Tervisemure
hambaarst
sekretär 21. november 2001, kl 13.20 |
Murelik 21. november 2001, kl 13.44 |
sekretär 21. november 2001, kl 14.23 |
Merit 21. november 2001, kl 14.44 |
Minul tõmmati hiljuti tarkusehammas välja. Tõmbajaks oli Vagodenti kirurg dr (uups! nime ei suuda meenutada!), meesterahvas. Tõmbamine maksis vist u 250.-, aga hambaarstina on VÄGA HEA arst dr Riho Rätsep Vagodentist. Arsti juurde saad kindlasti kiiresti aja, aga väljatõmbamist pidin ma u nädal ootama.
on 21. november 2001, kl 15.14 |
kadri 21. november 2001, kl 15.27 |
Lollo 21. november 2001, kl 16.45 |
Musimumm 21. november 2001, kl 17.22 |
appike 21. november 2001, kl 21.58 |
kaks 21. november 2001, kl 22.55 |
Murelik 22. november 2001, kl 09.57 |
kadri 22. november 2001, kl 10.00 |
sekretär 22. november 2001, kl 10.10 |
tänan kõiki kaaskannatajaid - kui oleks üks rahapada kusagil nurgas, siis paneks kohe implantaadid - naeratus kui Hollywoodist ja ei mingeid muresid:))) võtan asjal (härjal) järgmisel nädalal sarvist ja käin ära. hoidke pöialt!!
dr Tepperi kohta olen kuulnud ka mujalt ainult kiidusõnu - ilmselt lähen sinna. ja veel enne kui üldse ainult 100 krooni haigekassa poolt antasse- kui sedagi:(((
dr Tepperi kohta olen kuulnud ka mujalt ainult kiidusõnu - ilmselt lähen sinna. ja veel enne kui üldse ainult 100 krooni haigekassa poolt antasse- kui sedagi:(((
mina 22. november 2001, kl 13.41 |
Tere!
Mure on selline, et mul on väga tumedad hambad aga tahaksin ikkagi valget naeratust. Olen käinud valgendamas aga see ei aidanud, kuna olen kunagi söönud mingeid tablette mis on teinud hambad tumedaks. Kas keegi teab neist implantaatidest? ja mis selline valge naeratus maksma läheb. Mul ei ole haigekassakaarti.
Mure on selline, et mul on väga tumedad hambad aga tahaksin ikkagi valget naeratust. Olen käinud valgendamas aga see ei aidanud, kuna olen kunagi söönud mingeid tablette mis on teinud hambad tumedaks. Kas keegi teab neist implantaatidest? ja mis selline valge naeratus maksma läheb. Mul ei ole haigekassakaarti.
Reelu 22. november 2001, kl 15.25 |
Tihane 22. november 2001, kl 17.19 |
Kui keegi kavatseb midagi kallimat st implantaadid, empressid jne.suhu panna lasta siis ALATI võtke arsti käest kirjalik garantii kiri. Sest muidu võib juhtuda nii nagu minuga. Kuna kaaries oli oma tööd hästi teinud ja pool minu hambast ära söönud otsustasin lasta panna empressi.
Hinnakirjas et garantii 3 aastat, arst ka kiidab et jube tugev ja metsikult hea. Maksin 1500 krooni ja käisin rõõmsalt selle hetkeni ( st aasta ja kuu) kuni tänu Diroli abile murdus see empress lihtsalt katki ja kukkus suust välja. Jube vastik tunne , muide.
Arst muidugi süüdistas mind ja dirolit. Nii see jäigi..
Pidin järgmise arsti juures jälle pappi välja käima.
Aga nüüd ja edaspidi olen tark ja nõuan arstilt kirjalikult vastutust.
Hinnakirjas et garantii 3 aastat, arst ka kiidab et jube tugev ja metsikult hea. Maksin 1500 krooni ja käisin rõõmsalt selle hetkeni ( st aasta ja kuu) kuni tänu Diroli abile murdus see empress lihtsalt katki ja kukkus suust välja. Jube vastik tunne , muide.
Arst muidugi süüdistas mind ja dirolit. Nii see jäigi..
Pidin järgmise arsti juures jälle pappi välja käima.
