole midagi, sest ma näen prillidega korralikult ja operatsioon pole näidustatud. Pidavat ära harjuma jne.
Käisin nüüd mööda internetti ka infot otsimas ja leidsin, et inglise keeles on päris palju inimesi kaevanud seose üle ärvevuse, paanika ja hõljumite vahel. Mul lõi ärevushäire mingi 2 a tagasi välja, sümptomid ongi enamasti füüsilised ja ma korraldan endale hektkel suuremat sorti elustiilimuudatust, et närvikava jälle joonde saada.
Aga ikkagi häirivad mind need täpikesed ja ussike silmade ees, see teeb ärevuse suuremaks ja ma muudkui pabistan... Ma kohe ei saa aru, 20 aastat vähemalt olen lühinägelik, igal kevadel on hele, pole kunagi need mõned täpid mind seganud, nüüd muudkui hõljuvad. Kas tõesti võib see ka jälle mingi ärevushäire sümptom olla? Ma olen juba igasugu imevigureid ärevuse tõttu üle elanud nagu seljavalu, südamekloppimine jne...
Ja kas kellelgi on kogemusi, need ujukid millagi ära ka ujuvad või jäävadki mind kiusama? Kellel veel sellega kogemusi on, mis teid aitas ja mida soovitate?