Tervisemure
Kuidas sünnitada laps
kartlik 30. november 2001, kl 13.46 |
Lugege, naised suurest delphis Fertilitase kohta! Ei julge enam küll last muretseda,kuigi vahepeal mõtlesin selle peale. No kuhu sa hing sünnitama lähed? Pelgulinnas topitakse vastsündinutele vale rohtu, keskhaiglas annavad abordi kätte otsad ja Fertilitasest lähevad otse surnuaeda. Kas teil ei ole jube?
Minake 30. november 2001, kl 14.02 |
Ega see asi nüüd nii hull ka ei ole. Kui ise omal ajal (16 a tagasi) sünnitama läksin, ei osanud üldse hirmu tunda, et midagi valesti võib minna - siis ei leidnud halbade asjade kohta kusagilt infot. Misagi ei juhtunud ka, samuti ei ole tuttavate-sugulaste hulgas äpardusi olnud. Eks need ikka juhused ole ja sellepärast (hirmu tõttu) ei tohiks küll lapsed sündimata jääda. Igal pool võib midagi juhtuda. Ei jäeta ju autoga sõitmata, kuigi tihti juhtub surmaga lõppevaid õnnetusi.
Ingrid 30. november 2001, kl 14.06 |
Kartlik
Kui Sul on tahtmine last saada ja sobiv isakandidaat ka olemas.
Soovitan soojalt - ära kahtle , ära karda.
Need õudsad juhtumid on seotud mitme asjaga. Kõik ei ole ainult arstide viga, ka ise peab enda eest hoolt kandma.
Mina sünnitasin oma lapsukese 3 aastat tagasi ja Pelgulinna sünnitusmajas.On ainult HEAD mälestused. Soovitan ka kõik võimalikest loengutest ja kursustest osavõtta. Head lugemist leiab ka n Pereks kasvamine (eesti enda arstide poolt kirjutatud), saab raamatukogust laenutada.
Kartmise taha sellist "tehingut" pole mõtet küll ära jätta. Ole õnnelik , et Sul on võimalus antud lapsi saada. (Üha rohkemon neid kes tervislikel põhjustel ei tohi ja rumalad need , kes ei taha).
Parimate tervitusega
Ingrid
Kui Sul on tahtmine last saada ja sobiv isakandidaat ka olemas.
Soovitan soojalt - ära kahtle , ära karda.
Need õudsad juhtumid on seotud mitme asjaga. Kõik ei ole ainult arstide viga, ka ise peab enda eest hoolt kandma.
Mina sünnitasin oma lapsukese 3 aastat tagasi ja Pelgulinna sünnitusmajas.On ainult HEAD mälestused. Soovitan ka kõik võimalikest loengutest ja kursustest osavõtta. Head lugemist leiab ka n Pereks kasvamine (eesti enda arstide poolt kirjutatud), saab raamatukogust laenutada.
Kartmise taha sellist "tehingut" pole mõtet küll ära jätta. Ole õnnelik , et Sul on võimalus antud lapsi saada. (Üha rohkemon neid kes tervislikel põhjustel ei tohi ja rumalad need , kes ei taha).
Parimate tervitusega
Ingrid
Kai 30. november 2001, kl 14.07 |
Lapsevanem 30. november 2001, kl 14.42 |
Selliseid lugusid tuleks võtta teadmiseks, aga kindlasti mitte eeskujuks. Ka mina kartsin tohutult sünnitust kui sellist. Tagantjärgi võib õelda vaid, et see kõik oli asjata.
Ise sünnitasin keskhaiglas, mida võib julgesti soovitada. Minul kulges sünnitus vägagi valutult ja hästi. Peamine on see, et ei tohiks pikaliasendis olla.
Mis muud, kui tee järgi kui julged. Head pealehakkamist!
Ise sünnitasin keskhaiglas, mida võib julgesti soovitada. Minul kulges sünnitus vägagi valutult ja hästi. Peamine on see, et ei tohiks pikaliasendis olla.
Mis muud, kui tee järgi kui julged. Head pealehakkamist!
Heli 30. november 2001, kl 14.46 |
Selleks ongi ju enne sünnitust kõikvõimalikud ettevalmistused, et sa ikka ise ka ennast ja oma keha jälgima õpiksid ja sekkuda julgeksid kui tunned, et midagi valesti.
Arstidele, kui ainsatele sinu tervise eest hoolitsetajatele, ei tohiks loota ka siis kui rasedusele veel ei mõtle, rääkimata siis raseduse ajast.
Ole ise julge, uuri sünnituse kohta, osak ennast hoida ja aidata - küll siis kõik hästi läheb.
Muuseas mulle isiklikult oli suur abi Ülle Liivamäe perekoolist.
Esimese lapsega sinna ei jõudnud, mistõttu sõltusin sünnitusel tõepoolest ainult sellest, mida arstid teha käskisid ja nagu hiljem selgus oleksin saanud oma tuharseisus sündidnu last rohkem aodata, kui lihtsalt lebada. Liivamäe loengute järel oskasin jälgida oma keha märke ja teha sünnitusest tõepoolest meeldiva elamuse. Sealsamas Fertilitases ja ainult ämmaemanda toel.
Enesusaldus ennekõike.
Arstidele, kui ainsatele sinu tervise eest hoolitsetajatele, ei tohiks loota ka siis kui rasedusele veel ei mõtle, rääkimata siis raseduse ajast.
Ole ise julge, uuri sünnituse kohta, osak ennast hoida ja aidata - küll siis kõik hästi läheb.
Muuseas mulle isiklikult oli suur abi Ülle Liivamäe perekoolist.
Esimese lapsega sinna ei jõudnud, mistõttu sõltusin sünnitusel tõepoolest ainult sellest, mida arstid teha käskisid ja nagu hiljem selgus oleksin saanud oma tuharseisus sündidnu last rohkem aodata, kui lihtsalt lebada. Liivamäe loengute järel oskasin jälgida oma keha märke ja teha sünnitusest tõepoolest meeldiva elamuse. Sealsamas Fertilitases ja ainult ämmaemanda toel.
Enesusaldus ennekõike.
Lisa postitus