Ühel päeval (hiljuti) tekkis alapalavik (ca 35,8-36,2), pulss tundus ka madalam kui tavaliselt ning imelik enesetunne. Mõõtsin kodus vererõhku ning kui arvasin, et see on madal, siis vastuseks sain, et kõrge! Kõige kõrgema sain ca 150/104. Kuid siis ma muidugi juba kartsin mõõta ja ehk see sel hetkel võimendas, sest ka pulss muutus 105 peale. Samas kas vererõhk niimoodi hirmu peale hüppab kõrgele?

Kas võib olla sellistel asjadel üldse seos ülepinge, stressiga? See on ainuke asi, millega ise oskaksin seostada (hiljuti veidi keeruline aeg olnud), kuid puudub varasem kokkupuude. Kui näiteks mõni rahustav tee või tilgad vererõhku peaks alandama, kas siis peab see teooria paika?

Ära stressa nii palju, siis püsib vererõhk ka paigas. Teine võimalus ,mõõda oma vererõhku iga päev samal ajal, kui oled istunud paigal vähemalt 20 minutit ja vähemalt 2 korda. Parem on kui mõõdad alguses ühelt käelt ja siis teiselt, nii saad 2 korda mõõdetud. Tee seda 7 päeva järjest ja arvuta keskmine., see peaks olema 140/90 või natuke alla neid näitajaid.
Nii saad teada oma keskmise vererõhu. Kui kõrgem, siis võiksid perearsti poole pöörduda ja arstile minnes võta need näidud kaasa, sest arst soovitab sul hakata mõõtma ning jälgima, kuid saad näidata, et kodutöö on korralikult tehtud.

Suur tänu, teen nii!
Ja võib-olla peaks ka vererõhuaparaadi üle vaatama, kodus Medisana vanem automaatne aparaat, kunagi sattunud siia. Kuid ilmselt on suures plaanis ikka usaldusväärne.

Võid muidugi lasta aparaati kontrollida, kuid kus ja palju selline teenus maksab, ei ole õrna aimugi. Kui oled Tallinna elanik, siis oleks see ehk võimalik. Paar aastat tagasi remontis ja seadistas ta minu vana Tensoval aparaati, kuid kas ta edasi tegutseb pole aimugi. Vast tegutseb, kui elus on?
Muidugi saab perearsti juures võrrelda oma ja tema aparaadi näitusid. Need annavad ka ligikaudse võrdluse, seda muidugi siis, kui arst on normaalne ja tunneb huvi sinu tervisest. Kui lähed arstile võta apataat kaasa ja palu arstil näitusid võrrelda.

Kui oled selle moehaiguse läbi põdenud siis võiks öelda, et peaaegu kõigil on rõhk hüppand üles, mõnedel kellel oli kõrge on just alla läinud. Mõõtsime korduvalt nii oma pere peal, sest kõik põdesime ja lähedaste peal ja kõigil kõrge.

See on ju väga hea, kui pead kõrget vererõhku moehaiguseks siis pole vaja muretseda. Ela edasi nii nagu oled seni elanud ja pole vaja arsti tülitada ja ravimitele raha raisata. Kui pea valutab ja kõrvus kohiseb, siis mõtle, et see lihtsalt üks väike moehaigus.

Sry! Moehaiguseks pidasin ikka koroonat!

Kas koroona on moehaigus või mitte, ei oska öelda. Durijaid on moehaigus kohta liiga palju. Kui oleks ainult haiged, kes põevad kuid ei sure, siis võiks seda haigust tõesti moehaiguseks pidada. Kui inimesed rohkem end vaktsineeriksid ja oleksid seda tõbe kergelt, siis oleks tõesti kõik okey. Kuid, et raskeid haigeid on haiglates sadu ja need haiged segavad väga normaalset elu, siis kaldun arvama, et moehaigusest või hooajalialisest haigusest on asi veel kaugel.

minu vererõhu tipp on 295 /225. ja elan edasi. see oli lähedase surma päeval. mõtlesin juba et viskan ise sinnasamma kõrvale talle. tavaline aparaat seda ei näidanud, mind viidi emosse ja seal oli mingi hästi suure tablooga aparaat, mis nägi välja nagu jõehobude kaalumise kaal. ja sellega pandi numbrid paika ja kõik imestasid et ma hingasin ja käisin omal jalal. kuigi siuke vatine tunne oli. palusin et nad teeksid mulle vaid rahustava süsti, sest ma olin maganud surnud lähedase kõrval ja see oli nii õudne kõik. aga viie tunni pärast oli 160/110 ja mind visati emost välja. anti xanaxit kaasa ja kästi iga 4 tunni takka võtta. ühe võtsin ja kutsusin taas kiirabi. nüüd oli 100/65-le. ja ma olin nagu märg kalts ning jalad värisesid kui mannapudrust. rohkem siukest asja pole olnud et 300 kanti on. öeldi et ärge te xanaxit elus enam kunagi võtke.

Inimorganism teeb imesid. Teatud sündmuste tagajärje tõuseb vererõhku üli kõrgele, kuid hiljem taastub normaalsetesse piiridesse ja kõik on taas korras.