On ise keegi või kellegi eakas lähedane sellise trauma läbi elanud? Kaua võttis paranemine?

Terviseportaal Inimene.ee:
Reieluukaela piirkonna murru paranemine võtab tavaliselt aega 6-12 kuud. Kõige murettekitavamad on reieluukaela murrud, sest need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Kahjuks peab ütlema, et alati pole paranemine luumurru järgselt täielik. Võivad jääda jääknähud, nagu valulikkus puusaliigeses või isegi jäseme lühenemine.
Võib tekkida ka tüsistusi, luumurd ei pruugi paraneda ja vajalikuks osutub kordusoperatsioon.
Puusaluu murd on tõsine kahju, eriti kui sa oled vanem, ning tüsistused võivad olla eluohtlikud.

Kõige hullem on delfimuttidel, sest nemad ei n¡ku.

Kogu netis olen info loetud. Oleksin väga tänulik just reaalsete kogemuste jagamise eest.

TERE!
See on üks raske katsumus, erti vanemal inimesel. Minu ema ei jaksanus ja ausalt öeldes eriti ise ei tahtnus ka end peale operatsiooni taas jalule aidata, aga voodisse ei tohi jääda, siis on kabei poole minek. Minu tubli õde võttis 1 kuu palgata puhkust, kui ema haiglast välja sai ja litsalt sundis ema voodist välja liikuma. Algul olid sellek igasugused abivahendid. Ei pannud me vetsupotitooli ega sööki voodi juurde, ikka tuli voodist üles tõusta ja tasapisi sihile jõuda..
Jaksu!

Minu ema oli 80-aastane , kui see õnnetus juhtus.Oli operatsioon, pandi mingid kruvid ja plaadid sisse.Haiglas õpetati raamiga liikuma, just sellise kõrgega, kuhu saab küünarnukid peale toetada. Kui haiglast koju tuli, siis laenutasime koju ka sellise raami.Mõned kuud kasutas seda, siis hakkas kepiga liikuma, esialgu ainult toas ja teise käega minule toetudes. Aga temal paranes see päris ilusasti ära, ainult vahel harva kurtis, et sellel küljel on halvem magada.

see oleneb, jah palju inimesest endast. Minu isal oli raske killuline murd 86-aastaselt. Raske üleelamine oli see vaimselt eelkõige, sest ta on super tubli koos oma raske südamehaiguse ja -stimulaatori ning kasvajaga. Oli selles mõttes väga masendab, et veel üka op. ja haiglaravi , liikumatus ja abitus. Kuid sellest saime raskustega ja op-i järgse hooldusraviga püle.( peab ütema, et seda hooldusravi või kuidas see õige nimi nüüd oli, tuli ka otsida ja välja võidelda) Aga nüüd 1,5 aastat hiljem saab ta ise hakkama, liigub küll kepiga, kud ikka iga päev, ka libedaga. Väsib muidugi, aga ta on ka muidugi väga eriline eksemplar ka, vaevalt , et sellist teist naljalt leiab.

Olen 63, mõni aasta tagasi see juhtus, oli op. Juba paari päeva pärast kamandas instruktor temaga koos haiglas iga päev küünarkeppidega kõndima. Voodis võimlemine oli muidugi igapäevane. Juba 2 kuu möödudes sõitsin üksi ühe kepiga ja liinibussiga Tartust Tallinna oma koju. Paranesin hästi, tunda ei anna üldse.
Haiglas veetsin nädal või rohkem? Seal õpetati ka keppidega treppidest üles-alla kõndima.

vanaema murdis reieluu kaela 83aastaselt.Oli aasta 1983 ja mingit operatsiooni ei tehtus vaid venitati raskustega paika.(3-4 kuud)See jutus juuni kuus ja haiglast sai välja nov, algul.Arst ütles,et jõuluks käib karkudeta,ja nii oligi.Nüüd võimalused tunduvalt paremad,sest tehakse op ja inimene saab ruttu jalule.