Tervisemure
Kas keegi on kokku puutunud fibromüalgiaga?
| Kardioloog 21. juuli 2005, kl 03.32 |
Kell väga palju, nii et teen seekord lühidalt.
Fibromüalgia on pehmete kudede reuma üks vorme, mille avalduseks on valusündroom. Esineb kahes vormis: primaarne ja sekundaarne(kaasneb põhihaigusega, nt süsteemne erütematoosne luupus, Sjögreni sündroom, Crohni tõbi, reumatoidartriit).
Enamik haigeid on keskealised inimesed ning kuuluvad valgesse rassi. Põhjustajateks võib olla infektsioonhaigus (nt gripp), samuti traumad ning vajalike ravimite mittemanustamine.
Sümptomid:
*uinumisraskused
*peavalu
*ärritatud soole sündroom
*premenstruaalsündroom
*pearinglus
*depressioon
*valulikud punktid kuklal, kaelal, trapetslihase ülemisse serva kinnituskohal, tuharatel põlvedel, küünarnukkidel, puusadel.
Ravi eesmärgiks on haige elukvaliteedi parandamine, vähendada unehäireid ja kõrvaldada meeleoluhäireid, samuti lihaste ja pindmiste kudede verevarustust. Haigus on ravimatu (st et haige peab kogu elu fibromüalgiaga elama).
Ravimitest kasutatakse amitriptüliini või desipramiini. Mittemedikamentoossest ravist rakendatakse kehakultuuri.
Vihma ja rahet soovides, herr Kardioloog
Fibromüalgia on pehmete kudede reuma üks vorme, mille avalduseks on valusündroom. Esineb kahes vormis: primaarne ja sekundaarne(kaasneb põhihaigusega, nt süsteemne erütematoosne luupus, Sjögreni sündroom, Crohni tõbi, reumatoidartriit).
Enamik haigeid on keskealised inimesed ning kuuluvad valgesse rassi. Põhjustajateks võib olla infektsioonhaigus (nt gripp), samuti traumad ning vajalike ravimite mittemanustamine.
Sümptomid:
*uinumisraskused
*peavalu
*ärritatud soole sündroom
*premenstruaalsündroom
*pearinglus
*depressioon
*valulikud punktid kuklal, kaelal, trapetslihase ülemisse serva kinnituskohal, tuharatel põlvedel, küünarnukkidel, puusadel.
Ravi eesmärgiks on haige elukvaliteedi parandamine, vähendada unehäireid ja kõrvaldada meeleoluhäireid, samuti lihaste ja pindmiste kudede verevarustust. Haigus on ravimatu (st et haige peab kogu elu fibromüalgiaga elama).
Ravimitest kasutatakse amitriptüliini või desipramiini. Mittemedikamentoossest ravist rakendatakse kehakultuuri.
Vihma ja rahet soovides, herr Kardioloog
| Jänkuke 21. juuli 2005, kl 10.12 |
| Mina 21. juuli 2005, kl 10.18 |
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 11.01 |
Fibromüalgia on tuletatud neljast sõnast: lad. fibra = kiud, fiiber; kr. mys = lihas; kr. algos = valu; kr. ia = seisund; niisiis: lihaskiuvaluseisund.
Lihaskiudude valuseisundi korral on vaevused (valud) selgesti tajutavad, kuid raskesti kirjeldatavad ning sarnanevad paljudele haigustele tüüpiliste aistingutega. Sestap tohib seda diagnoosi panna ainult siis, kui nood teised haigused on välistatud ning rohud pole aidanud.
Sellest haigusest võib rääkima hakata, kui valud on seljas ja veel kahes kehapiirkonnas kestnud üle kolme kuu - käed-jalad ja ninaots on külmad, suu kuivab, higieritus on suur, tekkinud vereringehäired (peapööritus, madal vererõhk), käed kipuvad värisema, vaevavad uinumis- ja unehäired, seedimine on korrast ära, kurgus on klimp, esineb hingamishäireid ja südamevaevusi, nahk on külm või ülitundlik, vaevavad põiehädad, peavalud ja migreen, depressiivsed meeleolud ja hingepiin.
Olgu öeldud, et neid vaevusi on võimalik leevendada - sestap hakake kohe enda eest hoolitsema - ennast taastama.
Seda tehakse kümne "sammu" haaval.
Kui on huvi, jätkan järgmises kirjas...
Lihaskiudude valuseisundi korral on vaevused (valud) selgesti tajutavad, kuid raskesti kirjeldatavad ning sarnanevad paljudele haigustele tüüpiliste aistingutega. Sestap tohib seda diagnoosi panna ainult siis, kui nood teised haigused on välistatud ning rohud pole aidanud.
Sellest haigusest võib rääkima hakata, kui valud on seljas ja veel kahes kehapiirkonnas kestnud üle kolme kuu - käed-jalad ja ninaots on külmad, suu kuivab, higieritus on suur, tekkinud vereringehäired (peapööritus, madal vererõhk), käed kipuvad värisema, vaevavad uinumis- ja unehäired, seedimine on korrast ära, kurgus on klimp, esineb hingamishäireid ja südamevaevusi, nahk on külm või ülitundlik, vaevavad põiehädad, peavalud ja migreen, depressiivsed meeleolud ja hingepiin.
Olgu öeldud, et neid vaevusi on võimalik leevendada - sestap hakake kohe enda eest hoolitsema - ennast taastama.
Seda tehakse kümne "sammu" haaval.
Kui on huvi, jätkan järgmises kirjas...
| Jänkuke 21. juuli 2005, kl 11.09 |
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 12.34 |
Jänkukesele - 11:09
kui on siiras ja aus huvi - sinu tahtmine sündigu:
Esimene samm - informeeritus
Kui valu teid ka vaimselt ja hingeliselt haigeks teeb, ei tähenda see veel, et olete vaimselt haige. Te ei ole neurasteenik ega hüpohondrik - teie masendus tuleneb abitusest. Haigus viib küll elukvaliteedi alla, kuid ei kutsu esile muutusi teie kehas: teie keha EI KAHJUSTU, liigesed EI MUUTU, sandistumist pole karta ning ratastool teid ei ohusta.
Paranemine võib kesta aastaid, kuid valu saab oluliselt vähendada.
Teine samm - lõdvestumine ja lõõgastumine
Murdke välja valu-pinge-hirm-uus valu nõiaringist.
Lõdvestuge psüühiliselt: see ei ole surmatõbi ega sandista teid, sellest on võimalik jagu saada. Küll sammhaaval, aga ikkagi!
Lõõgastuge kehaliselt - õppige oma lihaseid väärpingetest vabastama, aidake kaasa vereringe parandamisele ja ainevahetuse tõhustamisele. Aidake kehal pingetest vabaneda - aga mitte sundimisega... Igasugune sundimine pingestab!
Kolmas samm - füsiaatriline ravi
Hästi mõjuvad igasugused veeprotseduurid, soojus- ja/või külmaravi, massaažid, lihaste sügavlõõgastustehnikad, autogeenne treening, mediteerimine jms. Kõigepealt aga täpsustage, mis on rohkem meeltmööda - soe või külm, märg või kuiv, üks meetod või mitu, üksi (ise) või abilisega. - Lubatud on kõik, mis on hea, mis meeldib, mis mõtted valust eemale juhib. Suurepärane on rahvameditsiinis tuntud valuvaigisti - saun. 10-15 minutist peaks piisama, ennast väsitada ei maksa. Järgnev külm dušš parandab kapillaaride talitlus ja vastupanuvõimet. Väga hästi mõjuvad massaažid - kas õrn ja kerge klassikaline või hell SHIATSU-tüüpi silitusmassaaž, eriti mööda selja lihaskorsetti.
Mida tugevam valuaisting ja kõvemad lihased, seda õrnemalt tuleb neid töödelda, sest jõuline massaaž võib pärast kõik lihased veel valulikumaks teha.
Järgneb.
kui on siiras ja aus huvi - sinu tahtmine sündigu:
Esimene samm - informeeritus
Kui valu teid ka vaimselt ja hingeliselt haigeks teeb, ei tähenda see veel, et olete vaimselt haige. Te ei ole neurasteenik ega hüpohondrik - teie masendus tuleneb abitusest. Haigus viib küll elukvaliteedi alla, kuid ei kutsu esile muutusi teie kehas: teie keha EI KAHJUSTU, liigesed EI MUUTU, sandistumist pole karta ning ratastool teid ei ohusta.
Paranemine võib kesta aastaid, kuid valu saab oluliselt vähendada.
Teine samm - lõdvestumine ja lõõgastumine
Murdke välja valu-pinge-hirm-uus valu nõiaringist.
Lõdvestuge psüühiliselt: see ei ole surmatõbi ega sandista teid, sellest on võimalik jagu saada. Küll sammhaaval, aga ikkagi!
Lõõgastuge kehaliselt - õppige oma lihaseid väärpingetest vabastama, aidake kaasa vereringe parandamisele ja ainevahetuse tõhustamisele. Aidake kehal pingetest vabaneda - aga mitte sundimisega... Igasugune sundimine pingestab!
