teema - tervisemure - on tõesti natuke mööda. Kui just pole tegu haigusliku rasvumisega :) Samuti on kogu see meestetagaajamisejutt vale teema all :)

Ja veel vale inimene kurdab kah siin.
noor naiivitar, kes teema üles tõstis, ei ole kordagi enam sõna võtnud, üks jabur chameleon hoopis lõputult jahunud siiani. :)

Muide,vahemärkusena:minu abikaasale meenutasin ma käitumiselt tema ema ja seepärast ta minuga semmima hakkaski.

Vahemärkuse vahemärkus: üleüldse pidid (nii räägib vanarahvas) inimesed omale kaasaks valima alateadlikult oma ema/isa sarnase.
Aga olgem ausad - päris nii see ka ikka pole.

Oijah, ei ole küll. Mõni ikka valib kohe risti vastupidise. (mis iseenesest tähendab, et ema/isa käitumine ikkagi valikut mõjutab, iseasi et teises suunas).

Oeh... olen 45 ja lahutatud... tahaks ka veel meest, aga normaalsed on kahjuks mulle sobilikus vanuses olevate hulgas köik abielumehed. Nii ma siis kibestun iga päevaga üha enam. Mötlen vahest, et äkki osta omale vibraator vöi hakatagi abielumehe armukeseks? Üksi nukrutseda on ikka kurb küll ja tunnen, kuidas hakkan tavalisest naisest (noorena olin kena, nüüd pisut ülekaaluline, aga üldiselt röömsameelne) tigedaks, rahuldamata mooriks muutuma. No mida teha? Probleem sama, mis noorel naiivitarilgi.

Muti- vaevalt vibraator sind igati rahuldada suudab. Abielumehe armuke on ehk parem variant, aga siis ei tohi teda endale tahtma hakata. Võib-olla peaks ka pilgu välismaale suunama, nagu eespool arvati?

Nojah, tervist rikub see sundolek ilma stressimaandava hea sexita... aga välismaale ka nagu ei kipu, mul ju kodu ja töö siin.

Huvitav jah, mida teised teevad, kui pikemat aega püsipartnerit pole? Mul endal ka elus esimest korda selline 2a vahe juba. Mina luban endale juhuseksi, kokku tuleb keskmiselt 0,5..2X kuus. Muti-ega ma mõelnudki, et elama välismaale. Leiaks mõne lähivälismaa austaja, oleks tore ehk?

Juhusuhteid olen proovinud, aga nii @!#$ tunne on pärast - ma sihukese vanamoodsa mötlemisega vist :(

Kuulge, mina võiksin mõnele oma ex-abikaasat pakkuda, kelle siin meest ei ole :) Siin nii mõnus muttide jututuba koos ja kuna lapse pärast nagunii exiga suhelda tuleb, siis mul poleks midagi mõne sellise sõbrantsi vastu.
Chameleon, sul laps ka sama vana kui meil. Läheb loosi või? ;)))

kersti
Tead, ma võiksin niisama kah sinuga sõbrants olla. Milleks veel minu näol sinu ex-ile ühte õnnetust kaela vaja? :)))

Teadsa, need exi naised ongi siiani nn. õnnetust minu jaoks kujutanud. Kes ei lase lapsega suhelda, kes ei lase minuga suhelda, kes tahab minu last ka veel koos mehega endale. Õnnetuste jada. Praegu tundub, et oleks just õige aeg ohjad haarata ja tema eest ise mingi õige otsus ära teha ;))
Ja muideks igati tibens-tobens mees, nii majanduslikult kui ka väljanägemiselt. Ma tean, nüüd sa küsid, et miks me lahutasime. Minu paha iseloom.

Vaat sellest pahast iseloomust tahaks lähemalt kuulda küll. Nii hea kuulda, et kellelgil paha iseloom ja selle tõttu lahku mindi. Siis tundub enda iseloom kohe hoopis paremana. :)
Oled nõus rääkima või enne ei saa, kui nõustun sinu ex-i uueks "mõistlikuks" naiseks hakkama? :)

Ohh, eks selle iseloomukese pärast on tulnud kannatada küll. Tuleb tunnistada, et aastatega olen ma ikka palju leebemaks muutunud. Eks suhtlemine lapsega on ka teravad nurgad ümaramaks teinud.
Mis minu exi puutub, siis ega tal mõistlikku vaja ei olegi (selle laias tähenduses). Ta ise ütles, et pikaajaline kooselu minusuguse nõiaga on ta nii ära rikkunud, et normaalsed naised tunduvad nüüd nii igavad. Ma arvan, et sina sobid täiesti ;)))

Too näha, Kersti, äkki lähebki loosi :)

Kuidas ja kus ma teda eksponeerima peaksin? ;)
Jeerum, ma kujutan ette ta lööks mu maha kui sellisest kupeldamisest kuuleks :))
Aga no mis teha, kui mõnel on puudu ja teisel on üle, miks mitte asja tasakaalustada, onju.

kersti
...Ta ise ütles, et pikaajaline kooselu minusuguse nõiaga on ta nii ära rikkunud, et normaalsed naised tunduvad nüüd nii igavad. Ma arvan, et sina sobid täiesti ;)))...

