Miks sa paanitsed? Istu maha ja küsi seda endalt. Kas sellega suudad midagi muuta? Oota rahulikult arst ära ja kuulda saad temalt, et suurt viga sul ei olegi. Ära riku oma noort elu asjatult muretsedes. Muretsemine on üldse üks tulutu tegevus. Tean millest räägin. Olin nooruses samuti hull muretseja.Sain vanemaks ja targemaks ja julgen nüüd tõesti nõu anda-ette muretsemisel ei ole mingit mõtet-üldse ei ole muretsemisel mõtet, asjad laabuvad täpselt nii nagu nad laabuma peavad. Oled noor, tunne elust rõõmu.Selliste vigade kätte, mida sa kirjeldasid inimesed ei sure. Mõtle kui suuri ja raskeid asju inimesed taluda suudavad. Nii mõnigi tõsiselt raske haige ohkaks sinu kirja lugedes: Oh, oleks mul tema mured."
Endast ka veidi-valutan juba aastaid, aga ei mõtle midagi valudele juurde-elan just seni kui elan ja ei riku enam oma elu mõttetu muretsemise peale, mis midagi muuta ei saa kui siis ainult meeleolu ja mitte paremuse suunas.
Ole tubli ja püüa endast võitu saada. Meie mõtted võivad olla meie suurimad sõbrad ja meie suurimad vaenlased. Vali oma mõtete seast välja need mõtted, mis sind elada aitavad, mitte need, mis su elu lammutavad. Mõtted ei vali meid, vaid meie valime mõtted. Need on nii tavalised õpetused, aga ma tean ka kui raske on endast võitu saada. Soovin, et sa seda suudaks ja su elu muutub õnnelikumaks. Mina rikkusin mõttetult muretsedes liiga palju aega oma elust. Soovin südamest, et sa sama viga ei teeks. Elu on elamiseks, mitte muretsemiseks tema kadumise pärast.