Kolmas samm - füsiaatriline ravi
Hästi mõjuvad igasugused veeprotseduurid, soojus- ja/või külmaravi, massaažid, lihaste sügavlõõgastustehnikad, autogeenne treening, mediteerimine jms. Kõigepealt aga täpsustage, mis on rohkem meeltmööda - soe või külm, märg või kuiv, üks meetod või mitu, üksi (ise) või abilisega. - Lubatud on kõik, mis on hea, mis meeldib, mis mõtted valust eemale juhib. Suurepärane on rahvameditsiinis tuntud valuvaigisti - saun. 10-15 minutist peaks piisama, ennast väsitada ei maksa. Järgnev külm dušš parandab kapillaaride talitlus ja vastupanuvõimet. Väga hästi mõjuvad massaažid - kas õrn ja kerge klassikaline või hell SHIATSU-tüüpi silitusmassaaž, eriti mööda selja lihaskorsetti.
Mida tugevam valuaisting ja kõvemad lihased, seda õrnemalt tuleb neid töödelda, sest jõuline massaaž võib pärast kõik lihased veel valulikumaks teha.
Järgneb.
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 13.22 |
Jänkukesele - järg:
Neljas samm - hea üldine enesetunne
Puhkus, rahu ja lõõgastus aitavad taastada valule kulutatud energiat. Pingutamine ja pingestus halvendavad enesetunnet, sestap väldivad paljud FÜÜSILIST TEGEVUST; kuid - mis seisma jääb, läheb teatavasti rooste!
Mida nõrgemaks lihased muutuvad, seda raskem on panna neid tööd tegema ja iga pingutus suurendab valulikkust. Seepärast tuleb kombineerida lõõgastust lihaste töötreeninguga, ehkki iga liigutus võib olla valus.
Edu saavutate ainult siis, kui lihaste jõudlust tasapisi ning õrnalt, aga järjekindlalt suurendate. Kõige lihtsam on teha seda kõndides... Seadke endale kindel siht - sihitu lonkimine üksnes väsitab ega innusta tegu kordama. - Hea on vees tammumine, ujumine ja jalgrattasõit. Kasu toovad igasugused venitamisharjutused. Andke tööd ka kõhulihastele!
Viies samm - uni olgu rahulik ja hea
Fibromüalgiale on iseloomulikud uinumis- ja unehäired. Magades me lõõgastume ja kogume energiat - kui aga uni on häiritud, ärge hakake kohe unerohtusid neelama.
Unehäireid ei maksa ületähtsustada: need on küll ebameeldivad, aga ei süvenda haigust!
Ennast magama sundida te ei saa! Kui lähete voodisse mõttega, et PEATE kohe uinuma, võite olla kindel, et uni ei tule! Kui olete halvasti maganud, ärge katsuge seda tasa teha päevase uinakuga. Ei ole mõtet ennast süüdistada, et magate liiga vähe - see tekitab üksnes pingeid. Kui te pole päeval tukastanud, heitke voodisse mõttega, et küll on hea ennast sooja teki all välja sirutada, lõvestuda ja mõnuleda. - Nautige kogu kehaga lõõgastust, hingake rahulikult, leidke kõige mõnusam asend ja ... uinuge rahulikult.
Kui ükski asi pole aidanud, võtke üks tabletike. Otstarbekohaseimad on diasepaam-tüüpi, näit. keskmise (5-8 tunnise) toimeajaga uinutid. Hiljem kui kella ühe paiku öösel ei maksa neid võtta: hommikuks peab mõju olema haihtunud...
Kuues samm - õige ja tervislik toitumine
Sellest on nii palju räägitud, et ei hakka kordama. Jälgige oma keha ja katsuge tema soove täita. Keha ise tekitab isu toidu järele, millest ta vajalikud ained kätte saab Jälgige, et kõht korralikult läbi käiks ning ning kinnisus ei tekitaks uusi väärpingeid.
Kasulik on 1-2 päeva nädalas paastuda - aga MITTE NÄLJUTADA!
Seitsmes samm - vereringe parandamine
Fibromüalgikud on väga külmakartlikud: neil on külm ka siis, kui teistel on mõnus ja soe. Eriti külmetavad käed-jalad ja ninaots. Põhjus peitub arvatavasti lihaste liodusest tingitud verevarustuse aeglustumisest. Hästi aitavad eelmistes sammudes mainitud meetmed.
Esikohal olgu liikumine, ka fitnessi treeningud. Hoidke ennast vormis, jooge rohkesti ning loobuge suitsetamisest, see aeglustab vereringet. Vereringet parandavad hõlmikpuu ja küüslauk.
Järgneb
Neljas samm - hea üldine enesetunne
Puhkus, rahu ja lõõgastus aitavad taastada valule kulutatud energiat. Pingutamine ja pingestus halvendavad enesetunnet, sestap väldivad paljud FÜÜSILIST TEGEVUST; kuid - mis seisma jääb, läheb teatavasti rooste!
Mida nõrgemaks lihased muutuvad, seda raskem on panna neid tööd tegema ja iga pingutus suurendab valulikkust. Seepärast tuleb kombineerida lõõgastust lihaste töötreeninguga, ehkki iga liigutus võib olla valus.
Edu saavutate ainult siis, kui lihaste jõudlust tasapisi ning õrnalt, aga järjekindlalt suurendate. Kõige lihtsam on teha seda kõndides... Seadke endale kindel siht - sihitu lonkimine üksnes väsitab ega innusta tegu kordama. - Hea on vees tammumine, ujumine ja jalgrattasõit. Kasu toovad igasugused venitamisharjutused. Andke tööd ka kõhulihastele!
Viies samm - uni olgu rahulik ja hea
Fibromüalgiale on iseloomulikud uinumis- ja unehäired. Magades me lõõgastume ja kogume energiat - kui aga uni on häiritud, ärge hakake kohe unerohtusid neelama.
Unehäireid ei maksa ületähtsustada: need on küll ebameeldivad, aga ei süvenda haigust!
Ennast magama sundida te ei saa! Kui lähete voodisse mõttega, et PEATE kohe uinuma, võite olla kindel, et uni ei tule! Kui olete halvasti maganud, ärge katsuge seda tasa teha päevase uinakuga. Ei ole mõtet ennast süüdistada, et magate liiga vähe - see tekitab üksnes pingeid. Kui te pole päeval tukastanud, heitke voodisse mõttega, et küll on hea ennast sooja teki all välja sirutada, lõvestuda ja mõnuleda. - Nautige kogu kehaga lõõgastust, hingake rahulikult, leidke kõige mõnusam asend ja ... uinuge rahulikult.
Kui ükski asi pole aidanud, võtke üks tabletike. Otstarbekohaseimad on diasepaam-tüüpi, näit. keskmise (5-8 tunnise) toimeajaga uinutid. Hiljem kui kella ühe paiku öösel ei maksa neid võtta: hommikuks peab mõju olema haihtunud...
Kuues samm - õige ja tervislik toitumine
Sellest on nii palju räägitud, et ei hakka kordama. Jälgige oma keha ja katsuge tema soove täita. Keha ise tekitab isu toidu järele, millest ta vajalikud ained kätte saab Jälgige, et kõht korralikult läbi käiks ning ning kinnisus ei tekitaks uusi väärpingeid.
Kasulik on 1-2 päeva nädalas paastuda - aga MITTE NÄLJUTADA!
Seitsmes samm - vereringe parandamine
Fibromüalgikud on väga külmakartlikud: neil on külm ka siis, kui teistel on mõnus ja soe. Eriti külmetavad käed-jalad ja ninaots. Põhjus peitub arvatavasti lihaste liodusest tingitud verevarustuse aeglustumisest. Hästi aitavad eelmistes sammudes mainitud meetmed.
Esikohal olgu liikumine, ka fitnessi treeningud. Hoidke ennast vormis, jooge rohkesti ning loobuge suitsetamisest, see aeglustab vereringet. Vereringet parandavad hõlmikpuu ja küüslauk.
Järgneb
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 13.56 |
Jänkukesele - 2. järg :
Kaheksas samm - lümfipaisu vältimine
Silmade ümber, sõrmedes, hüppeliigeses, rinnas ja alakehas tekkinud tursed on ebameeldivad. Tavaliselt soovitatakse nende puhul võtta diureetikume - kuid need mõjuvad ainult lühikest aega ning on ebameeldiva kõrvaltoimega: muudavad vere paksemaks. Õigem oleks kohe alustada universaalse raviga - LIIKUMISEGA!
Lümfikanalid on ühesuunalised, neil pole sellist pumpa kui vereringel. Pumba tööd peavad täitma lihased, mis pingestudes ja lõdvestudes panevad lümfi kanalites liikuma.
Väga tõhus vahend on lümfidrenaaž, ent seda tehku õppinud inimene. Ülioluline on hoida seedimine korras. Alkoholist, kohvist ja soolasesttoidust on soovitav loobuda.
Üheksas samm - ravimid
Tavalised vaigistid ja reumarohud fibromüalgia puhul ei aita: need küll vähendavad valu, kuid ei ravi ning võivad kõrvaltoimena tekitada väsimust. Kasulikud võivad olla vere ja aju serotoniini taset tõstvad rohud, kuid neid peab määrama arst. Keha vastupanuvõimet aitavad suurendada B-, C- ja E-vitamiini, B-karotiini ja seleeni sisaldavad preparaadid
Kümnes samm - psühhoteraapia
Pidev valu mõjutab psüühikat - ehkki tegemist ei ole psüühikast tingitud haigusega - sestap on selle tasakaalustamine väga tähtis.
