Tervisemure
mure kehakaaluga
| muriel 19. märts 2015, kl 09.24 |
mul on nii, et kaalun ennast hommikuti ärgates ja õhtuti magama minnes. kaaluvahe on kuni 4 kilo.
ma saan muidugi aru, et ma söön hästi ja palju. aga kas see on normaalne et kaal niiviisi kõigub? samas kuhu kaob 4 kilo öösel, kui ma vetsus vahepeal ei käi? higistan küll jah, aga see on mingi imelik tervisehäda, mis on juba aastaid kallal. arstid ei ole midagi tuvastanud, kuna ise tean et olen tugevalt ülekaalus, siis sellel põhjusel olen hakanud ennast kaaluma, iga kord ühtemoodi (riieteta). kord on vahe hommikusega 2 kilo, kord 3.9 kilo, siis 800 grammi ....
võimalik et muretsen ilmaaegu. ei joo palju, 2 liitrit keskmiselt päeva kohta. aga süüa armastan jah väga korralikult.
ma saan muidugi aru, et ma söön hästi ja palju. aga kas see on normaalne et kaal niiviisi kõigub? samas kuhu kaob 4 kilo öösel, kui ma vetsus vahepeal ei käi? higistan küll jah, aga see on mingi imelik tervisehäda, mis on juba aastaid kallal. arstid ei ole midagi tuvastanud, kuna ise tean et olen tugevalt ülekaalus, siis sellel põhjusel olen hakanud ennast kaaluma, iga kord ühtemoodi (riieteta). kord on vahe hommikusega 2 kilo, kord 3.9 kilo, siis 800 grammi ....
võimalik et muretsen ilmaaegu. ei joo palju, 2 liitrit keskmiselt päeva kohta. aga süüa armastan jah väga korralikult.
| mhhh 19. märts 2015, kl 09.35 |
| sedaet 19. märts 2015, kl 09.50 |
aga proovi keset ööd kaaluda?
missugune kaal sul on? mõnel võib skaala ülitäpne olla, aga mehhanism tegelikult ei ole täpne.
ja katsu oma söömisharjumuse kirjeldus ausamalt sõnastada - "väga palju" ei võrdu "väga korralikult", pigem vastupidi. suhkru ja teiste süsivesikute vähendamine (söö rohkem valku) aitab paljudel nende ahmimapanevate söömis"vajaduste" vastu.
missugune kaal sul on? mõnel võib skaala ülitäpne olla, aga mehhanism tegelikult ei ole täpne.
ja katsu oma söömisharjumuse kirjeldus ausamalt sõnastada - "väga palju" ei võrdu "väga korralikult", pigem vastupidi. suhkru ja teiste süsivesikute vähendamine (söö rohkem valku) aitab paljudel nende ahmimapanevate söömis"vajaduste" vastu.
| d 19. märts 2015, kl 10.19 |
| Valik 19. märts 2015, kl 10.21 |
| muriel 19. märts 2015, kl 10.36 |
ma ei oleks hakanud ennast kaaluma, kui ma ei oleks soovinud kehakaalu vähendada.
seega mõtlesin et toitun mingi aeg samamoodi nagu varem aga koos kaalumisega.
ja siis avastasingi sellised vahed.
nüüdseks olen oma toidukoguseid vähendanud kolm korda ja kaal hommikuti on väiksem kui õhtul, samasuguse vahega nagu enne. st. õhtuti kaalun tunduvalt rohkem.
päris 4 kilost vahet ei ole enam tulnud kui 2-3 kilo on ikka vahe olemas.
