Võin kirjutada oma kogemustest.Lapsel diabeet 5.aastat.Kui esialgsest ahastusest (miks just minu laps ja miks just selline haigus jne.) üle saad ,pole asi enam väga hull.Nii väikese lapse puhul on kõige olulisem just sinupoolne jälgimine ja reziimipidamine.Suhkruhaiguse algust nimetatakse mesinädalateks,s.t. pankreas toodab veel pisut insuliini ja asi pole hull,s.t. doosid on väiksemad ja suhkru kõikumised ka.Laps peab jälgima oma enesetunnet,et madal veresuhkur ära tunda.Tüsistuste kohapealt on hullemad just kõrged suhkrud.Kandke alati kaasas siripirisid või suhkrut.Tallinna arstidest soovitan dr.Shori,pange ennast kirja Kesklinna polikliiniku diabeedi päevastatsionaari,seal seletatakse kõike ja tehakse iga aasta lapsele täielik arstlik kontroll.
Kui oskad soome keelt ,otsi internetist infot,mingil põhjusel on just sealmaal kõige rohkem esmase diabeedi põdejaid.
Ära ennast süüdista,sest haiguse põhjus on paraku teadmata.
Iga aastaga lähevad ka süstid ja mõõtmisriistad paremaks.Vanasti olevat saanud suhkrut mõõta ainult korra kuus polikliinikus,nüüd teed seda ise iga päev,toidu osas ei olda ka enam nii ranged jne.
Minu teada oli üks paariaastatagune ameerika miss ka suhkruhaige,A.H.Kerge on suhkruhaige ja elab peal
tnäha täitsa kõbusalt.
Muuta ei saa midagi,õpi lihtsalt sellega elama.Minu laps ei ole praktiliselt millestki kõrvale jäänud ja ma ei tea,et keegi oleks talle kunagi midagi selle kohta ka halvasti öelnud.
Maailmas juhtub hullematki!