OK, no kui ei valeta, siis ma olen hädas... :( Mul on nimelt nüüd viimase kuu aja jooksul välja löönud kuradima õudne ärevus- ja paanikahäire. Alguses arvasin, et tuleb lihtsalt tööl käimise rütmiga ära harjuda ja küll saab, aga asi läheb järjest hullemaks. Hommikuti ärgates süda klohmib, iiveldushood käivad üle ja enesetunne on igati sant. Sel nädalal kutsusin öösel kiirabi, sest keerasin unes külge ja nii kui vasakul küljel olin, hakkas silme ees ringi käima. Tõusen istuli, asi norm, keeran tagasi, pilt keerleb... Kiirabi saabus, mõõtis, 140/80, pulss oli 115, teatas arst, see on kõrge ja andis rohtu. Ja ühtlasi sain turtsakalt kuulda, et paanikahoog on selle asja nimi. Ja sellest peale on mul selline tasakaalutuse tunne, nagu pea ujuks vms. Käies pole viga, aga kui paigal olema ja midagi lugema pean, no justkui pilt ei jõua ajule järgi vms.
Käisin EMOs sellega, ukse taga oodates -- uus hoog, no pane või pilt tasku, käed-jalad surisevad, pea hõljub, täielik surmahirm. Sain siis lõpuks arsti jutule - rõhk 142/95. Pidin ahastusest nutma hakkama. Ühtlasi torgiti mingi orgiga, lasti jalgu tõsta, kandadel-varvastel käia ja näppu nina otsa liigutada. Tulemus: ajukahjustust ei ole. No tore küll, aga minu vererõhk on alati olnud 120/80. Nüüd siis süda klohmib kogu aeg, pulss on pidevalt 90 või 100.
Lähen perearstile järgmisel nädalal, lõhnab vist AD järgi, ma ei saa ärevusest ise jagu enam. Juba mõjutab vererõhku kah... Oeh.
Mul pole kõrge rõhuga kogemusi, kas see on ohtlik, kui järsku 140/95 peale viskab? Ai, mind nii häirib see olukord, stress aga ju just tõstabki rõhku. Mul on mingid bröšüürikesed, kõrge rõhk kahjustab siseorganeid,insult, infarkt jne.
See EMO arst pani diagnoosiks kirja hüpertooniatõbi ja kirjutas metoprolooli, käskis iga päev võtta. Kas nii käibki, et kui kaks korda nädala jooksul mõõtes on kõrge olnud, siis on diagnoos käes ja laks ravimite peale?