Eesmärk on hoida end vaos, mitte lasta meeleolul langeda või masendusel tekkida (vt. 1.,2. ja 3. samm). Leidke vahend, mis aitaks depressioonist hoiduda, mis juhiks tähelepanu vaevusest eemale ega laseks haigusel võimust võtta.
Puhake, lõõgastuge, hoiduge süütundest, olge enda vastu tähelepanelik. Premeerige ennast iga edusammukese puhul.
Paranemine on kõigest kümne sammu kaugusel - ent võtke arvesse, et iga samm on üsna pikk. Mida järjekindlamalt te iga sammu astute, seda lühem see saab olema. Ei maksa hellitada lootust, et paranemine-kergendus tuleb nagu nõiaväel - imesid naljalt ei juhtu. Ent "See pole õige realist, kes imedesse ei usu".
(Raamatust: Dr.med. Thomas Weiss, "Fibromyalgie - Schmerzen überall". Das rätselhafte Krankheitsbild und die Beschwerden durch den gezielten Einsatz von Wärme, Kälte, Wasser und Ernährung lindern)
Kaheksas samm - lümfipaisu vältimine
Silmade ümber, sõrmedes, hüppeliigeses, rinnas ja alakehas tekkinud tursed on ebameeldivad. Tavaliselt soovitatakse nende puhul võtta diureetikume - kuid need mõjuvad ainult lühikest aega ning on ebameeldiva kõrvaltoimega: muudavad vere paksemaks. Õigem oleks kohe alustada universaalse raviga - LIIKUMISEGA!
Lümfikanalid on ühesuunalised, neil pole sellist pumpa kui vereringel. Pumba tööd peavad täitma lihased, mis pingestudes ja lõdvestudes panevad lümfi kanalites liikuma.
Väga tõhus vahend on lümfidrenaaž, ent seda tehku õppinud inimene. Ülioluline on hoida seedimine korras. Alkoholist, kohvist ja soolasesttoidust on soovitav loobuda.
Üheksas samm - ravimid
Tavalised vaigistid ja reumarohud fibromüalgia puhul ei aita: need küll vähendavad valu, kuid ei ravi ning võivad kõrvaltoimena tekitada väsimust. Kasulikud võivad olla vere ja aju serotoniini taset tõstvad rohud, kuid neid peab määrama arst. Keha vastupanuvõimet aitavad suurendada B-, C- ja E-vitamiini, B-karotiini ja seleeni sisaldavad preparaadid
Kümnes samm - psühhoteraapia
Pidev valu mõjutab psüühikat - ehkki tegemist ei ole psüühikast tingitud haigusega - sestap on selle tasakaalustamine väga tähtis.
Eesmärk on hoida end vaos, mitte lasta meeleolul langeda või masendusel tekkida (vt. 1.,2. ja 3. samm). Leidke vahend, mis aitaks depressioonist hoiduda, mis juhiks tähelepanu vaevusest eemale ega laseks haigusel võimust võtta.
Puhake, lõõgastuge, hoiduge süütundest, olge enda vastu tähelepanelik. Premeerige ennast iga edusammukese puhul.
Paranemine on kõigest kümne sammu kaugusel - ent võtke arvesse, et iga samm on üsna pikk. Mida järjekindlamalt te iga sammu astute, seda lühem see saab olema. Ei maksa hellitada lootust, et paranemine-kergendus tuleb nagu nõiaväel - imesid naljalt ei juhtu. Ent "See pole õige realist, kes imedesse ei usu".
(Raamatust: Dr.med. Thomas Weiss, "Fibromyalgie - Schmerzen überall". Das rätselhafte Krankheitsbild und die Beschwerden durch den gezielten Einsatz von Wärme, Kälte, Wasser und Ernährung lindern)
| Jänkuke 21. juuli 2005, kl 14.41 |
Tänan, hol. med:-)) Olen tasapisi, ilmselt alateadlikult, üht-teist Sinu poolt soovitatust juba teinudki, näiteks asendasin kohvi rohelise teega, jõudumööda võimlen, jooksen ja sõidan rattaga. Olen tähele pannud, et kui füüsilise liikumisega üle pingutan, annab see ennast kohe valuna tunda, samuti paaripäevase mitteliikumise puhul on enesetunne kehvem. Päris raske on enda keha kuulama õppida, aga võimatu see ei tundu olevat...
Küsin lisaks massaazhi kohta. Mulle on aeg-ajalt tehtud ymeiho massazhi, mis on kohati üsna valus. Massöör ütleb, et see ongi ymeiho eripära... Kas peaksin ymeiyost loobuma?
Valu iseenesest ei tekitagi niivõrd suurt stressi kui tekitab pidevast alamagamisest tekkinud väsimus. Ma pole kunagi unerohtu kasutanud, aga ilmselt peaksin proovima.
Küsin lisaks massaazhi kohta. Mulle on aeg-ajalt tehtud ymeiho massazhi, mis on kohati üsna valus. Massöör ütleb, et see ongi ymeiho eripära... Kas peaksin ymeiyost loobuma?
Valu iseenesest ei tekitagi niivõrd suurt stressi kui tekitab pidevast alamagamisest tekkinud väsimus. Ma pole kunagi unerohtu kasutanud, aga ilmselt peaksin proovima.
| katike 21. juuli 2005, kl 15.11 |
| Ka 21. juuli 2005, kl 15.14 |
"mina" tänab hol.med:))i, näiteks kui ma jäängi ilma unerohuta magama, siis näen ma unes õudukaid. Otsisin talvel põhjust naha kuivuse pärast - nüüd siis tean. Seedimine on ka kuidas kunagi. Tehti isegi soolte uuring, mis tegi põrguvalu - õeldi, et ärritunud soole sündroom. Väga palju abi olen saanud Lena Kristina Tuulse õpetusest.
Arst kirjutas mulle Saroteni tbl, mida võtan igal õhtul ühe.
Higistan ma tavaliselt nii, et näost pressib lausa nõredena higi ja talvel annab jalgade külmetamine eriti magamajäämise juures tunda. Teinekord panen villased sokid jalga, et uni tuleks.
Ühesõnaga üks jamade jama.
Arst kirjutas mulle Saroteni tbl, mida võtan igal õhtul ühe.
Higistan ma tavaliselt nii, et näost pressib lausa nõredena higi ja talvel annab jalgade külmetamine eriti magamajäämise juures tunda. Teinekord panen villased sokid jalga, et uni tuleks.
Ühesõnaga üks jamade jama.
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 18.39 |
Tänan tähelepanu eest ja huvi tundmast. Raamat ise on 96 lhk.
pikk - üritasin edasi anda olulisim. Vastan järjekorras:
Jänkuke - 14:41
Kõige õigem ongi, kui oma patust ihu usaldada ja õppida endasse kuulatama, mitte kinni pidada mingitest kaanonitest ükskõik mis alal. Kohv või roheline tee? Sõltub tahtmisest - sekka ehk midagi muud, näit. karkade - hibiskustee, rikkaliku C-vitamiiniga.
Füüsilise koormusega mitte liialdada - paras määr on igal individuaalne.Ei ole soovitav üks päev ülepingutada ja siis paar päeva pausi pidada. Parem tasa ja targu iga päev. Peagi saate aru, mida keha palub (keha ei oska nõuda!)
Ymeiho massaažist olen vaid kuulnud - ei tunne. Kui tekitab valu - mina loobuksin sellest, sest valusid on niigi.
Magamatus - muidugi on piinav. Ega päeval ei tuku? Kompenseerimaks uinumis- ja unehäireid.... Kui on soov, võiksime eraldi jätkata hormonaalsüsteemi tasakaalul.
Katike - 15:11
Pilt on rohkem stressoritest tingitud väärpingete moodi - olete vist kergesti haavatav ja reageerite liiga erksalt. Sellele vihjab, et kui pingeid pole, magate hästi. Mõtlen rohkem selles suunas, et peaksite proovima oma pingetes/väärpingetes selgusele jõudma ja liialdatud muretsemisest loobuma, sest muretsemine neelab energiat ega lahenda põhjusi. Ka on mõeldav, et keha on vääras sundasendis - selja ja kõhulihased ei taha täies ulatuses sirutuda, kaitsevad ennast valuga.
Aga võin ka eksida! Sellisel juhul palun vabandust!
Autor ka "mina" - 15:14
Õudsed unenäod räägivad tavaliselt lahendamata probleemidest - jõetusest neid lahendada... Kas saab neid järjekorda panna ja ükshaaval lahendama asuda?
Seedimise osas tuleks katsuda õhtuti rahulikke mõtteid mõelda - nõukogude plaanimajanduse eeskujul, kus plaanid olid alati täidetavad-ületatavad, muidu ei saanud autahvlile, ordenit-medalit ega autoostuluba - oma igapäevased tööd korraldada nii, et isiklik päevaplaan oleks ületatav kasvõi ühe rohkem pestud taskurätiku võrra - ei tohi endale võlgu jääda. Rahulolematus endaga suunab liiga palju verd ajudesse, jättes seedimise vaeslapse ossa.