Aga nüüd ja edaspidi olen tark ja nõuan arstilt kirjalikult vastutust.
sekretär 22. november 2001, kl 17.45 |
tihane: sügav kaastunne! selle peale on nagu ei tahaks mõeldagi, et väidetavalt head (ja alati väga head raha maksvad asjad) lihtsalt puruks lähevad. igatahes - tänan nõuande eest- kulub ilmselt ära, kuna oli sama plaan.
mina: implantaadid istutatakse lõualuusse, nägin telekas kuidas käib, jube verine ja rõve protseduur, aga resultaat on selles mõttes tore, et hambaaukude mure jääb ära. maksvad nad päris head raha, vast igal pool on ise hinnad, aga alla paarituhande(?)siinkandis vist pole saada. ja istutamine toimub narkoosi all. minu arvates seda protseduuri haigekassa üldse ei rahasta, kõik puha eralõbu:(((
mina: implantaadid istutatakse lõualuusse, nägin telekas kuidas käib, jube verine ja rõve protseduur, aga resultaat on selles mõttes tore, et hambaaukude mure jääb ära. maksvad nad päris head raha, vast igal pool on ise hinnad, aga alla paarituhande(?)siinkandis vist pole saada. ja istutamine toimub narkoosi all. minu arvates seda protseduuri haigekassa üldse ei rahasta, kõik puha eralõbu:(((
o 22. november 2001, kl 22.06 |
Tihane 23. november 2001, kl 09.45 |
Empress - minu teada on nagu ülisuur plomm, mis on tehtud käsitsi kuskil laboris täpselt sinu jaks (enne võetakse katkisest hambast jäljend. Siis kleebitakse see sulle suhu.
Sobib see sellisel juhul kui enamus hambast on hävinud.
Eelduseks et asi tuleb laboris perfektselt välja, juhul kui arst peab seda igalt poolt hakkma maha lihvima võib juba asja hukku ette ennustada. Nii et olge valvsad.
Sobib see sellisel juhul kui enamus hambast on hävinud.
Eelduseks et asi tuleb laboris perfektselt välja, juhul kui arst peab seda igalt poolt hakkma maha lihvima võib juba asja hukku ette ennustada. Nii et olge valvsad.
o 23. november 2001, kl 09.49 |
mona 23. november 2001, kl 10.46 |
Jagan pisut nõu väljatõmbamisest. Mul on välja tõmmatud 4 tarkusehammast, ülemised hambad teevad vähem valu kui suuremad alumised. Tõmbamise edukus oleneb hambast ja tõmbamisest. Kui hammas on lõualuu sisse kasvanud (panoraampildi järgi saab kindalks teha), siis on raskem välja tõmmata ja arst võib teha paar pistet. Hamba tõmbamise ajal ei ole midagi tunda.
1. Soovitan korraga lasta tõmmata 2, valu ja vaeva vähem.
2. Lasta tõmmata külmal ajal, mitte suvel palavaga, võib minna mädanema.
3. Peale tõmbamist jalutada väljas ja jahutada oma haav ära, veresooned tõmbuvad kokku ja veritsus lõppeb.
4. Peale tõmbamist ei soovita süüa, järgmisel neljal päeval süüa purustatud toitu ja terve lõuapoolega.
5. Peale igat söömist puhastada ja loputada hambad ja suu. Ma käisin ringi pasta ja hari kotis.
6. Vatitikuga puhastada haava.
7. Võtta ibuprofeiini, pidi paranemisele kaasa aitama. Kui on mädanemise oht, siis lasta vajalik retsept välja kirjutada.
Endal esimesel korral (kaks hammast) ei olnud järgmisel päeval enam vaja võtta ibuprofeiini. Peale tõmbamist minestasin hambakliinikus, palderjaniga kosusin kiirelt. Kõik OK!
Teisel korral (kaks hammast)õmmeldi ja veritsemise ajal valutas vaatamata rohu võtmisele, aga järgmine päev tõusis palavik 38,4C, mis õhtuks alla läks. Peale seda kõik OK!
1. Soovitan korraga lasta tõmmata 2, valu ja vaeva vähem.
2. Lasta tõmmata külmal ajal, mitte suvel palavaga, võib minna mädanema.
3. Peale tõmbamist jalutada väljas ja jahutada oma haav ära, veresooned tõmbuvad kokku ja veritsus lõppeb.
4. Peale tõmbamist ei soovita süüa, järgmisel neljal päeval süüa purustatud toitu ja terve lõuapoolega.
5. Peale igat söömist puhastada ja loputada hambad ja suu. Ma käisin ringi pasta ja hari kotis.
6. Vatitikuga puhastada haava.
7. Võtta ibuprofeiini, pidi paranemisele kaasa aitama. Kui on mädanemise oht, siis lasta vajalik retsept välja kirjutada.
Endal esimesel korral (kaks hammast) ei olnud järgmisel päeval enam vaja võtta ibuprofeiini. Peale tõmbamist minestasin hambakliinikus, palderjaniga kosusin kiirelt. Kõik OK!
