Viimasel ajal on palju räägitud D-vitamiini tähtsusest ja vajadusest seda aastaringselt manustada. Küsimus neile, kes on D-vitamiini juba mõnda aega võtnud: kas täheldate positiivseid muutusi? Kui suur peaks olema päevane annus? Millise tootja vitamiini soovitate?

Mina võtan Pharma Nord D-vitamiini pärleid.
Energiat on rohkem. Lisaks on D-vitamiin kasulik luustikule.
Soovitatav on võtta 8 kuud aastas. Mai, juuni, juuli ja august ei pea võtma.

Vajaliku koguse D-vitamiini saab inimene kätte kui viibib umbes 20 minutit päeva jooksul õues, ei pea olema otsese päikese käes.
Lisaks sellele on D-vitamiin saadav ka toiduga, seega ei ole vaja (igaks juhuks) vitamiine sisse süüa, sööge tervislikult ja tarbige puuvilju.

D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks:
* 2 g kalamaksaõlis,
* 15 g suitsuangerjas,
* 50–60 g küpsetatud lõhes,
* 60 g soolaheeringas,
* 120 g munakollastes,
* 600 g hautatud maksas,
* 10 l piimas.


Millised toiduained sisaldavad kõige enam D-vitamiini?

1) Lõhe. Kõige rohkem leidub D-vitamiini lõhes ning looduses kasvanud lõhe sisaldab seda tunduvalt enam kui kasvanduses elanud kala. Näiteks punase lihaga lõhe pool fileed sisaldab 1400 toimeühikut D-vitamiini, mida on üle kahe korra rohkem, kui enamikul inimestel vaja oleks.

2) Tuunikala. Portsjonis tuunikalas on tervislik kogus D-vitamiini – üle kolmandiku päevasest vajalikust kogusest. Tuunikala õlis sisaldab seda enim, soolvees tuunikala aga umbes neljandiku päevasest vajalikust kogusest ning valge tuunikala vaid kümnendiku päevasest vitamiininormist. Konservkaladest sisaldavad palju D-vitamiini veel ka sardiinid – umbes neljandiku päevasest vajalikust kogusest ning heeringad, milles on D-vitamiini kuuendiku jagu päevanormist.

3) Lestakala. Lestalised sisaldavad umbes neljandiku vajalikust päevasest D-vitamiini annusest. Võrdlusena sisaldab teine valge lihaga kala tursk vaid kümnendiku päevanormist.

4) Piim sisaldab umbes viiendiku vajaminevast D-vitamiini päevanormist (täispiim sisaldab enam kui kooritud variant).

5) Vitamiinidega rikastatud teraviljahelbed on kasulikumad kui tavaline D-vitamiini toidulisand. D-vitamiini kogus helvestes varieerub olenevalt tootjast, seega tasub helveste ostmisel tähelepanelikult pakendit jälgida. On olemas näiteks helbeid, mis sisaldavad umbes kuuendiku vajalikust D-vitamiini päevakogusest.

6) Sealiha. Igas grammis sealihas on umbes üks toimeühik D-vitamiini, 100-grammisest lihatükist saab seega kuuendiku päevasest vajalikust kogusest. Kõige enam on kasulikku vitamiini ribilihas, D-vitamiini hulk sõltub suuresti ka liha valmistamismeetodist. Näiteks ühest singiviilust ei saa tõenäoliselt D-vitamiini üldse.

7) Munad. Kaks suurt muna sisaldavad umbes kümnendiku vajalikust päevanormist. Vabaltkasvanud kanade munad on tunduvalt maitsvamad ning ühtlasi ka toitainerikkamad võrreldes puurilindudega.

8) Seened võivad samuti sisaldada suurel määral D-vitamiini, ent see sõltub suuresti seene liigist. Shiitake seened sisaldavad näiteks 45 toimeühikut, ent valged seened vaid 5 ühikut D-vitamiini.

9) Loomamaks. Umbes 85-grammine loomamaksaportsjon sisaldab rohkem kui 42 toimeühikut D-vitamiini.

10) Ricotta juust paistab teiste juustude seas silma just kõrgema D-vitamiini sisaldusega. Sisaldades 25 toimeühikut D-vitamiini, tuleks vajaliku päevase koguse kättesaamiseks ära süüa umbes 24 portsjonit riccottat. Siiski sisaldab ricotta umbes viis korda rohkem D-vitamiini võrreldes teiste juustudega.