Jalgade külmetamise vastu võiks proovida võtta multivitamiini, kus sees ka vitamiini B3 ehk niatsiin - nikotiinhape, mis hoolitseb keha termoregulatsiooni eest. See ehk vähendab ka liighigistamise - kuid see ei ole kiirabirohi, annab tunda mõne nädala möödudes.
Soolteuuringu kohta ei oska midagi öelda - põhimõtteliselt põrguvalu ei tohi teha ??
Kõigile kolmele: enne, kui mõelda fibromüalgiale tuleks välistada igasuguseid muid haigusi. Arstliku uuringuta on seda võimatu teha.
Tervitades hol.med.
Kui on veel küsimusi, vastan meeledi oma oskuste piires.
pikk - üritasin edasi anda olulisim. Vastan järjekorras:
Jänkuke - 14:41
Kõige õigem ongi, kui oma patust ihu usaldada ja õppida endasse kuulatama, mitte kinni pidada mingitest kaanonitest ükskõik mis alal. Kohv või roheline tee? Sõltub tahtmisest - sekka ehk midagi muud, näit. karkade - hibiskustee, rikkaliku C-vitamiiniga.
Füüsilise koormusega mitte liialdada - paras määr on igal individuaalne.Ei ole soovitav üks päev ülepingutada ja siis paar päeva pausi pidada. Parem tasa ja targu iga päev. Peagi saate aru, mida keha palub (keha ei oska nõuda!)
Ymeiho massaažist olen vaid kuulnud - ei tunne. Kui tekitab valu - mina loobuksin sellest, sest valusid on niigi.
Magamatus - muidugi on piinav. Ega päeval ei tuku? Kompenseerimaks uinumis- ja unehäireid.... Kui on soov, võiksime eraldi jätkata hormonaalsüsteemi tasakaalul.
Katike - 15:11
Pilt on rohkem stressoritest tingitud väärpingete moodi - olete vist kergesti haavatav ja reageerite liiga erksalt. Sellele vihjab, et kui pingeid pole, magate hästi. Mõtlen rohkem selles suunas, et peaksite proovima oma pingetes/väärpingetes selgusele jõudma ja liialdatud muretsemisest loobuma, sest muretsemine neelab energiat ega lahenda põhjusi. Ka on mõeldav, et keha on vääras sundasendis - selja ja kõhulihased ei taha täies ulatuses sirutuda, kaitsevad ennast valuga.
Aga võin ka eksida! Sellisel juhul palun vabandust!
Autor ka "mina" - 15:14
Õudsed unenäod räägivad tavaliselt lahendamata probleemidest - jõetusest neid lahendada... Kas saab neid järjekorda panna ja ükshaaval lahendama asuda?
Seedimise osas tuleks katsuda õhtuti rahulikke mõtteid mõelda - nõukogude plaanimajanduse eeskujul, kus plaanid olid alati täidetavad-ületatavad, muidu ei saanud autahvlile, ordenit-medalit ega autoostuluba - oma igapäevased tööd korraldada nii, et isiklik päevaplaan oleks ületatav kasvõi ühe rohkem pestud taskurätiku võrra - ei tohi endale võlgu jääda. Rahulolematus endaga suunab liiga palju verd ajudesse, jättes seedimise vaeslapse ossa.
Jalgade külmetamise vastu võiks proovida võtta multivitamiini, kus sees ka vitamiini B3 ehk niatsiin - nikotiinhape, mis hoolitseb keha termoregulatsiooni eest. See ehk vähendab ka liighigistamise - kuid see ei ole kiirabirohi, annab tunda mõne nädala möödudes.
Soolteuuringu kohta ei oska midagi öelda - põhimõtteliselt põrguvalu ei tohi teha ??
Kõigile kolmele: enne, kui mõelda fibromüalgiale tuleks välistada igasuguseid muid haigusi. Arstliku uuringuta on seda võimatu teha.
Tervitades hol.med.
Kui on veel küsimusi, vastan meeledi oma oskuste piires.
| Jänkuke 21. juuli 2005, kl 18.53 |
Taas tänan, hol.med:-)) Mul olid kõik tunnused aastaid, kuid lootsin, et kõik läheb iseenesest korda ja alles aasta eest kurtsin oma muret arstile. Eelmise aasta lõpus olin haiglas põhjalikel uuringutel ning siis pandi ka fibromüalgia diagnoos. Enne seda polnud ma kogu asjast midagi kuulnud. Ligi kolmveerand aastat sain Noritreni ravi, aga suveks soovitas tohter pausi teha. Mis ongi hea, sest Noritren tekitas meeletu kõhukinnisuse.
Magamatusest. Ei, päeval ma ei maga, jään sellest üldiselt veelgi uimasemaks ja sellepärast üritan ennast ikka õhtuni üleval hoida, hoolimata eelmisel ööl magatud tundidest.
Hormonaalsüsteemi tasakaalust kuulaksin meeleldi, sest olen aru saanud, et ilma oma keha tundmaõppimiseta paranemist loota pole.
Magamatusest. Ei, päeval ma ei maga, jään sellest üldiselt veelgi uimasemaks ja sellepärast üritan ennast ikka õhtuni üleval hoida, hoolimata eelmisel ööl magatud tundidest.
Hormonaalsüsteemi tasakaalust kuulaksin meeleldi, sest olen aru saanud, et ilma oma keha tundmaõppimiseta paranemist loota pole.
| Mina 21. juuli 2005, kl 19.49 |
Tänan hol.med:-))i vastamast! Jagasin oma muret juba üsna alguses 10:18. Eks minulegi pani diagnoosi Magdaleena tohter. Põdesin reumatroidartriiti 91a. Olin 4kuud haiguslehel ja sealt need probleemid jätkuvad. Hästi valusad on need kühmud lihastes ja ribide allääres.
Lootsin, et ehk need jubedad peavalud vähenevad vanemaks saades, aga asi muutub hullemaks. Vanust 55.
Soolte uuring oli valus vist eelnenud oppidest moodustunud liidetele kõhuõõnes.
Nikotiinhappele olen(vist) allergiline. Süda hakkas kloppima ja nahk hakkas punetama ja kuuma tunne tekkis. On see võimalik?
Neerud ei ole mul ka korras - ühel hulgitsüstid, üks neist 4 cm, teisel lipoomkasvaja.
Olen õnnetu oma hädadega!
Jõudu ja päikest kaaskannatajatele ja muidugi hol. med:-))ile.
Lootsin, et ehk need jubedad peavalud vähenevad vanemaks saades, aga asi muutub hullemaks. Vanust 55.
Soolte uuring oli valus vist eelnenud oppidest moodustunud liidetele kõhuõõnes.
Nikotiinhappele olen(vist) allergiline. Süda hakkas kloppima ja nahk hakkas punetama ja kuuma tunne tekkis. On see võimalik?
Neerud ei ole mul ka korras - ühel hulgitsüstid, üks neist 4 cm, teisel lipoomkasvaja.
Olen õnnetu oma hädadega!
Jõudu ja päikest kaaskannatajatele ja muidugi hol. med:-))ile.
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 21.27 |
Jänkukesele - 18:53
Julm, nagu ma olen, ütlen nii, nagu ütlesin oma patsientidele: püksid maha ja kolm laksu palja pepu peale! Iseenesest ei parane (ega juhtu!) midagi. Aasta aega kannatada ja loota - ai, ai, vitsa väärt!
See selleks. Saite noomida ja asi unustatud!
Fibromüalgiat Eestis naljalt ei diagnoosita, sest 1. seda on raske kindlaks teha, 2. diagnoosi panek võtab tohutult aega, enne tuleb välistada muid haigusi ja 3. ei meie arstidel ega ka patsientidel ei jätku kannatust nii kaua arsti vahet "kõõluda". Lihtsam on panna diagnoos hüpohondrik ja määrata antidepressante. Sama üle kurdavad ka patsiendid Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.
Lühidalt hormonaalsest tasakaalust (holistilise meditsiini seisukohast!).
Elus on head ja halba. Pimedust ja valgust. Tulevik ja minevik.
Tervis ja haigus. Vaikus ja müra. Õige ja väär. Oige ja vasemba. Mehed ja naised (ning lapsed). Kiirus ja paigalseis. Nähtav ja (mittenähtav) aimatav. Jne. jpm. Ja kõiki vaheastmeid... Mitte ainult must ja valge, ka kõik vahetoonid.
Kogu selles segadikus tuleb meil orienteeruda - ja me teeme seda oma kogemuste kaudu: kogemused on (ja peavadki olema) individuaalselt erinevad. Me hindame neid positiivsetena/negatiivsetena. Selleks hindajaks on meie hormonaalsüsteem, mis ei lase sattuda eufooriasse ega masendusse. See ütleb, et see on hea, mõnus, ohutu ja tekitab pos. stressi hormoone nn oksütotsiin, vasopressiin, serotoniin, melatoniin, östrogeene/androgeene jne. Kui kogemus ütleb, et see on halb, ohtlik, pingeid tekitav, asuvad tööle neg. stressi hormoonid, mis kaitsevad meid neg. ülepingutuse eest.
Neid elamusi (häid/halbu) peab olema enam-vähem võrdselt (tasakaalus). Kui on rohkem neg. stressi hormoone, oleme pidevalt valmis ennast kaitsma, pinges olema ja koos sellega "lülitame positiivset" endast välja - oleme (väär)pinges, kaitsepositsioonis, mis teeb väsinuks, nõrgaks jne, sest kogu energia kulub "enesekaitsele". Ja vastupidi - kui oleme pidevalt ülevas meeleolus, näeme kõike roosades värvides - ka see kulutab kogu energia "hõiskamise" pidurdamisele...
