kui veel diskusseerida teemal paksud-heatujulised, peenikesed-tigedad, siis pakuks sellist teooriat selle võrduse puhul. arvan, et kuna paksud ei ole nii esiplaanile tükkivad (tihtipeale oma kehakaalu/välimuse pärast komplekse põdedes) jätavad endast rohkem sellise tagasihoidliku ja malbe/hea mulje ning peenikesed vastupidiselt, mitte omades mingeid kaalu komplekse, trügivad rohkem esile (kasvõi näit. pidudel) ja seega jätavad paksudele mulje nagu ennasttäis ülbikud, mida suurem osa tegelikult ei ole.
kuna mina olen kuulunud mõlemasse kategooriasse, siis asi toimibki täpselt nii, kui oled kõhn teed maha pakse või vähemalt mingi nurga alt vaatad neid vähe teise pilguga. ja kui oled ise selline paksuke, siis loomulikult ei kõlba ju peenikesed kusagile ja oma õigustuseks tuuakse miljon vabandust (näit. seesama heatujulisus). seda nimetatakse enesekaitse refleksiks (millest mina olen nüüdseks väga palju õppinud). see on ikka nii olnud, et oma vastandeid tehakse maha, kuigi see pole õige ja võin kihla vedada paljud ei julge lihtsalt välja öelda, mida nad tegelikult mõtlevad ja siis on lihtsam sappi pilduda.