ma olen nõus et ma toitun mitte korralikult vaid palju. selle vastu ma võitlengi. kuu aega tagasi kaalusin hommikul 90 ja õhtul 92 kuni 94. praegu kaalun 86 hommikul ja õhtul 88-90. kuid siiski on selline kaalu vahe imelik, kuigi ma enam ei söö sisse päeva jooksul 4 kilo. kusjuures ma olen veel selline pardi seedimisega, et minu jaoks on (oli) tavaline süüa mingi 6 korda päevas ja ka 6 korda käia raskemal hädal. nooruses sain pidevalt õiendada, miks peab söögilauast minema jooksma vetsu. aga no esimeste suutäitega hakkas kohe seedimine tööle või ma ka ei tea. käin siiani mingi 2-3 korda kindlasti päeva jooksul. iseenesest on kõht korras (junn on igati normaalne, sorri), samas sõbranna mul käib kord nädalas suure surmaga ja sööme me temaga enam vähem samamoodi, korralikult ja koguseliselt väga palju. tema ei olnud nõus minuga muutumist alustama, mina tundsin et see kehakaal on minu jaoks palju. kusjuures ma absoluutselt ei söö magusat, võimalik et selles ongi minu probleem. kohvi ega teed ma ei armasta, pigem piima või vett. koogid ja saiad ei meeldi mulle, skoholaad on lihtsalt jäledalt magus, ka see tume bitter. aga ma söön liha, kartulit, kapsast, peeti, porgandit, kurki, leiba, saia,liha kindlasti 4 korda nädalas, apelsinid, viinamarjad. mul on väga palju allergiseerivaid toite - mesi, pähklid, sidrun. seega vaatan hoolega mida suhu pistan. aga jah, olen vähendanud oma portsjoneid kuskil kolm korda (võtsin kasutusele väiksemad taldrikud, ei tee enam kodus 3 korda päevas sooja toitu, ei osta koju külmkapitäit süüa. Ma ei tea kas juba on tulemused näha, aga kuu aja jooksul 4 kilo hommikusest kaalust alla saada on kõneväärt või mitte aga tundub et magu on väiksemaks jäänud, sest enam ei mahugi sisse terve praad (käisin sübrannaga väljas ja mina ei jaksanud praadi ära süüa) ning isu ei ole enam nii meeletu. varem pistsin nahka prae ja magustoidu ning poole tunni pärast oli selline nälg, et läksin sõin otsa veel igasugu asju või uue prae ja magustoidu. ning mõne tunni pärast täpselt sama jama, kõht nii tühi et hullu. Pidin iga 3 tunni tagant kõvasti sööma, sest muidu kippus pilt eest minema ja jalad värisesid. meditsiiniliselt oli enne ja praegu kõik korras, otsiti küll kilpnääret, küll suhkruhaigust ja ärritunud soolt aga kõik oli korras. selline siis minu lugu pikalt ja põhjalikult
seega mõtlesin et toitun mingi aeg samamoodi nagu varem aga koos kaalumisega.
ja siis avastasingi sellised vahed.
nüüdseks olen oma toidukoguseid vähendanud kolm korda ja kaal hommikuti on väiksem kui õhtul, samasuguse vahega nagu enne. st. õhtuti kaalun tunduvalt rohkem.
päris 4 kilost vahet ei ole enam tulnud kui 2-3 kilo on ikka vahe olemas.
ma olen nõus et ma toitun mitte korralikult vaid palju. selle vastu ma võitlengi. kuu aega tagasi kaalusin hommikul 90 ja õhtul 92 kuni 94. praegu kaalun 86 hommikul ja õhtul 88-90. kuid siiski on selline kaalu vahe imelik, kuigi ma enam ei söö sisse päeva jooksul 4 kilo. kusjuures ma olen veel selline pardi seedimisega, et minu jaoks on (oli) tavaline süüa mingi 6 korda päevas ja ka 6 korda käia raskemal hädal. nooruses sain pidevalt õiendada, miks peab söögilauast minema jooksma vetsu. aga no esimeste suutäitega hakkas kohe seedimine tööle või ma ka ei tea. käin siiani mingi 2-3 korda kindlasti päeva jooksul. iseenesest on kõht korras (junn on igati normaalne, sorri), samas sõbranna mul käib kord nädalas suure surmaga ja sööme me temaga enam vähem samamoodi, korralikult ja koguseliselt väga palju. tema ei olnud nõus minuga muutumist alustama, mina tundsin et see kehakaal on minu jaoks palju. kusjuures ma absoluutselt ei söö magusat, võimalik et selles ongi minu probleem. kohvi ega teed ma ei armasta, pigem piima või vett. koogid ja saiad ei meeldi mulle, skoholaad on lihtsalt jäledalt magus, ka see tume bitter. aga ma söön liha, kartulit, kapsast, peeti, porgandit, kurki, leiba, saia,liha kindlasti 4 korda nädalas, apelsinid, viinamarjad. mul on väga palju allergiseerivaid toite - mesi, pähklid, sidrun. seega vaatan hoolega mida suhu pistan. aga jah, olen vähendanud oma portsjoneid kuskil kolm korda (võtsin kasutusele väiksemad taldrikud, ei tee enam kodus 3 korda päevas sooja toitu, ei osta koju külmkapitäit süüa. Ma ei tea kas juba on tulemused näha, aga kuu aja jooksul 4 kilo hommikusest kaalust alla saada on kõneväärt või mitte aga tundub et magu on väiksemaks jäänud, sest enam ei mahugi sisse terve praad (käisin sübrannaga väljas ja mina ei jaksanud praadi ära süüa) ning isu ei ole enam nii meeletu. varem pistsin nahka prae ja magustoidu ning poole tunni pärast oli selline nälg, et läksin sõin otsa veel igasugu asju või uue prae ja magustoidu. ning mõne tunni pärast täpselt sama jama, kõht nii tühi et hullu. Pidin iga 3 tunni tagant kõvasti sööma, sest muidu kippus pilt eest minema ja jalad värisesid. meditsiiniliselt oli enne ja praegu kõik korras, otsiti küll kilpnääret, küll suhkruhaigust ja ärritunud soolt aga kõik oli korras. selline siis minu lugu pikalt ja põhjalikult
| M 19. märts 2015, kl 11.12 |
| mhmh 19. märts 2015, kl 11.35 |
| hüpertoonik 19. märts 2015, kl 12.07 |
| njahh 19. märts 2015, kl 12.46 |
| muriel 19. märts 2015, kl 17.13 |
no proovige ise päevas ära süüa mitu praadi, mitu magustoitu, kilode viisi õunu ja muid puuvilju. supiga ei pea kõht üldse vastu, praetud kartulid ja kotletid ning ahjuliha on mu lemmikud.