Teisel korral (kaks hammast)õmmeldi ja veritsemise ajal valutas vaatamata rohu võtmisele, aga järgmine päev tõusis palavik 38,4C, mis õhtuks alla läks. Peale seda kõik OK!
o 23. november 2001, kl 11.03 |
Kui minul tõmmati seda tiftidest järelejäänud juurt, oli õudne, sest polnudki midagi, millest tõmmata. Siis arst kaevas lõualuus ja kangutas tükk aega täiest jõust ja mina hoidsin kahe käega lõualuud paigas. Õudne oligi ainult mõte, kuidas konte kangutatakse, teglikult ei olnud üldse valus ja haav paranes ka ruttu ja märkamatult :)
Optimistlik 28. november 2001, kl 02.16 |
Räägin tõestisündinud loo hambatõmbamisest.
See juhtus ammu-ammu (nõukogude ajal, nii et eelmisel sajandil) Tallinnas. Aga kuna ma ise veel 100aastane ei ole, siis mitte just sajand tagasi...
Mingi tagumine purihammas (aga mitte tarkusehammas) tegi mulle juba pikemat aega valu, aga mitte veel nii suurt valu, et valvearsti ukse taha sabatama minna. Läksin siis "numbriga" paari nädala pärast, kusjuures valu oli iga päevaga ikka tasapisi valusamaks muutunud. Millegipärast sattusin seekord mulle võõra nimega arsti juurde, kelleks osutus üks puujala ja kuldhammastega tumedamat verd papi. Papi lasi aga oma kuldhammastel särada, veeris kaardilt mu eesnime ja teatas nii mesimagusalt nagu hunt Punamütsikesele: "Noh, Katike, las ma mõistatan, millise hamba me täna välja tõmbame..."
Mul oli tõesti tunne, et olen sattunud ühtaegu Punamütsikese muinasjuttu, kus hundina esineb see vana vapper kasakas (tõenäoliselt I maailmasõjas jalast ilma jäänud veteran!). Tundsin, kuidas mu hirm selle puujalaga mehe ees kasvas hambavalust suuremaks. Ja kui papi mu suu poole osutades ebamääraselt mingi hamba poole osutas ("Kas see?"), siis olin juba veendunud, et sama ebamääraselt võib ta ju mul hoopis vale hamba välja tõmmata. Ning uskuge või mitte - mu hambavalu oli hoobilt pühitud, ma ise kargasin hambaarstitoolist uskumatu känguruhüppega välja ja plagasin sellise kiiruga kabinetist välja, nagu kavatseks see puujalaga papi mind hambatangidega terve kodutee taga ajada. Kõige kummalisem kogu asja juures oli aga see, et see hammas ei valutanud mul enam kunagi ja püsib ka siiani suus.
Siis küll ei olnud selliseid reklaame, aga tagantjärele sobiks sellele papile küll see tuntud reklaamifraas: "Eesti Hambaarstide Liit soovitab..."
See juhtus ammu-ammu (nõukogude ajal, nii et eelmisel sajandil) Tallinnas. Aga kuna ma ise veel 100aastane ei ole, siis mitte just sajand tagasi...
Mingi tagumine purihammas (aga mitte tarkusehammas) tegi mulle juba pikemat aega valu, aga mitte veel nii suurt valu, et valvearsti ukse taha sabatama minna. Läksin siis "numbriga" paari nädala pärast, kusjuures valu oli iga päevaga ikka tasapisi valusamaks muutunud. Millegipärast sattusin seekord mulle võõra nimega arsti juurde, kelleks osutus üks puujala ja kuldhammastega tumedamat verd papi. Papi lasi aga oma kuldhammastel särada, veeris kaardilt mu eesnime ja teatas nii mesimagusalt nagu hunt Punamütsikesele: "Noh, Katike, las ma mõistatan, millise hamba me täna välja tõmbame..."
Mul oli tõesti tunne, et olen sattunud ühtaegu Punamütsikese muinasjuttu, kus hundina esineb see vana vapper kasakas (tõenäoliselt I maailmasõjas jalast ilma jäänud veteran!). Tundsin, kuidas mu hirm selle puujalaga mehe ees kasvas hambavalust suuremaks. Ja kui papi mu suu poole osutades ebamääraselt mingi hamba poole osutas ("Kas see?"), siis olin juba veendunud, et sama ebamääraselt võib ta ju mul hoopis vale hamba välja tõmmata. Ning uskuge või mitte - mu hambavalu oli hoobilt pühitud, ma ise kargasin hambaarstitoolist uskumatu känguruhüppega välja ja plagasin sellise kiiruga kabinetist välja, nagu kavatseks see puujalaga papi mind hambatangidega terve kodutee taga ajada. Kõige kummalisem kogu asja juures oli aga see, et see hammas ei valutanud mul enam kunagi ja püsib ka siiani suus.
Siis küll ei olnud selliseid reklaame, aga tagantjärele sobiks sellele papile küll see tuntud reklaamifraas: "Eesti Hambaarstide Liit soovitab..."
Lisa postitus