Mina olen selle läbi teinud. Mul oli väga mädane mandlipõletik, põdesin aastas mitmeid kordi grippi ja angiini. Minu puhul oli see ainus variant. Sellest on nüüd möödas u 2 aastat ja siiani on paaril korral natuke köha olnud.
Mida sa "valus olemise" all mõtled? Op tehakse kas "kohaliku" tuimestusega või üldnarkoosis, mina valisin viimase, sest ma ei kannata selliseid asju üldse ja parem kui ma midagi ei näe ega kuule. Op tehti hommikul, peale opi magasin järgmise hommikuni, vahepeal õhtul siiski käisin omal jalal tualetis, üldjuhul seda ei lubata, sest organism on nõrk, kuid ma keeldusin kategooriliselt siibriga jändamast ja ma suutsin ilusti püsti seista ja kõndida. Hommikul söödeti hapukoort ja mingit pudru taolist plöga, arst ütles, et kui seda ära ei söö, siis koju ei saa. Ma siis sundisin end seda sööma, sest ei tahtnud enam tundigi kauem haiglas olla. Enne koju minekut muidugi arst vaatab veel haavad üle, kas katt on tekkinud ja paranemine on näha. Minul oli kõik korras. Umbes 1 nädal peale opi oli kurk päris valus küll ja teisel nädalal hakkas juba valu ära kaduma ja sai täiesti normaalselt rääkida.
p.s. sellised opid on iga inimese puhul väga individuaalsed, s.t. paranemine jms.
Kui sul on veel küsimusi, vastan heameelega:)))