Stress, valu, mure(tsemine) sunnib tööle enesekaitsereaktsiooni, kutsub esile "enesekaitseks" suurenenud kortisooli, adrenaliini, noradrenaliini jne peegli (taset) veres ja vajumegi masendusse, depressiooni, millest saame lahti kas enda "korralekutsumisega" või ravimisega. Sest lihtsalt HALBA KUI NIISUGUST pole ju olemas, meie SUHTUMINE määrab asja, nähtuse "kvaliteeti". Lihtsalt head pole samuti olemas - meie hindame heaks või halvaks.
Kuigi need hinnangud fikseeruvad alateadvuses, on nad "uue suhtumise kujundamisega" mõjutatavad - küll vaid visa töö tulemusel enese kallal.
"Ära hõiska enne õhtut", "Kümme korda mõõda, üks kord lõika", "Tasa sõuad, kaugele jõuad".
Tervitab hol.med.
Julm, nagu ma olen, ütlen nii, nagu ütlesin oma patsientidele: püksid maha ja kolm laksu palja pepu peale! Iseenesest ei parane (ega juhtu!) midagi. Aasta aega kannatada ja loota - ai, ai, vitsa väärt!
See selleks. Saite noomida ja asi unustatud!
Fibromüalgiat Eestis naljalt ei diagnoosita, sest 1. seda on raske kindlaks teha, 2. diagnoosi panek võtab tohutult aega, enne tuleb välistada muid haigusi ja 3. ei meie arstidel ega ka patsientidel ei jätku kannatust nii kaua arsti vahet "kõõluda". Lihtsam on panna diagnoos hüpohondrik ja määrata antidepressante. Sama üle kurdavad ka patsiendid Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.
Lühidalt hormonaalsest tasakaalust (holistilise meditsiini seisukohast!).
Elus on head ja halba. Pimedust ja valgust. Tulevik ja minevik.
Tervis ja haigus. Vaikus ja müra. Õige ja väär. Oige ja vasemba. Mehed ja naised (ning lapsed). Kiirus ja paigalseis. Nähtav ja (mittenähtav) aimatav. Jne. jpm. Ja kõiki vaheastmeid... Mitte ainult must ja valge, ka kõik vahetoonid.
Kogu selles segadikus tuleb meil orienteeruda - ja me teeme seda oma kogemuste kaudu: kogemused on (ja peavadki olema) individuaalselt erinevad. Me hindame neid positiivsetena/negatiivsetena. Selleks hindajaks on meie hormonaalsüsteem, mis ei lase sattuda eufooriasse ega masendusse. See ütleb, et see on hea, mõnus, ohutu ja tekitab pos. stressi hormoone nn oksütotsiin, vasopressiin, serotoniin, melatoniin, östrogeene/androgeene jne. Kui kogemus ütleb, et see on halb, ohtlik, pingeid tekitav, asuvad tööle neg. stressi hormoonid, mis kaitsevad meid neg. ülepingutuse eest.
Neid elamusi (häid/halbu) peab olema enam-vähem võrdselt (tasakaalus). Kui on rohkem neg. stressi hormoone, oleme pidevalt valmis ennast kaitsma, pinges olema ja koos sellega "lülitame positiivset" endast välja - oleme (väär)pinges, kaitsepositsioonis, mis teeb väsinuks, nõrgaks jne, sest kogu energia kulub "enesekaitsele". Ja vastupidi - kui oleme pidevalt ülevas meeleolus, näeme kõike roosades värvides - ka see kulutab kogu energia "hõiskamise" pidurdamisele...
Stress, valu, mure(tsemine) sunnib tööle enesekaitsereaktsiooni, kutsub esile "enesekaitseks" suurenenud kortisooli, adrenaliini, noradrenaliini jne peegli (taset) veres ja vajumegi masendusse, depressiooni, millest saame lahti kas enda "korralekutsumisega" või ravimisega. Sest lihtsalt HALBA KUI NIISUGUST pole ju olemas, meie SUHTUMINE määrab asja, nähtuse "kvaliteeti". Lihtsalt head pole samuti olemas - meie hindame heaks või halvaks.
Kuigi need hinnangud fikseeruvad alateadvuses, on nad "uue suhtumise kujundamisega" mõjutatavad - küll vaid visa töö tulemusel enese kallal.
"Ära hõiska enne õhtut", "Kümme korda mõõda, üks kord lõika", "Tasa sõuad, kaugele jõuad".
Tervitab hol.med.
| Jänkuke 21. juuli 2005, kl 21.46 |
Taas suured tänud, hol.med!:-)) Info hormonaalse tasakaalu mõjuritest pani mind mõtlema... Probleemid algasid tõepoolest siis, kui olid väga stressirohked ajad. Nüüdseks on ajad rahulikud, aga küllap midagi vanadest mälestustest on jäänud kummitama.
Kuigi tean suhtumise olulisust, ei ole kunagi ülearu seda taas kord meelde tuletada:-)) Nii mõndagi sai täna selgemaks ja mõnedki mõtted-tegevused leidsid kinnitust:-))
Tahaks Sulle, ho.med, teha kohe ühe suure-suure pai!
Kuigi tean suhtumise olulisust, ei ole kunagi ülearu seda taas kord meelde tuletada:-)) Nii mõndagi sai täna selgemaks ja mõnedki mõtted-tegevused leidsid kinnitust:-))
Tahaks Sulle, ho.med, teha kohe ühe suure-suure pai!
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 22.01 |
Minale - 19:49
Ma ei taha kahtluse alla seada Magdaleena tohtri diagnoosi - kuid reumatoidartriiti on raske eraldada fibromüalgiast - see võib täiesti olla eelaste. Pealegi 91. aastal vist ei tunnistatud fibromüalgiat iseseisvaks haiguseks ja nagu mainisin ühes vastuses - ei arstidel ega patsientidel ei oleks jätkunud kannatust uuringuid lõpuni viia.
Kühmud lihastes ja ribide allääres ei ole tüüpilised fibromüalgiale - vähemalt mitte selle raamatu valupunktide skeemi järgi.
Kühmukesed viitavad pigem lümfikanalite ummistusele või sõlmede "paisule".
Vanus ei ole määrav.
Punetus, südamekloppimine ja kuumustunne on nikotiinhappele iseloomulik kaasnähtus. Kui süstisite, siis ehk liiga kiiresti või liiga suure annuse. Aga ka talumatus on võimalik... Kui neerud ei ole korras, siis parem karta kui kahetseda - jätkem ära.
Tuginedes mainitud raamatule võiksite proovida (arsti nõusolekul!) diasepaami tüüpi tabletiga vaevuste vähendamiseks.
Kui saan veel kasulik olla - teen seda heameelega!
Edu soovides hol.med.
Ma ei taha kahtluse alla seada Magdaleena tohtri diagnoosi - kuid reumatoidartriiti on raske eraldada fibromüalgiast - see võib täiesti olla eelaste. Pealegi 91. aastal vist ei tunnistatud fibromüalgiat iseseisvaks haiguseks ja nagu mainisin ühes vastuses - ei arstidel ega patsientidel ei oleks jätkunud kannatust uuringuid lõpuni viia.
Kühmud lihastes ja ribide allääres ei ole tüüpilised fibromüalgiale - vähemalt mitte selle raamatu valupunktide skeemi järgi.
Kühmukesed viitavad pigem lümfikanalite ummistusele või sõlmede "paisule".
Vanus ei ole määrav.
Punetus, südamekloppimine ja kuumustunne on nikotiinhappele iseloomulik kaasnähtus. Kui süstisite, siis ehk liiga kiiresti või liiga suure annuse. Aga ka talumatus on võimalik... Kui neerud ei ole korras, siis parem karta kui kahetseda - jätkem ära.
Tuginedes mainitud raamatule võiksite proovida (arsti nõusolekul!) diasepaami tüüpi tabletiga vaevuste vähendamiseks.
Kui saan veel kasulik olla - teen seda heameelega!
Edu soovides hol.med.
| hol.med. 21. juuli 2005, kl 22.08 |
| Mina 21. juuli 2005, kl 22.40 |
Tänud hol.med:.))! Ma vist väljendasin end valesti 91a. haigestusin reumatroidartriiti, olin 1k. Tõnismäe haiglas, dr Nei ravis mind. Edasi sanatoorium jne. Haiged on ja olid väikeliigesed(siis öeldi siaalhape(?) see oli mul 240?. Peale 98a., kui oli mul raske op.(naiste asjad) läks asi hullemaks. Olin mõõdunud aastal keskhaiglas üldistel uuringutel gastros ja raviarst saatis mu Magdaleenasse ühe kurja moega tohtri juurde, sest ma kaebasin talle oma üldist lihaste ja pea valu, ühesõnaga oma hädasid. Ja see tohter siis vaatas minu rõntgeni pilte: selg - kõver, ütles, et op. võib tulla(käimine on väga piinarikas), põlved, sõrmed, väntsutas mind seal igatpidi. Tema siis mõõdunud aastal mulle selle haiguse külge panigi!