Kas 20 minutiga saab kätte Eesti normi või mis normi? Mitmete vitamiinide ja mineraalidega on mul kogemus, et normid erinevad riigiti ja Eestis on normannused täiesti mõttetus suuruses võrreldes näiteks UK-ga. Kui on juba vitamiinipuudus siis Eesti normiga pole midagi teha. Annuseid võid ka arstilt küsida.

Ostnud olen isegi Prismast D-vitamiini, sest pole raha pidevalt selliseid toiduaineid osta, mida naine eespool soovitab.

jaa, r-täheta kuudel tuleb meie kliimas päikest purgist juurde süüa. mul diagnoositi luuhõrenemine ja kästi kaltsiumit süüa, hiljem üks taibukas arst ütles, et kui d-vitamiini vähe, siis kaltsium ju ei imendu, söö palju tahes. teist talve võtan, seekord on purgile kirjutatud MINISUN, 10 mikrogrammi. igal õhtul (ja nimelt õhtul, ütles apteeker!)1 tbl, kord-paar nädalas 2 tbl. aeg-ajalt lasen d-vitamiinile analüüsi teha et teada kas on normis. eestis on valdaval osal inimestest d-vitamiini puudus, sest päikest vähe.

D-pärleid ja energiat on rohkem ses mõttes, et ei tunne seda ülepiirilise väsimuse tunnet ja puhkan ööga välja. virge tunne on. viirushaigusi ka ei põe. D-vitamiin on aktiivne mitmete ainete ainevahetuse juures ja immuunsüsteemile hea. minu D- vitamiini kuud on detsembrist märtsi lõpuni.

Ise võtan 4000 IU - 8000 IU päevas. Ostsin althõlma (4000 IU kapslis), sest Eestis on "eesrindlik" Shittaamet tugeva D vitamiini keelustanud. Muidu lisand ise Soomes toodetud, seal hoolitakse inimestest enam.
Aga energiat rohkem, haigeks pole ka jäänud. Paar lähedast ka nüüd tugeva D peal - teevad hoolega trenni ja energiat jagub.
Eesti keeles raamat "D vitamiini revolutsioon", Pubmedis hulga artikleid ja uurimusi, ka Youtube aitab lisa infot leida.
Soovitan võtta vähemalt 2000 IU päevas, see oleks miiniumum. Päikese käest hakkame saama D vitamiini maist juulini (oleme lihtsalt nii põhjas), toidust saab ikka väga vähe - sellega pole mõtet arvestada!

naisel ilus pikk jutt, aga mitte just kõige asjalikum.
kuna eestis on nii vähe päikest, sellepärast tulebki tarbida D-vitamiini. toiduga ja lihtsalt õues olles seda kätte ei saa.

Mine perearstile, kurda üleüldist ja töödsegavat väsimust ja lase muu hulgas ka see analüüs teha. Lihtne ja odav. D-pärlid peaks apteegis saadavaist ühed kangemad olema. Mul näitas vereproov väga madala ttaset ja arst kirjutas 20 mikrogrammi päevas kevadeni. "Igaks juhuks" ära ise suuri koguseid küll võtma hakka.

Mingit erilist vahet küll ei tunne. Aga neid hiigelnorme mina küll võtta ei julge. Võtan umbes 2x eesti normi päevas. Pagan seda teab kuidas näiteks neerud nende hiigelkogustega hakkama saavad, ei riski.

Need pole hiigelnormid, vaid meie laiuskraadil vajatav hulk. D3 üledoos pole ka siis võimalik kui võtta 10 000 iu iga jumala päev. Shittaamet muidugi uusimate uuringutega end kursis ei hoia ja hirmutab... Ja keelab (keelustanud sisuliselt D vitamiini tellimise välismaalt - muidu inimene saab veel doosi mis isegi MÕJUB)
Siin ka hea ülevaade D vitamiinist: http://tasakaal.info/D.html

Eesti tingimustes on D-vitamiini üledoseerimine praktiliselt võimatu. Vähemalt 10–12.5 μg (800–1000 IU)/päevas, õigem oleks 2000 IU. Mõned võtavad isegi 5000 IU.

See "soovitatud" päeva annus on liiga väike ja ega arst ja apteeker ei saa teile muud juttu rääkida, kui seda, mis neile ettekirjutus on antud.

Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid, nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, on tõsine oht defitsiidi tekkeks.

kuna d-vit on hormoon on see pikaajalisel kasutusel ja suures koguses üliohtlik tervisele

Hästi paned, pereõde:))))

d-vit üledoosi on peaaegu, et võimatu saada. 80% eestlastest kannatavad puuduse all, mis on samuti ohtlik.