ja sealjuures 12 tunnine istuv töö.
ja muudkui sööks ja sööks.
kõigepealt hakkasin käima ka taastusravis, sest enam ei jaksanud trepist käia ning aiamaal sain ainult unistada kaevamisest ja rohimisest. taastusravi poolteist kuud tehakse mu lihastele kerget trenni ja edasi jätkan ise või mõnes spordiklubis. praegu spordiklubis jutule ei võetud, sest pole kunagi midagi liigutanud ja vererõhk kipub ka jantima. aga pöörasest hundiisust olen vist jagu saanud. või on siis mingi raske haigus kallale tulnud. tunnen et ei viitsi enam süüa kõhtu täis. see oleks kõige õigem väljend. aga no viimase 20 aasta jooksulpole kordagi juhtunud et ma ei jaksa tavalist praadi lõpuni süüa, pea poole võtsin kaasa. eks aeg näitab, aga rahunesin maha et selline kaalunumbrite vahe on teistel ka.
minu pikkuse juures 168 on normide järgi kaal hiigelsuur, kuid mul on hästi pikalevenitatud kondid, näiteks õlgade ümbermõõt on 114 ja kui ma kord elus olen olnud minu jaoks normkaalus ehk 67 kilo, siis arstid olid jumala hirmu täis et käisin ringi nagu surma vari, kuskil polnud pekiraasugi. siis öeldigi et kuna olen ehtsat eesti maatõugu, siis mulle öeldigi et vaatamata vähesele pikkusele on minu normaalkaal 75-78 kilo. tegelt tahaks 80-ni jõuda, sellest oleks mulle küll suur kergendus. lasen röömsalt edasi.
ja sealjuures 12 tunnine istuv töö.
ja muudkui sööks ja sööks.
kõigepealt hakkasin käima ka taastusravis, sest enam ei jaksanud trepist käia ning aiamaal sain ainult unistada kaevamisest ja rohimisest. taastusravi poolteist kuud tehakse mu lihastele kerget trenni ja edasi jätkan ise või mõnes spordiklubis. praegu spordiklubis jutule ei võetud, sest pole kunagi midagi liigutanud ja vererõhk kipub ka jantima. aga pöörasest hundiisust olen vist jagu saanud. või on siis mingi raske haigus kallale tulnud. tunnen et ei viitsi enam süüa kõhtu täis. see oleks kõige õigem väljend. aga no viimase 20 aasta jooksulpole kordagi juhtunud et ma ei jaksa tavalist praadi lõpuni süüa, pea poole võtsin kaasa. eks aeg näitab, aga rahunesin maha et selline kaalunumbrite vahe on teistel ka.
minu pikkuse juures 168 on normide järgi kaal hiigelsuur, kuid mul on hästi pikalevenitatud kondid, näiteks õlgade ümbermõõt on 114 ja kui ma kord elus olen olnud minu jaoks normkaalus ehk 67 kilo, siis arstid olid jumala hirmu täis et käisin ringi nagu surma vari, kuskil polnud pekiraasugi. siis öeldigi et kuna olen ehtsat eesti maatõugu, siis mulle öeldigi et vaatamata vähesele pikkusele on minu normaalkaal 75-78 kilo. tegelt tahaks 80-ni jõuda, sellest oleks mulle küll suur kergendus. lasen röömsalt edasi.
| muriel 20. märts 2015, kl 08.43 |
| Üx mees 13. mai 2015, kl 10.25 |
Ei ole liba! Mul oli pidevalt stabiilne kaal (72-75 kg, pikkus 182 cm), paar aastat tagasi sügistalvel kukkus isegi 67 peale. Oli meeletu deprekas, olin kodus, sõin antideprekaid, magusat, ei liikunud. Natukese ajaga oli 80 kg, juunikuuks 86. Hakkasin trenni rabama, söömist piirasin minimaalseks, juuli keskpaigaks sain enam-vähem vormi. Augustiks oli kõik ok. Püsis aasta aega, siis hakkas talveks jälle kasvama üle 80. Praegu siis pendeldabki amplituudis 3-4 kg. Kaks päeva tagasi 76, nüüd 78. Kas on tõesti võimalik KAHE päevaga KAKS kilo juurde võtta või on see vedeliku arvelt? Aitäh vastajatele :)
| Siiri 13. mai 2015, kl 11.28 |
| njahh 13. mai 2015, kl 14.48 |
Lisa postitus