Hooooo! Seda, et mina kah siis sinu arust sihuke nõia moodi element?
Ja arvad, et sinu ex´ile just sihukest uut nõida vaja?
Aga maha lööks ta su vist tõesti, kui teada saaks, mis enampakkumise sa siin tema peale korraldanud oled. Tea, kas ta luksub kah? :))))))))))

Ei, ma lugesin enne Sinu jutte, et keegi Sulle läheneda ei julge jms, noh järelikult ei ole sa selline väikne vagur hall hiireke. Ju sa siis midagi sellist müstilist oled, et mehed sind kardavad:)

Aga tegelt ma olen mõelnud, miks meil nii vähe nn."pimekohtingutel" käiakse. Mujal maailmas on see ju täiesti igapäevane nähtus. Näed kurdad siin pool õhtut, et meest pole;)) minul hakkab kahju, käärin käised üles ja pakun sulle meest, sina ei taha meest, sina tahad kurta, et meest ei ole ;))))

Nali naljaks, aga tegelt on see imelik, onju. Kusjuures ega ma ise ka ei oleks vist nõus mingile sokutatud kohtingule minema. Huvitav kas see on eestlaste omapära või mis sa arvad?

kersti
Pimekohting oleks minu jaoks praeguses vanuses natuke liig. Mõned aastad tagasi oleksin sellist nalja meelsasti teinud. Nüüd ei kukuks enam vast eriti hästi välja. Kui inimesega kogemata ninapidi kokku juhtud, siis sujub kõik kuidagi loomulikult, olgu siis hästi või halvasti. Aga kui tead konkreetselt, et vaat nüüd seal nurga taga ootab mind üks inimene, kes ehk kolm päeva ette põdenud ja kartnud, mihukeseks peletiseks ma osutuda võin... :)))
Aga eks ma panen kõrva taha. kui ühel ilusal päeval kohe hirmus viha või kurbus peale tuleb, eks ma siis kuskil siin karjun (näiteks Koduabi teema all), et kerstikene, kus su mees nüüd on!?
:)))

Ja mina karjun sulle vastu, et - ta võttis juba ammu naise!

Ma ei tea, kas see nüüd hea nõu on ja kõigile mehepuuduse all kannatajatele sobilik, aga kõik minu head ja ilusad suhted on alanud mingist ühisest tööst, konverentsist, seminarist - no üldiselt sellistest olukordades, kus mingit ühist asja ajades satud kokku inimestega, kellega Sul on midagi ühist arutada ja kelle intelligentsitase ka enam-vähem samal kõrgusel on. Samas olen raudselt kinni pidanud reeglist, et ei mingeid lähemaid suhteid otseste töökaaslastega!!! (Sellest tuleb tavaliselt hiljem ainult paksu pahandust, kasvõi teiste töökaaslaste kadedust.) Teine reegel on see, et ma ei häälesta end kunagi "meheotsimislainele". Tunduksin endale kole odavana, kui seda teeksin. Ja kellele ma sellisena kõlban, sellel võiks lootust olla, et tasapisi sõbraks saada. Samas tajun ühise töö või reisi käigus üsna pea, kes on mu hingesugulane ja kes mitte.
Nii lihtne see ongi. Aga nagu ütlesin, ei pruugi kõigile sobida.

Aastakesi mul üksjagu (44 juba!) ja kogemusigi piisavalt, seetõttu julgen soovitada. Olen meestega palju suhelnud ka teemal - mis sind naises huvitab, mida esmalt tähele paned? Ja tegelikult on seniste vastajate vastused olnud üsna sarnased: nad ei pane raasugi tähele, mis sul seljas on või milline oled sa välimuselt (ma mõtlen detaile) - nende jaoks on oluline meeldiv üldmulje ja sisemine SÄRA, mis ka väljapoole näha on. Seda sära saavutad sa aga vaid siis, kui oled iseendaga rahul ega vahi ringi "meestenäljase" näoga. Oli mul kord paar töökaaslast aastates 29-31, kes igal nädalavahetusel pidusid pidi endale meha otsimas käisid ja siis esmaspäeval muljetasid, kui vilets löök neil oli. Ise sellised kenad ja tublid ja korralikud, aga - SÄRA puudus! Küll läksid nad näost roheliseks, kui mulle, paar korda abielus olnud nelja lapse emale, kes mingi kaanepilditüdruk just pole (ühe minu austaja siiras ülestunnistus) igal nädalal tööle lilli saadeti ja õhtud ridamisi kohtinguid (erinevate meestega!) täis olid. Ärge nüüd pahasti mõelge - tegelesin vahepeal lõbu pärast just pimekohtingutega ja kellelegi siin eespoolkurtjale võin julgustuseks öelda - kuni ise asja lustiga võtad ja liigselt ei avantüüritse, on pimekohtingutel käimine suisa lõbu. Kas sealt just elukaaslast leiab, on puhtalt juhuse küsimus, aga mina olen küll leidnud mitugi päris sobilikku kaaslast, kes küll just seetõttu ära põlgasin, et nad kangesti ABIELLUDA tahtsid. Kuna minul seda mängu juba paar korda mängitud, siis leidsin, et aitab küll.
Seega veelkord - sõlmi endaga rahu, tunne rõõmu iseenese olemasolust ja sa näed, et sind pannakse tähele. Kui kord märkad, et isegi naissoost töökaaslased sulle tunnustavalt (mitte kadedalt) komplimente teevad sinu säramisvõime üle, siis oled õigel teel. Ja küll tuleb siis ka see õige mees.
Nendele, kes siin välimust esmatähtsaks pidasid - tean mitutki üsna kopsakat noort daami (kaaluga 115-125 kilo!!!), kellel täiesti asjalikke austajaid jalaga segada. Sest neis on see mingi säde, mis mehi kui ööliblikaid tule poole tirib!