On siin keegi, kes on teadlik laborites vereanalüüside tegemise meetoditest?
Vabandage, kui ma nüüd lollisti küsin, mul selle teemaga üks probleem ja ma ei leia kusagilt mujalt infot.
Arst võtab vereproovi ampullidesse ja saadab laborisse koos tellitud analüüsidega, seda ma tean. Testitakse seda, mida arst küsib. Küsida saab eri asju, nt hemoglobiini, leukotsüüte, trombotsüüte, neerunäitajaid jne.
Aga ma tahaks teada, kas kõiki neid asju analüüsitakse mingi ühe aparaadiga või on need erinevad?
Nt kui võetakse ütleme, hemoglobiin, ja mul on kahtlus, et nt hemoglobiininäit on valesti mõõdetud, kas see nullib automaatselt kogu vereproovi usaldusväärsuse või võivad samaaegselt siis kilpnäärme-, neeru- ja trombotsüütide näitajad ikkagi õiged olla?
Mul on ühe lähedase inimese proovide osas mure, äkki siin on keegi medistiiniga piisavalt kursis inimene, kes oskab vastata?

Kui siia keegi teadjam teemaalgataja küsimusele vastama juhtub, siis - kui suur/väike on üldse tõenäosus, et kogemata valesti mõõdetakse?

Ei ole suur tõenäosus, mingi kaduvväike tõenäosus on et inimeste proovid ja saatelehed aetakse segamini (siiski inimesed oleme kõik eksole)- aga sellisel juhul peaks tekkima erinevus arsti tellitud analüüside nimekirja ja laboriuuringute vastuste nimekirja vahel, kõik arstid ei saada ju kõiki inimesi täpselt samade uuringutega laborisse eksole.
Seadmed on erinevad, biokeemiline osa vereseerumist, mikroskoopia eraldi, sete eraldi. niiet üks analüüsi osa tingimata ei pruugi teisi analüüse valeks muuta isegi juhul kui ÜKS osa on valesti mõõdetud, samas võib, kui tõesti on tegemist inimliku eksimusega ja kuidagimoodi on saatelehed ja analüüsid vahetusse kohe alguses läinud.
lõpetuseks- ALATI saab ju paluda teha kordusanalüüsi, kui on põhjendatud kahtlus, siiski kordan veelkord et selleks on ikka väga väike võimalus.

mulle meeldib kokku koguda pädevate spetsialistide RISTI vastukäivaid juhendeid :))))

kiiks selline noh

vereproovi kohapealt on ka üks eksemplar ajaviiteks olemas :)

sõna võtavad ida-tallinna keskhaigla ja regionaalhaigla

http://www.upload.ee/image/3607565/vereproov...

_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!

Aga kas sa laboris töötanu oskad siis äkki öelda, millised peamistest analüüsidest lähevad biokeemia, millised mikroskoopia ja millised sette alla? Kas hemoglobiin, kreatiniin ja trombotsüüdid on ühest kategooriast?
Hahahaa skiso, see käe hoidmise värk on ikka veider jah. Peaks nüüd kellegi kolmanda ka võtma, nt verekeskuse, kus doonoreid võetakse iga päev ja vaatama, mis need kirjutavad. Aga no see pole veel nii hull, vereproovi järel veri ikka tavaliselt inimesel kinni jääb, hullem hoopis kui mingi elutähtsa teema pealt risti vastupidi räägivad.

ma ei ole meditsiiniharidusega, töötasin üle kolme aasta laborisekretärina, niiet minu teadmised piirduvad kõrvaltnähtuga peamiselt, oleks pidanud selle eelmises postituses selgemalt välja tooma, vabandan. samas kolme aastaga kui vähegi huvitab mis ümberringi sünnib, koguneb ikkagi päris palju üldteadmisi ja tõesti ei usu eriti analüüside vahetussemineku võimalust, samas välistada ei saa kunagi midagi.
mälu järgi- kreateniin läheb biokeemilise uuringu alla, (tehakse vereseerumist, tuleb verest selline kollakas vedelik tsentrifuugiaparaadis mis läheb edasi masinasse mis siis seejärel automaatselt vastused annab), hemoglobiin ja trombotsüüdid mikroskoopia (klaasplaadile tõmmatakse tilk veerd "laiali" ja plaat läheb mikroskoobi alla, inimene loeb)

"veresete" on see klaas"pulk" kuhu näpuotsaverd lastakse, kindlasti kõigile tuttav ju :) selline paksem klaas kuhu läheb imepeenike verenire sisse- see pannakse alusele seisma ja teatud aja mõõdudes läheb kirja kui palju pulgas algtasemest veri on "alla" vajunud, kindlasti netist saab näitude ja nende tähenduse kohta midagi leida, mina kuna nagu juba ütlesin ei ole med haridusega, tean ainult niipalju kui näinud et kuidas tehake, diagnoosima kindlasti kohe ei hakka :)

kah juhm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui siia keegi teadjam teemaalgataja küsimusele va
> stama juhtub, siis - kui suur/väike on üldse tõenä
> osus, et kogemata valesti mõõdetakse?
Absoluutselt täpseid mõõtmisi ei ole olemas kui hoolikalt mõõtmist ka ei tehaks ,iga mõõtmine on mingi veaga.