Ei taha kodus tüli tõsta tühjast - aga häirib küll. Ämm selline, kellel endal kohe peab midagi viga olema. Tema loetelu haigustest, mida ta väidetavalt põeb, on aukartust äratav. Kui tekib miski vaidlus või muu probleem, hakkavad need haigused kordamööda välja lööma. Kui ta võtab nõuks tegeleda oma lemmiktegevustega, pole haigusi kuskil näha. Ravimite hulk, mida ta "igaks juhuks" sisse võtab, on samuti märkimisväärne - tõepoolest peab hea tervis olema, et sellisele ravile vastu pidada.
Kõik oleks köki-möki...kui ta eneseravimine sellega piirdukski - aga ta arvab, et ka teised inimesed peavad haiged olema. Satub laps kurku puhtaks köhima, on ämm kuumleilis kohal, kaasas kraadiklaasid-meed-raviteed-ja mõned hädavajalikud (õnneks suht süütud) tabletid ning kitlitaskus sinepiplaastrid. Lapsel silmad hirmus, et nüüd läheb ravimiseks jälle kätte. Ja oh seda pettumust, kui selgub, et palavikku polegi, särab ämma silmist kaugele. Õnneks on vähemat minul abikaasaga õnnestunud enda kallalt ämma hoolitsus eemale peletada...aga kuidas teha ämmale viisakalt selgeks, et ta lapse eest üle hoolitseb - et lapsel omad vanemad kah olemas. Pikalt päris saata ei taha, teed teisele kurva meeleolu - tulevad haigused kah veel peale...ja teinekord ämma valvsat silma lapse üle vaja ju kah.