Tahan minagi pai teha, aga kuidas? Aga siiski aitäh!
Kohtume veel siin.
Tahan minagi pai teha, aga kuidas? Aga siiski aitäh!
Kohtume veel siin.
| ka haige. 21. juuli 2005, kl 23.48 |
Loen siin nagu oma elu.Kah liigesed haiged ja mis peamine lihaste
valu on suur.S.t ,et ei saa külgede peal magada.Just jalad on haiged ning selg ka.Kui magan küljel,siis valutavad just kintsud.
Arst ütleb,et need on lihaspinged,aga kuidas seda ravida,seda ta
ei paku-peale näripõletiku rohtude ja igasuguseid määrimis rohtusid.Mina näiteks saan ainult külmaks tegevaid geele kasutada,sest sojendavad geeelid ja määärded teevad asja hullemaks.Veel higistan väga.Eriti higistavad jalad.
Magada saan ebakorrapäraselt,sest käin ka ööseti tööl.
Veel on kilpnäärme ületalitus.Seda on ravitud väga pikka aega.
Sellega kaasnevad ju ka igasugused hädad.
Ja nüüd küsimus hol.med.-le kuidas saada lahti nendest valudest,kui küljeli magan.Ei suuda ju kogu aeg selili ja kõhuli magada.Just kindsu valudest.Ja veel.Muidugi on ka vereringe häired.ERITI SUREB ÄRA PAREM JALG.Vahest löön jalga kohe vastu
maaad,et veri hakkaks ringi käima ja seda juhtub just järjekorras seistes. Ootan näpunäiteid,kui võimalik
valu on suur.S.t ,et ei saa külgede peal magada.Just jalad on haiged ning selg ka.Kui magan küljel,siis valutavad just kintsud.
Arst ütleb,et need on lihaspinged,aga kuidas seda ravida,seda ta
ei paku-peale näripõletiku rohtude ja igasuguseid määrimis rohtusid.Mina näiteks saan ainult külmaks tegevaid geele kasutada,sest sojendavad geeelid ja määärded teevad asja hullemaks.Veel higistan väga.Eriti higistavad jalad.
Magada saan ebakorrapäraselt,sest käin ka ööseti tööl.
Veel on kilpnäärme ületalitus.Seda on ravitud väga pikka aega.
Sellega kaasnevad ju ka igasugused hädad.
Ja nüüd küsimus hol.med.-le kuidas saada lahti nendest valudest,kui küljeli magan.Ei suuda ju kogu aeg selili ja kõhuli magada.Just kindsu valudest.Ja veel.Muidugi on ka vereringe häired.ERITI SUREB ÄRA PAREM JALG.Vahest löön jalga kohe vastu
maaad,et veri hakkaks ringi käima ja seda juhtub just järjekorras seistes. Ootan näpunäiteid,kui võimalik
| viivi 22. juuli 2005, kl 11.19 |
| hol.med. 22. juuli 2005, kl 13.06 |
"Minale" - 22:40 ja "ka haigele" - 23:48
Kuna minu võimed ei küündi kaugjuhtimise teel põhjusi määrata või diagnoose kritiseerima, lubage teha üks väike tõlge ülalmainitud raamatust:
"Multifunktsionaalne haigus":
1. Tegelikku tekkepõhjust ikka veel ei teata; see koosneb paljudest haiguspiltidest. Iga üksik haiguspilt omaettevõetuna on suhteliselt "süütu". Haigus tekib vaid siis, kui kõik need kokku üksteist võimendavad.
2. Ühe tekkepõhjusena olgu mainitud SELGROO üle-, ala- või väärkoormatus.
3. Erinevate talitluste kaudu kannatavad mitte ainult lihased, vaid ka nendega seotud närvid,
4. Veel selgitamata põhjused viivad HORMONAALSETE MUUTUSTENI ja (neurotransmitterite) eriti serotoniini taseme kõikumisteni. See avaldub mitmeti ja saatuse tahtel ka suurendab valutundlikkust.
5. Väga sagedased on mao- ja soolestiku häired; kas need on haigusega kaasnev või haigust põhjustav nähtus on lõplikult selgitamata; aga nendel on kaugeleulatuvad mõjud, sest need on otselt seotud vegetatiivse närvikavaga, lümfisüsteemiga ning vereringega.
6. Paljud haigestunud kurdavad paistetuste ja ödeemide üle. Need ei ole seotud neeruhaigustega, vaid lümfipaisudega. Need ahendavad ka närvikanaleid - eriti pea piirkonnas - ja võimendavad valutundlikkust.
7. Patsientide HINGELINE SEISUND võib vaevused suurendada või vähendada. Mida tasakaalukam ja optimistlikum on inimene, seda paremini ta talub ka vaevusi. Kui ta aga "annab alla", meelt heidab ja lootust kaotab - võimendub haigus pidurdamatult.
8. Asi läheb päriselt käest ära, kui haigestunu haiguse tekkes hakkab iseennast süüdistama. Kes negatiivselt reageerib diagnoosidele, "kasututele, mittetoimivatele" ravimitele, ei usu arstidesse, see võtab endalt võimaluse ennast ise tervendada.Enesetervendamise tahe ja julgus on peamisi eeldusi haigusest jagu saada.
Ja lisaks sissejuhatus 10-sammu teooriale:
Fibromüalgia on oma olemuselt talitlushäire. Sestap tuleb ravis keskenduda talitlushäirete kõrvaldamisele. Teie ise olete see keskne isik, kes võib ennast kõige tõhusamalt aidata. Ravimid-rohud ja teised ravimenetlused on teisejärgulised.
Ja eraldi "minale": Kas kurja juur ei pesitsegi äkki selgroos ja seda ümbritsevas lihaskorsetis? Kõverast seljast tingitud lihaste kroonilises väärpingestatusest? Miks aga selg läks kõveraks? Sundasendid? - Sellega kaasnevad alati lihaste väärpingestused ja kui mõni lihas ei lase ennast "100% venitada", reageerib ta "ennast kaitsvate valudega".
Ja eraldi "ka haigele" : mina nimataks seisundit lihaste VÄÄRpingestatuseks ja alaselja närvikanalite "kinnipitsituseks", aga kas lihastest või lümfikanalitest - ei oska arvata; igal juhul on talitlused häiritud: kuna head teevad külmad rohud, võib arvata, et nahaaluste kapillaaride verevarustus on häiritud. Külma peale pannes hakkab nahk ennast külma vastu kaitsma nahaaluse vereringe ergutamisega. Jalgade suur higistamine annab märku, et lümfivedelik "jääb jalgadesse kinni", lümfisüsteem on ülekoormatud ja läbilaskevõime alanenud. Kilpnäärmel ka oma osa selles.
Mida võiks soovitada? Kui on duššivõimalus, muretsega tugeva-peene joaga sõel, keerake surve suhteliselt tugevaks ja jaheda-külma veega ergutage vereringet - kuni 5-6 minutit, mitte rohkem, sest pikemalt kaotab nahk oma tundlikkuse. Ja liikumine, mis toimib just reie- ja säärelihaseid, k.a. voodis kõhuli-selili olles liigutada varbaid nii, et tunnete ka jalalihaste "tööd".
Kuna minu võimed ei küündi kaugjuhtimise teel põhjusi määrata või diagnoose kritiseerima, lubage teha üks väike tõlge ülalmainitud raamatust:
"Multifunktsionaalne haigus":
1. Tegelikku tekkepõhjust ikka veel ei teata; see koosneb paljudest haiguspiltidest. Iga üksik haiguspilt omaettevõetuna on suhteliselt "süütu". Haigus tekib vaid siis, kui kõik need kokku üksteist võimendavad.
2. Ühe tekkepõhjusena olgu mainitud SELGROO üle-, ala- või väärkoormatus.
3. Erinevate talitluste kaudu kannatavad mitte ainult lihased, vaid ka nendega seotud närvid,
4. Veel selgitamata põhjused viivad HORMONAALSETE MUUTUSTENI ja (neurotransmitterite) eriti serotoniini taseme kõikumisteni. See avaldub mitmeti ja saatuse tahtel ka suurendab valutundlikkust.
5. Väga sagedased on mao- ja soolestiku häired; kas need on haigusega kaasnev või haigust põhjustav nähtus on lõplikult selgitamata; aga nendel on kaugeleulatuvad mõjud, sest need on otselt seotud vegetatiivse närvikavaga, lümfisüsteemiga ning vereringega.
6. Paljud haigestunud kurdavad paistetuste ja ödeemide üle. Need ei ole seotud neeruhaigustega, vaid lümfipaisudega. Need ahendavad ka närvikanaleid - eriti pea piirkonnas - ja võimendavad valutundlikkust.
7. Patsientide HINGELINE SEISUND võib vaevused suurendada või vähendada. Mida tasakaalukam ja optimistlikum on inimene, seda paremini ta talub ka vaevusi. Kui ta aga "annab alla", meelt heidab ja lootust kaotab - võimendub haigus pidurdamatult.
8. Asi läheb päriselt käest ära, kui haigestunu haiguse tekkes hakkab iseennast süüdistama. Kes negatiivselt reageerib diagnoosidele, "kasututele, mittetoimivatele" ravimitele, ei usu arstidesse, see võtab endalt võimaluse ennast ise tervendada.Enesetervendamise tahe ja julgus on peamisi eeldusi haigusest jagu saada.
