vererõhu mõõtmine saab vägagi hästi endast välja ajada ja rõhu tavapärasest kõrgemale tõsta.
mina olen elav näide sellele. asi selles et juba keskkooli ajal leiti et mul on kõrgenenud vererõhk.
ja siis hirmutati mind nii surmani ära igasuguste asjasse mittepuutuvate inimeste poolt, et see avaldas oma mõju ja ma tunnen seda ka mitukümmend aastat hiljem.
ühesõnaga kunagi saadeti koolilapsi mingisse uurimiskeskusesse ja siis need protseduuride läbiviijad enda teadmata hirmutasid neid, kellel olid probleemid, st. rõhk ei olnud selline nagu pidi olema, kosmonaudi oma 120/70.
et minul oli kõrgenenud, siis tehti uuringuid iga paari kuu tagant ja muudkui kuulsin aga kui halvasti see rõhk minu tervisele, edasisele elule ja üldse elukvaliteedile mõjub. Tädikesed jahvatasid rõõmuga, aga mulle jäi sellest hoopis mingi kiiks külge.
ja nii ongi, ma saan aru, et kuna ma olen kõrgenenud vererõhuga elanud mitukümmend aastat ja ei ole siiani juhtunud kõike seda, mida nad mulle lähima 10 aasta jooksul ennustasid, siis sellele vaatama alati kui läheb vererõhu mõõtmiseks, sekund enne seda ma tunnen, kuidas rõhk hüpppab üles. sest ma lollakas kardan rohkem seda numbrit mis sealt näitab, kui rõhku ennast.
või ma ei teagi.
ööpäevase uuringu ajal sama lugu. niikui kuulen et aparaat hakkab undama, nii tunnen kuidas kõrvus kohiseb , silmade eest udune ja meeletult halb olla. ja ongi numbrid kõrged.
ööpäevase uuringu ajal on mul alati teatud pinged sees ja öösiti ei saa absoluutselt magada, sest no kardan vererõhu mõõtmist, ütleme siis nii.
ja aju ei suuda sellest aru saada, et ma ise teen endale asjad hullemaks ja närveerida pole midagi, sest see pole valus ega ebameeldiv jne.
ma tunnen ennast enamjaolt suurepäraselt. tarvitseb aga arsti juures arst öelda, et mõõdame rõhku ka.... kui hops ja ongi jälle läinud. käed värisevad, pinge meeletu, isegi kõik lihased tõmbavad kangeks.
ja ühelegi arstile selgeks ei tee, et nii ongi.
mõtlevad et ma 170se rõhuga saaksin oma igapäevaste toimetustega kenasti hakkama, kui see mul tõesti kogu aeg selline oleks. tühjagi.
ise kodus mõõtes on mul see pumbatav mansetiga aparaat, aga kuna ka pumpamine on füüsiline, siis minusuguse puhul tõstab ka see mingi 10 pulka. olen proovinud, et algul mõõdan ise ja siis mõõdab sõbranna, st. pumpab. tulemuste vahe on mingi 10 pulka, järelikult juba see manseti pumpamine viskab mul rõhku.
on olnud ka nii, et kodus mõõdan 140/80 . kepsutan arsti juurde, kabinetis 180/100. no ei saa ju olla nii.
nii et mina olen arvamusel et vägagi hästi saab rõhu mõõtmine endast välja viia. ja kes seda ise kogenud pole, seda selgeks talle ei teegi, samamoodi nagu paljud ei saa aru, et mis asi see ärevushäire on. ja polegi vaja üritada selgeks teha, ta nagunii aru ei saa kuni pole endal läbi elatud. olen proovinud mõõte rõhku ka rahusti mõju all olles, on tunduvalt madalam küll. aga ei saa ju eluaeg ainult rahustite mõju all elada.