ärge olge lihtsameelsed, mõeldud ikka sünteetilist d-vitamiini manustamist st.d-vit preparaate, toituge normaalselt ja viibige õues nii palju kui võimalik ja kõik ok
see praegu rohkem ravifirmade reklaam, mõelge oma peaga!

gematoloog soovitas apovit d vitamiini õlina 5 tilka päevas

ehk räägiksid siis lähemalt, mida tähendab see sinu väide - üliohtlik. oma peaga mõelda pole meil küll midagi. ege inimene ei tea ju omast peast, kui palju tal mõnda vitamiini puudu või üle. ikka kuulab, mida targemad räägivad. või sina mõtlesid kõik ise välja selle omaenda peaga?

10 000 IU-d päevas võtan, see on minu kehakaalule normaalne kogus. Eestis kehtestatud piirnorm 500 IU päevas on ... ma isegi ei tea, L-Aafrikas võiks selle normi järgi tarbida. D-vitamiini ostan UK-st, seal normaalsemad meedikud vist. Kõik need väljas värske õhu käes viibimise propageerijad - päikese tõusunurk on Eestis enamuse aastast nii madal, et mingit D-vitamiini tea sellest ei saa. Maist augustini võib juurdevõtmises pausi teha.

vot Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> naisel ilus pikk jutt, aga mitte just kõige asjali
> kum.
> kuna eestis on nii vähe päikest, sellepära
> st tulebki tarbida D-vitamiini. toiduga ja lihtsal
> t õues olles seda kätte ei saa.


Vaidlen tugevalt vastu, sest normaalselt toitudes ja päevas 1-2 tundi õues jalutades saab vajaliku koguse D-vitamiinist kätte!
Neile, kes muidu söövad vaid rämpstoitu või peavad kapsa-dieeti :D, neil tõesti see ei õnnestu. Rõhk on normaalse toitumisel!

Kas te seda teadsite (eriti need kes endale ohtralt D-vit kurgist sisse söövad), et D-vitamiin toimib koos kaltsiumi ja magneesiumiga? Ei piisa sellest, et puhast D-t sneelata.

Toiduga ei ole tõesti võimalik seda vitamiini üle doseerida, aga need, kes purgist endale kurku valavad, siis mina oleksin ettevaatlik, kuna lõpuks üleliigne kogus ladestub luudes, organites jne ja ongi kahjulik, nagu keegi siin eespool juba rääkis.

naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> vot Kirjutas:
> ---------------------------------
> ----------------------
> > naisel ilus pikk jutt,
> aga mitte just kõige asjali
> > kum.
> > kuna e
> estis on nii vähe päikest, sellepära
> > st tuleb
> ki tarbida D-vitamiini. toiduga ja lihtsal
> > t
> õues olles seda kätte ei saa.
>
>
> Vaidlen t
> ugevalt vastu, sest normaalselt toitudes ja päevas
> 1-2 tundi õues jalutades saab vajaliku koguse D-v
> itamiinist kätte!
> Neile, kes muidu söövad vaid
> rämpstoitu või peavad kapsa-dieeti :D, neil tõesti
> see ei õnnestu. Rõhk on normaalse toitumisel!
>
>
> Kas te seda teadsite (eriti need kes endale oh
> tralt D-vit kurgist sisse söövad), et D-vitamiin t
> oimib koos kaltsiumi ja magneesiumiga? Ei piisa se
> llest, et puhast D-t sneelata.
>
> Toiduga ei o
> le tõesti võimalik seda vitamiini üle doseerida, a
> ga need, kes purgist endale kurku valavad, siis mi
> na oleksin ettevaatlik, kuna lõpuks üleliigne kogu
> s ladestub luudes, organites jne ja ongi kahjulik,
> nagu keegi siin eespool juba rääkis.

Millele su väited põhinevad? Palun PubMedi linki, tänan.