Ja lisaks sissejuhatus 10-sammu teooriale:
Fibromüalgia on oma olemuselt talitlushäire. Sestap tuleb ravis keskenduda talitlushäirete kõrvaldamisele. Teie ise olete see keskne isik, kes võib ennast kõige tõhusamalt aidata. Ravimid-rohud ja teised ravimenetlused on teisejärgulised.
Ja eraldi "minale": Kas kurja juur ei pesitsegi äkki selgroos ja seda ümbritsevas lihaskorsetis? Kõverast seljast tingitud lihaste kroonilises väärpingestatusest? Miks aga selg läks kõveraks? Sundasendid? - Sellega kaasnevad alati lihaste väärpingestused ja kui mõni lihas ei lase ennast "100% venitada", reageerib ta "ennast kaitsvate valudega".
Ja eraldi "ka haigele" : mina nimataks seisundit lihaste VÄÄRpingestatuseks ja alaselja närvikanalite "kinnipitsituseks", aga kas lihastest või lümfikanalitest - ei oska arvata; igal juhul on talitlused häiritud: kuna head teevad külmad rohud, võib arvata, et nahaaluste kapillaaride verevarustus on häiritud. Külma peale pannes hakkab nahk ennast külma vastu kaitsma nahaaluse vereringe ergutamisega. Jalgade suur higistamine annab märku, et lümfivedelik "jääb jalgadesse kinni", lümfisüsteem on ülekoormatud ja läbilaskevõime alanenud. Kilpnäärmel ka oma osa selles.
Mida võiks soovitada? Kui on duššivõimalus, muretsega tugeva-peene joaga sõel, keerake surve suhteliselt tugevaks ja jaheda-külma veega ergutage vereringet - kuni 5-6 minutit, mitte rohkem, sest pikemalt kaotab nahk oma tundlikkuse. Ja liikumine, mis toimib just reie- ja säärelihaseid, k.a. voodis kõhuli-selili olles liigutada varbaid nii, et tunnete ka jalalihaste "tööd".
| hol.med. 22. juuli 2005, kl 13.23 |
| Mina jälle 22. juuli 2005, kl 14.21 |
Aitäh!
Peab ütlema, et olete tänuväärt inimene. Hea, kui on keegi, kes mured ära kuulab(loeb) ja siis vastab. Nagu psühholoog! Aitäh!
Eks tegin noorelt rasket füüsilist tööd ja nõgus selg on vist natsa päritav isa poolt. Käimist ja seismist segab veel valu reie väliskülgedel(natuke põlvest kõrgemal) asuvad käelaba suurusd kõvemad moodustised mõlema jala lihase sees. Seal on mingi põletik, sest pikalt käijes, või seistes teeb(vad)need põrguvalu, Lähevad need kohad lihastes kuumaks ja kui kohe istuda ei saa siis karju või appi. Tohtrid seletust ei oska anda. Lioton Gel sinna ei aita.
Veel üks tähelepanek: Kui pikalt käin(mul on koer) ja selg väga valutama hakkab, kummardun ette, et selg kõveraks läheb ja siis annab valu korraks järele. Magda tohter ka imestas selle üle.
Eks olen enda suhtes hoolimatu. Järelikut, nagu ütlete peab endast rohkem hoolima.
Päikest soovides Mina!
Peab ütlema, et olete tänuväärt inimene. Hea, kui on keegi, kes mured ära kuulab(loeb) ja siis vastab. Nagu psühholoog! Aitäh!
Eks tegin noorelt rasket füüsilist tööd ja nõgus selg on vist natsa päritav isa poolt. Käimist ja seismist segab veel valu reie väliskülgedel(natuke põlvest kõrgemal) asuvad käelaba suurusd kõvemad moodustised mõlema jala lihase sees. Seal on mingi põletik, sest pikalt käijes, või seistes teeb(vad)need põrguvalu, Lähevad need kohad lihastes kuumaks ja kui kohe istuda ei saa siis karju või appi. Tohtrid seletust ei oska anda. Lioton Gel sinna ei aita.
Veel üks tähelepanek: Kui pikalt käin(mul on koer) ja selg väga valutama hakkab, kummardun ette, et selg kõveraks läheb ja siis annab valu korraks järele. Magda tohter ka imestas selle üle.
Eks olen enda suhtes hoolimatu. Järelikut, nagu ütlete peab endast rohkem hoolima.
Päikest soovides Mina!
| hol.med. 22. juuli 2005, kl 17.18 |
Mina jälle'le - 14:21
Aitäh kiitmast! Häid sõnu võib mitu korda päevas lugeda - ikka paneb nurruma!
Nõustun, et tohtrid ei oska seletust anda - sest Eestimaa tohtrid usuvad ainult seda, mida uskuda tahavad. Kõik muu on hookus-pookus...
"Kui pikalt käin (mul koer) ja selg väga valutama hakkab, kummardun ette, et SELG KÕVERAKS LÄHEB ja siis annab valu korraks järele".
Selles kogu konks ongi (Dr. Packi teooria made in Germany): Millegi pärast on väga häiritud selgrookorseti lihaskonna kõhupoolsete lihaste töö (musculus psoas), millede kaudu toimuvad kõik ajukäsud või -signaalid alumistesse jäsemetesse - jalgadesse.
Kui kas liiga istuvast eluviisist või halvast harjumusest või vigastusest see lihas ei ole võimeline täies pikkuses välja sirutuma - on "harjutatud" olema alapinges - ta tõrgub täitmast käsku "pingestu, sirutu välja" ja oma protesti avaldab "ülepingutuse signaaliga" - valuga vältimaks hullemat: rebenemist. Nii et seegi on keha enesekaitse avaldus, mille eest tuleks ihukest kiita ja aidata tal ümberharjutamise teel kõiki vajalikke korraldusi täitma.
Ravi seisneb selle lihase ümbertreenimises: kõhulihaste "venitustreening", sirutustreening, lõdvestunud lihaste taaspingestamise toetamises.
Treeninguvõimalusi on palju: gruppides, treeningusaalides jne. individuaalne treening sirutusharjutuste näol: "sirge selja" harjumuse kujundamise teel... Füsiaatrilised menetlused... Igasugune gümnastika... Ujumine, sirge seljaga kõndimine, rattasõit sirge seljaga (mitte ettepoole kummargil)... Ja palju muud.
Aga siin paneb ennast maksma kuldne reegel: tasa sõuad, kaugele jõuad...
Koormuse suurendamine toimugu mõistlikult, etappide kaupa - mitte suurendada koormust enne kui see musculus psoas tasapisi "järeleandma" hakkab - valutult ennast koormata laseb.
Head on ka harjutused voodis: kõhuli magada sirgelt, väljasirutatult, aga mitte üleväsimiseni. Ainult nii kaua, kui erilise pingutuseta on mõnus ja seda mõnu nautida. Mitte kõhuli keerates muretseda: nohh, eks kaeme, kas saan, mitte ette karta, et niikuinii hakkab valutama...
Iga saavutusekese puhul ennast "premeerida"...
Aitäh kiitmast! Häid sõnu võib mitu korda päevas lugeda - ikka paneb nurruma!
Nõustun, et tohtrid ei oska seletust anda - sest Eestimaa tohtrid usuvad ainult seda, mida uskuda tahavad. Kõik muu on hookus-pookus...
"Kui pikalt käin (mul koer) ja selg väga valutama hakkab, kummardun ette, et SELG KÕVERAKS LÄHEB ja siis annab valu korraks järele".
Selles kogu konks ongi (Dr. Packi teooria made in Germany): Millegi pärast on väga häiritud selgrookorseti lihaskonna kõhupoolsete lihaste töö (musculus psoas), millede kaudu toimuvad kõik ajukäsud või -signaalid alumistesse jäsemetesse - jalgadesse.
Kui kas liiga istuvast eluviisist või halvast harjumusest või vigastusest see lihas ei ole võimeline täies pikkuses välja sirutuma - on "harjutatud" olema alapinges - ta tõrgub täitmast käsku "pingestu, sirutu välja" ja oma protesti avaldab "ülepingutuse signaaliga" - valuga vältimaks hullemat: rebenemist. Nii et seegi on keha enesekaitse avaldus, mille eest tuleks ihukest kiita ja aidata tal ümberharjutamise teel kõiki vajalikke korraldusi täitma.
Ravi seisneb selle lihase ümbertreenimises: kõhulihaste "venitustreening", sirutustreening, lõdvestunud lihaste taaspingestamise toetamises.
Treeninguvõimalusi on palju: gruppides, treeningusaalides jne. individuaalne treening sirutusharjutuste näol: "sirge selja" harjumuse kujundamise teel... Füsiaatrilised menetlused... Igasugune gümnastika... Ujumine, sirge seljaga kõndimine, rattasõit sirge seljaga (mitte ettepoole kummargil)... Ja palju muud.
Aga siin paneb ennast maksma kuldne reegel: tasa sõuad, kaugele jõuad...
Koormuse suurendamine toimugu mõistlikult, etappide kaupa - mitte suurendada koormust enne kui see musculus psoas tasapisi "järeleandma" hakkab - valutult ennast koormata laseb.
