Kas bioglükosamiinist abi ka keegi saanud on nagu reklaamid lubavad,kui kaua seda tarvitama peab?

Arvan, et liigesehaigusi ennetav mõju võib tal olla,aga kui haigus käes, siis on toime küsitav. Näide omast käest võtta, põlveliigesed ja pöidlaliigesed artriidist kahjustatud. Umbes aasta jooksul arsti soovitusel tehtud kuurid ei mõjunud absoluutselt mitte. Tuttav soovitas LITOZINI ja selle mõju minule oli hämmastav, vähem kui nädalaga kadusid teravad valud. Võtan siiani iga päev.Küsisin perearstilt, miks tema mulle seda ei soovitanud, ta vastas et toime on individuaalne, keda aitab, keda mitte. Mind aitab siiani. Julgen soovitada. Litozin on samuti toidulisand.

Haigus on eraldi teema. Aga kui on suguvõsas geneetiliselt päritav liigeste kulumine, siis on bioglükosamiin ainus asi, mis aitab nii ennetada kui ka hiljem elada. Tean, abikaasa suguvõsas on ja see pole ainult ülekaaluliste haigus(nagu mõni arvab), ämm oli küll ülekaaluline, meheõde aga täielik kõrend ja ka oma 30-nene laps ideaalmõõtudes. Abikaasal kerge ülekaal. Kõigil diagnoositud põlvede kõhre kulumine ja sellest valud liikumisel. Ämmal vahetati põlveliigesed, ämma vend ratastoolis. Mu mees sööb bioglükosamiini, tänu sellele liigub. Kui põletik, siis muidugi on valuvaigisteid ka vaja. Artriiti bioglükosamiin ilmselt ei ravi, küll aga aitab taastada mingilgi määral kulunud kõhret. Ükski ravim pole universaalne, soovitan seda neile, kellel on probleem kõhre kulumisega. Artriiti see ei ravi.

On reumatoidartriit ja osteoartriit, viimast põhjustabki liigeste kulumine. Mina saan oma polüosteoartriidile (põlved, pöidlad) leevendust just litozinist, bioglükosamiin ei aidanud. Aga iga inimene on erinev, sellest ka erinev toime.

Olen lihtsalt juhtunud Soome foorumitest lugema, et paljudele aitab. Ise soovitada ei oska - pole nii tõsist probleemi veel, aga profülaktikaks olen võtnud.

MSM (metüülsulfonüülmetaan) on väävliühend, mis tugevdab organismi mitmekümnel erineval moel.

Seda organismile hädavajalikku väävlit on luude, liigeste, naha, küünte ja juuste valkudes ja praktiliselt kõigis rakkudes. Kahjuks on varem toidust piisavalt saadud väävli hulk tänu toidu töötlemisele ja pikale säilitamisele oluliselt vähenenud ja erinevate uuringute põhjal on üle 60% inimestel väävli puudujääk organismis ja see suureneb vanusega.

Väävel on üks tähtsamaid aineid uute tervete rakkude ehitamisel ja aitab keha ensüümidel toimida, toetab luid ja kõhresid ning aitab organismil moodustada antikehi kahjulike “sissetungijate” vastu.

http://tervis24.delfi.ee/delfi.php?lan=ET&sid=1&tid=1&grupp=7

See MSM on ka paljude liigestele mõeldud lisainete koostises, näiteks
ARTHROBALANS PLUS TBL N120
http://tervis24.delfi.ee/delfi.php?lan=ET&sid=1&tid=1&grupp=7
.

Kui juba krigised ja ragised.Arst soovitas mulle kaltsiumi ja d vitamiini.
Aga selle litozini proovin küll ära.

retsepti ravim glükadol. Kolm tbl korraga ja päris kiiresti kadusid öised põlvevalud. Kulumine oli ühel põlvel pea 100 ja teisel 70%. Soovitati oppi aga nüüd 10a olen oma liigestega hakkama saanud.

eiaita Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui juba krigised ja ragised.Arst soovitas mulle k
> altsiumi ja d vitamiini.
> Aga selle litozini pro
> ovin küll ära.

Litozin: http://www.magnum.ee/cgi-bin/script/raviminfo?kaup=61371


Kaltsiumi saab ju toidust piisavalt.
Pigem on vaja siis purgist võtta D- ja K-vitamiini, magneesiumit, et see kaltsium imenduks ja ikka luudesse jõuaks, mite artereid ei ummistaks.

Seda siis osteoporoosi korral.
Kõige tuntumad liigesevaevused on:

osteoartroos (liigesekulumus)
artriit (liigesepõletik)
reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik on krooniline haigus
osteoporoos (luudehõrenemine)

Osteoporoosi raviks kirjutas minu raviarst Risonatet ja selle mõju tugevdamiseks D-vitamiini ja Calcitoli. Pean võtma aasta aega, siis lähen uuesti luutihedust mõõtma. Artriidi puhul olen tarvitanud ka Litozini, aga arst soovitas seda mitte pidevalt teha vaid mõnekuuliste kuuridena. Ja mis minu artriidi puhul on väga aidanud, on liikumine. Kui liigeste turse hakkas juba alanema ja valulikkus kaduma, alustasin kepikõnnil väikeste vahemaadega - 2-3-4 km ja nii pisitasa distantse suurendadades. Nüüd ei valmista 10-12 km enam mingit raskust. Tempot reguleerin vastavalt enesetundele.