Ahjaa, ise panen paar lühikest YouTube linki ka, head ülevaatlikud:

Esiteks mõne aasta tagune uudislugu D vitamiinist:

http://youtu.be/VtjiOCgwe6I

Teiseks - kas 5000 IU on mürgine?

http://youtu.be/_3thFlu0-ws

(muidugi meie saame videos mainitud suure doosi päikeselt vaid maist juulini, keskpäeva paiku - hetkel pole väljast meil saada midagi)

võtan 5tk päevas 2000IE,oSTETD SIIS ROOTSIST

neid ravimeid on nii palju mida vaja osta vaesel inimesel ja d tilkad on nii kallid 10 eurot ja seda üht pudelit jagub ainult 10 päevaks

PadaHermiine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ahjaa, ise panen paar lühikest YouTube linki ka, h
> ead ülevaatlikud:
>
> Esiteks mõne aasta tagune
> uudislugu D vitamiinist:
>
> http://youtu.be/V
> tjiOCgwe6I
>
> Teiseks - kas 5000 IU on mürgine
> ?
>
> http://youtu.be/_3thFlu0-ws
>
> (muidu
> gi meie saame videos mainitud suure doosi päikesel
> t vaid maist juulini, keskpäeva paiku - hetkel pol
> e väljast meil saada midagi)


Mis suurt doosi on ühele normaalselt toituvale inimesele vaja?

Täiskasvanute päevane vajadus 800–1000 RÜ (1 mikrogramm = 40 RÜ (rahvusvaheline ühik))

Minimaalne D3-vitamiini päevane annus toidule lisaks:
Õues liikuvad vanurid 400 RÜ
Tubased vanurid 600–800 RÜ
Lapsed, noorukid, rinnaga toitvad emad 200–400 RÜ

D-vitamiini sisaldus 100 grammis toiduaines

Toiduaine D-vitamiin, RÜ:
Suitsusilm 3600
Suitsuangerjas 1440
Angerjas 1200
Sprotikonserv 820
Vürtsikilu 560
lõhe (värske,
suitsutatud, soolatud) 520
Sardiinikonserv 480
Suitsukala keskmiselt 392
(Soola)räim, -rääbis 368
(Soola)vikerforell 360
(Suitsu)räim, -rääbis 352
Voimix (r 80%),
margariin,või-taimeõlisegu,
rääbisemari 280
Suitsumereahven,
-hiidlest, -vikerforell 200
Munakollane 160
Kukeseen 84
Kanamuna 48
jne.

200 g lõhet annab sulle 2000 RÜ, mis on piisav päevane kogus D-t. Lisaks sellele saab D-vitamiini naha kaudu viibides UVB all (väidetavalt isegi 20 minutiga päikese all viibides saab kogu päevase D-vitamiini kätte!). Linke ei hakka jagama, sest neid on hulga erinevaid ja googeldades saab need kätte.

Ja kopeerin siia ühe olulise lause: "D-vitamiini puudus on ülemaailmselt muutumas järjest tõsisemaks probleemiks, kuna inimeste toitumisharjumused on muutunud ning aina vähem ollakse ka päikese käes."

Sööge tervislikult ja käige paar tundi väljas (ka talvel paistab keskpäeval mitmeid tunde päike ja seal saate kogu oma vajaliku D-vitamiini kätte; kevadel ja suvel pole sellega üldse probleemi).
Varem polnud inimestel mingeid D-vitamiine apteekidest osta, ometi alles nüüd hakkab D-vitamiini puudus maailmas laineid lööma. Ja põhjus ongi toitumises!

"Üldiselt soovitatav kogus on 2000 IU (50 mcg), kui ei ole tegemist erijuhtumitega, mil D-vitamiin on vajalik selleks, et olemasolevat haigusnähtu peatada ja peletada. Eesti laiuskraadide puhul läheneb soovitatav limiit 5000 IU-le.
Vananedes väheneb võime D-vitamiini toota. Võrreldes 20-aastasega suudab 50-aastane toota vaid 33%, 60-aastane vaid 20% samast kogusest ja 80-aastane ei suuda enam üldse D-vitamiini toota."

Erinevad soovituslikud kogused, kui kirjas on, et 5000 ühikut soovituslik limiit! Ei tasu võtta professor Reinhold Vieth´i sõnu nõnda, et see kogus tuleb ilmtingimata juurde võtta pudelist... rõhk on alati toitumisel! Ja loomulikult vananedes, kui keha toodab ise vähem D-t, siis tuleb kas rohkem süüa või võtta pudelist.

Kui te lisaks sellele 5000 ühikule (pudelist võetava vitamiinile) sööte toiduga ka juurde, mis on ilmselge, et see kogus ei ole vajalik!