Head on ka harjutused voodis: kõhuli magada sirgelt, väljasirutatult, aga mitte üleväsimiseni. Ainult nii kaua, kui erilise pingutuseta on mõnus ja seda mõnu nautida. Mitte kõhuli keerates muretseda: nohh, eks kaeme, kas saan, mitte ette karta, et niikuinii hakkab valutama...
Iga saavutusekese puhul ennast "premeerida"...
| Mina 22. juuli 2005, kl 20.36 |
Tänud!
Rõntgeni pilti vaadanud tohter oli kirjutanud(kahjuks ei ole kopit) lumbaalosa... Tohter ütles, et diskid on kõvasti ära vajunud ja arvas, et peaksin korsetti kandma või opile minema. Rääkisin ka Tiit Ilvesega(hea tuttav), ta arvas, et saab mind oma ravivõtetega aidata. Elan Tallinnast kaugel ja ei ole seda reisi ette võtnud. Eks mul ju altpoolt kõhulihased ka läbi lõigatud.
Päikest!
Rõntgeni pilti vaadanud tohter oli kirjutanud(kahjuks ei ole kopit) lumbaalosa... Tohter ütles, et diskid on kõvasti ära vajunud ja arvas, et peaksin korsetti kandma või opile minema. Rääkisin ka Tiit Ilvesega(hea tuttav), ta arvas, et saab mind oma ravivõtetega aidata. Elan Tallinnast kaugel ja ei ole seda reisi ette võtnud. Eks mul ju altpoolt kõhulihased ka läbi lõigatud.
Päikest!
| hol.med. 23. juuli 2005, kl 10.01 |
Mina'le - 20:36
Ei taha pealetükkiv olla, aga räägin veelkord dr. Walter Packi'st Kölni (või Kieli?) Ülikooli valukliinikust - olen mõlemas stažeerimas käinud - ja tema huvipakkuvast ravimeetodist.
Eriti, mis puutub seljavaludesse, väidab ta, et seljavalud on üliharva tingitud selgroost ja diskidest, sest tema meelest kondid ei valuta!!! Nagu hambadki valutavad siis, kui auk on närvideni läinud.
Ma ei ole tuttav Tiit Ilvese meetodiga - aga võiks ju katsuda seljalihaste treeninguga valu mõjutada-vähendada, sest luust endast närvid (valusignaalide edastajad) ju läbi ei lähe, selleks on vastavad kanalid olemas, mis asuvad küll lülide-diskide vahetus läheduses, aga mitte neis endis.
Kirurgid Eestis suhtuvad dr. Packi meetodisse küll suure reservatsiooniga, aga päriselt ei eita.
Muide, kui alakõhu lihased on läbilõigatud, siis on need naisteasjadega seotud - see musculus psoas on alles, muidu ei saakski jalgu liigutada!
Mina olen üritanud valust päästa 3 võtte abil:
1. valukohtadele peale pihustanud (küll Saksamaalt saadud, aga ehk siingi võimalik valmistada!) nn "Allgäuer Latschenkiefer FRANZBRANNTWEIN" (100 g on: alpimänniõli 1,4g, rosmariinõli o,14g, salveiõli 0,19g, mentooli 0,70g, kamprit 0,87g, etanooli 50,62g mis vastab 57,50 mahu%) - toime: teeb nahapinna hästi (mõnusalt) jahedaks ja ihu kaitseb ennast jaheduse vastu selle piirkonna all oleva kapillaaride verevarustuse mitmekordistamiga;
2. terve selja masseerimisega SHIATSU meetodil - õrnalt, mõnusalt, tugeva surveta pigem silitusmassaaž, mõjutamaks nahaalust pinda (küllalt sügavalt!) naharetseptorite kaudu;
3. valutavate piirkondade mõjutamisega kompressidega: meetod tavalisest pisut erinev - kahe käteräti abil... Üks tehakse väga soojas vees, millele lisatud pisut rosmariinileotist või ka kummelileotist, märjaks, väänatakse välja ja pannakse valukohale; teine rätik töödeldakse samuti (kui vaja, lisatakse kuuma vett juurde), pannakse esimesele peale, keeratakse kiiresti ringi ja jälle otsast peale, nii 6-12 min.
Pärast hoida 15-20 min soojas, võib töödelda valuvaigistavate kreemide-geelidega (voltareeni tüüpi) kas enne kompressi või ka pärast - kuidas mõnusam on.
Edu on olnud umbes 70-80%! Küllaltki suur! Oleneb kahjustuse suurusest!
Muidugi ei aita see suurt midagi, kui diskid lausa sulgevad närvikanaleid - ent valude puhul juhtub seda imeharva, sest kui kanal on täiesti kinni, ei teki ka valuaistingut.
Eluohtlik see meetod mingil juhul ei ole - tasuks proovida!
Tervitades hol.med.
Ei taha pealetükkiv olla, aga räägin veelkord dr. Walter Packi'st Kölni (või Kieli?) Ülikooli valukliinikust - olen mõlemas stažeerimas käinud - ja tema huvipakkuvast ravimeetodist.
Eriti, mis puutub seljavaludesse, väidab ta, et seljavalud on üliharva tingitud selgroost ja diskidest, sest tema meelest kondid ei valuta!!! Nagu hambadki valutavad siis, kui auk on närvideni läinud.
Ma ei ole tuttav Tiit Ilvese meetodiga - aga võiks ju katsuda seljalihaste treeninguga valu mõjutada-vähendada, sest luust endast närvid (valusignaalide edastajad) ju läbi ei lähe, selleks on vastavad kanalid olemas, mis asuvad küll lülide-diskide vahetus läheduses, aga mitte neis endis.
Kirurgid Eestis suhtuvad dr. Packi meetodisse küll suure reservatsiooniga, aga päriselt ei eita.
Muide, kui alakõhu lihased on läbilõigatud, siis on need naisteasjadega seotud - see musculus psoas on alles, muidu ei saakski jalgu liigutada!
Mina olen üritanud valust päästa 3 võtte abil:
1. valukohtadele peale pihustanud (küll Saksamaalt saadud, aga ehk siingi võimalik valmistada!) nn "Allgäuer Latschenkiefer FRANZBRANNTWEIN" (100 g on: alpimänniõli 1,4g, rosmariinõli o,14g, salveiõli 0,19g, mentooli 0,70g, kamprit 0,87g, etanooli 50,62g mis vastab 57,50 mahu%) - toime: teeb nahapinna hästi (mõnusalt) jahedaks ja ihu kaitseb ennast jaheduse vastu selle piirkonna all oleva kapillaaride verevarustuse mitmekordistamiga;
2. terve selja masseerimisega SHIATSU meetodil - õrnalt, mõnusalt, tugeva surveta pigem silitusmassaaž, mõjutamaks nahaalust pinda (küllalt sügavalt!) naharetseptorite kaudu;
3. valutavate piirkondade mõjutamisega kompressidega: meetod tavalisest pisut erinev - kahe käteräti abil... Üks tehakse väga soojas vees, millele lisatud pisut rosmariinileotist või ka kummelileotist, märjaks, väänatakse välja ja pannakse valukohale; teine rätik töödeldakse samuti (kui vaja, lisatakse kuuma vett juurde), pannakse esimesele peale, keeratakse kiiresti ringi ja jälle otsast peale, nii 6-12 min.
Pärast hoida 15-20 min soojas, võib töödelda valuvaigistavate kreemide-geelidega (voltareeni tüüpi) kas enne kompressi või ka pärast - kuidas mõnusam on.
Edu on olnud umbes 70-80%! Küllaltki suur! Oleneb kahjustuse suurusest!
Muidugi ei aita see suurt midagi, kui diskid lausa sulgevad närvikanaleid - ent valude puhul juhtub seda imeharva, sest kui kanal on täiesti kinni, ei teki ka valuaistingut.
Eluohtlik see meetod mingil juhul ei ole - tasuks proovida!
Tervitades hol.med.
| Mina 23. juuli 2005, kl 16.28 |
Ikka tänud!
Selge,luud-kondid ei valuta. Küllap ikka vajutab kusagil närvi peale see äravajunud disk.
Käisin täna apteegis koos selle rohu koostise näidisega. Vaadati ja arvati, et miks mitte. Muide, elan ühe saare peal. Järgmine nädal pidi olema tööl selline inimene, kes võib selle rohu isegi kokku "klopsida". Ootame ära. Massaaži panen ka aja kinni. Hakkan enda eest hoolitsema. Reie väliskülgedele proovin siis kompressi teha!
Aitäh hea inimene! Ma küll ei tea, kellega nõu pean, aga Te olete üks ütlemata hea ja abivalmis inimene! Jõudu Teile!
Selge,luud-kondid ei valuta. Küllap ikka vajutab kusagil närvi peale see äravajunud disk.
Käisin täna apteegis koos selle rohu koostise näidisega. Vaadati ja arvati, et miks mitte. Muide, elan ühe saare peal. Järgmine nädal pidi olema tööl selline inimene, kes võib selle rohu isegi kokku "klopsida". Ootame ära. Massaaži panen ka aja kinni. Hakkan enda eest hoolitsema. Reie väliskülgedele proovin siis kompressi teha!
Aitäh hea inimene! Ma küll ei tea, kellega nõu pean, aga Te olete üks ütlemata hea ja abivalmis inimene! Jõudu Teile!
Lisa postitus