Ja nüüd siis D-vitamiini (pudelist lisaks võtmise puhul!) üledoos:

"Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Kaltsiferoolil on aga steroidhormoonide laadne toime, seepärast on päevase totaalkoguse ülempiir kestval manustamisel 12 μg (480 IU) ja ühekordsel 40 μg (1600 IU). Nende koguste ületamisel võivad ilmneda kahjustavad toimed. Nt imikutel põhjustavad juba enam kui 20 μg annused neerude ja närvikoe kahjustusi.
Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, polüuuria.
Tugeva toksilisuse sümptomid:
- kasvupeetus
- luude mineralisatsioon
- hüperkaltsiuuria (kaltsium hakkab suurtes kogustes organismist väljuma uriiniga)
- proteinuuria (valgud hakkavad organismist väljuma uuriniga)
- hüpertensioon
- hüperkaltseemia
- kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- kopsu, südamesse, veresoonte seintesse jne
- tekib neerupuudulikkus lubjastumise tõttu
- akuutne pankreatiit
Tal on ka teratogeenne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi stenoosi."

Apteegipreparaatidega liialdamine ning pidev D-vitamiini üledoseerimine võib ajapikku samuti tervist laastada, sest tegemist on ikkagi aktiivse hormooniga. Nimelt ladestab üleliigne D-vitamiin kaltsiumi luude asemel ka muudesse kudedesse – kopsudesse, neerudesse, südameseintele ja veresoontesse ning põhjustab nende lubjastumist. Vitamiiniliig võib hakata ka kaltsiumi luudest välja tõrjuma ning seega luukudet kahjustada.

Jne, jne jne. Enam ei viitsi siia kopeerida ja ümberjutustada, kes soovib, see leiab ise ja analüüsib enda jaoks...

Lisan veel, et kes nii hullusti d-vitamiini lisamanustamise vajalikkuses/mittevajalikkuses kahtleb, siis laske perearstil teha test: Vitamiin D (S-Vit D (25-OH)) või mige ise otse laborisse: Quattomedis maksab see 7,94 eurot ja saate teada, kas on vaja pudelist tilgutada või ei! :)

naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lisan veel, et kes nii hullusti d-vitamiini lisama
> nustamise vajalikkuses/mittevajalikkuses kahtleb,
> siis laske perearstil teha test: Vitamiin D (S-Vit
> D (25-OH)) või mige ise otse laborisse: Quattomed
> is maksab see 7,94 eurot ja saate teada, kas on va
> ja pudelist tilgutada või ei! :)

Ära kopeeri seda jama - D3 üledoosi pole võimalik saada, ja inimene vajab 2000 IU päevas, kui mitte rohkem. Vaatasid ikka videosid või?
Ja mina olen testin end Quattromedis - sihiks seadsin peale testi saada 50 ng/ml. 8000 IU päevas võttes peaks sügiseks ehk selle ka saavutama.

See naine produtseerib seda ametliku meditsiini kasutuses olevat infot. Ta arvab tõemeeli, et see info on adekvaatne.

Aga "class" ja "PadaHermiine" arvavad tõsimeeli, et mingine paari professori jutt on adekvaatne...

Milline on see mitteametlik meditsiin?
Ajupesu olete saanud mõnelt ravimifirmalt või?

PadaHermiine on vist dieeditajast vanur, kelle nahk ei suuda enam ise D-t sünteesida ja loomulikult toiduga ta D-t ei saa, sest toitub väga kesiselt.

Edu teile, aga normaalsed inimesed söövad normaalselt, viibivad õues, teevad seal sporti ja samal ajal saavad oma D-vitamiinid kätte. Elavad hästi, on terved ja rõõmsad.

Teie peate oma tervis ja rõõmu pudelist ammutama! :D

kaire Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> neid ravimeid on nii palju mida vaja osta vaesel i
> nimesel ja d tilkad on nii kallid 10 eurot ja seda
> üht pudelit jagub ainult 10 päevaks


Kaire, Tervisepüramiidi D-vitamiine on kahte sorti, ühes on 11,5 mikrogrammi toimeainet ühes tilgas ja teises 17,5 ja hinnavahe nendel pudelitel paar eurot, aga võit missugune.
Lastele soovitatakse anda seda nõrgemat 1 tilk päevas. Ja kui mõni "tark" siin väidab, et täiskasvanu vajab päevas lausa mitu "ametlikku" kogust, siis isegi 3-4 tilka (seda kangemat vitamiini) päevas võttes jätkub seda pudelikest (10 ml) terveks kuuks ajaks ja kauemgi, sest ühes pudelis on umbes 200 tilka.